lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-5194/6

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-5194/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. aprill 2024. a

Tsiviilasja number

2-24-5194

Tsiviilasi

F.D maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: F.D isikukood XXX), elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, xxxxxxxxxxxxxxx; e-post; tel: xxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda F.D maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest ning lugeda avaldus koos lisadega F.D-le tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud F.D kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3.Määrus toimetada kätte F.D-le

.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.F.D (avaldaja, võlgnik) esitas 1. aprillil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus jättis 9. aprilli 2024. a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja 14 päeva nimetatud määruse kättesaamisest alates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: maksejõuetusavalduse esitamise põhjuste täpsustamiseks; avalduselt riigilõivu 10 eurot tasumiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Avaldaja esitas 9. aprillil 2024. a täiendatud avalduse ning dokumendid.

Kohus jättis 11. aprilli 2024. a määrusega avalduse teistkordselt käiguta ning andis avaldajale tähtaja 14 päeva nimetatud määruse kättesaamisest alates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: maksejõuetusavalduse esitamise põhjuste täpsustamiseks; võlausaldajate ja nende nõuete täpsustamiseks.

3.Avaldaja esitas 17. aprillil 2024. a avalduse täienduse.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1, § 45 lg 3 p 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ning § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
5.TsMS § 475 lg 1 p 12 2 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt FIMS § 14 lg 1 p-le 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. FIMS § 45 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.
6.Avaldusest nähtub, et võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Menetluse lõppeesmärgiks on kohustustest vabastamine. Kohus leiab, et võlgniku taotletavat eesmärki ei ole võimalik avalduse menetlemisega saavutada ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et avaldaja on esitanud 15. augustil 2014. a kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-14-55947). Viru Maakohus kuulutas viidatud tsiviilasjas võlgniku pankroti välja 15. septembril 2014. Viru Maakohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 10. oktoobril 2016 ning vabastas võlgnikku tema täitmata jäänud kohustustest 3. juuni 2022. a määrusega. Käesoleva menetluse käigus tuli võlgnikul puuduste kõrvaldamise esitamisel selgitada, miks ta esitas uuesti maksejõuetusavalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuidas tekkisid kohustused, mille vabastamisest avaldaja taotleb ning kas ning kui jah, siis mis põhjusel jäid need kohustused tsiviilasjas nr 2-14-55947 vabastamata. Maksejõuetusavalduse p-st 10.1 nähtuvalt on osad võlgnevused tekkinud eelmise kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Seega tekkisid võlgnevused pärast pankroti väljakuulutamist ja juba käimasoleva kohustustest vabastamise menetluse ajal. Kohtu hinnangul nähtub sellest selgelt võlausaldajate kahjustamise muster. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb võlgnikul hoiduda igasugustest toimingutest, mis võiksid teda ennast seada halba valgusesse või tekitada juurde uusi lisakohustusi. Tagantjärele nähtub, et võlgnik ei käitunud ka eelmises menetluses võlausaldajatega heauskselt, vaid tekitas endale võlgnevusi juurde. Kohtu hinnangul ei sisalda avaldus ega selle täpsustused piisaval määral asjaolusid, mille alusel saaks kaaluda kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuivõrd möödunud ei

ole FIMS § 45 lg 3 p-s 3 toodud tähtaeg. Kuna kohus otsustas võlgniku kohustustest vabastamise tsiviilasjas nr 2-14-55947 3. juuni 2022. a määrusega, ehk umbes 1 aastat 11 kuud tagasi, võib kohus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohtu hinnangul ei ole pankrotimenetluse läbiviimisel seega perspektiivi, kuna võlgniku suhtes ei ole käesolevalt võimalik pärast pankroti välja kuulutamist algatada kohustustest vabastamise menetlust ning selline asjaolu on juba praegu ette teada.

7.Kohus märgib, et võlgniku suhtes ei saaks algatada ka võlgade ümberkujundamise menetlust, sest FIMS § 19 lg 4 kohaselt on selle menetluse algatamise üheks eelduseks samuti asjaolu, et võlgniku suhtes ei ole viimase 10 aasta jooksul enne avalduse esitamist otsustatud võlgniku kohustustest vabastamist.
8.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastab kohus selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja ega ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega avaldajale tagastatuks.
9.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) jätta avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja