VanaVeski OÜ hagi Art of Nature OÜ vastu võla nõudes 722,58 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VanaVeski OÜ (registrikood 10859098: aadress Vana-Veski, Puiatu küla, Paide linn, Järva maakond, 72612) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim (epost xxx) Kostja: Art of Nature OÜ (registrikood 14997072: aadress: Gaasi 6, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13816 e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja seaduslik esindaja V K
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Art of Nature OÜ hageja VanaVeski OÜ kasuks põhivõlgnevus 627,45 eurot, 26.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 118,39 eurot ja alates 27.04.2024 viivis põhinõude (s.o. 627,45 euro) tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Menetluskulude jaotus
1.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt Art of Nature OÜ hageja VanaVeski OÜ kasuks menetluskulu summas 1 349,34 eurot.
Välja mõista kostjalt Art of Nature OÜ hageja VanaVeski OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja nõue ja asjaolud
1.VanaVeski OÜ esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 665,56 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 26.01.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas maakohtule hagi kostja vastu 16.02.2023. Kohus võttis 20.02.2023 määrusega hagi menetlusse
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.04.2022 rendilepingu, millega hageja andis kostjale rendile hagejale kuuluva Vana-Veski Puhkekompleksi ja seal paikneva vara festivali Art of Nature korraldamiseks alates 08.07.2022 kell 12:00 kuni 10.07.2022 kell 00:00. Hageja väljastas kostjale 12.07.2022 täiendava arve nr 582 tarbitud elektrivoolu, sauna ja telkide kasutamise, müüdud rummi ja džinni, lõhutud radiaatori ja aiatooli ning määritud põrandavaiba keemilise puhastuse eest kokku summas 1 577,47 eurot. Kostja tasus 02.08.2022 arve osaliselt summas 935 eurot. Maksekorralduse selgitusse märkis kostja voolutarbimine + 2 telki. Kuivõrd voolu tarbimise hinnaks oli arvel märgitud 335,56 eurot ja kahe telgi kasutamise hinnaks 600 eurot, neile summadele lisandub käibemaks 20%, jättis kostja tasumata teenustele lisanduva käibemaksu ja lisaks 56 senti voolutarbimise summast. Sauna kasutamise eest võlgneb kostja 240 eurot koos käibemaksuga ja alkoholi eest koos käibemaksuga 96 eurot.
3.Seega võlgneb kostja 02.08.2022 seisuga hageja väidete kohaselt 0,56 eurot elektritarbimise eest, elektritarbimise käibemaksu 67,11 eurot, sauna kasutamise eest koos käibemaksuga 240 eurot, telkide kasutamise käibemaksu 120 eurot, alkoholi eest 96 eurot koos käibemaksuga, kokku 523,67 eurot. Kuivõrd kostja tasus arve hilinemisega, arvestas hageja tasutud summast maha juba sissenõutavaks muutunud viivise 4,78 eurot. Seega võlgnes kostja hagejale 02.08.2022 seisuga 528,45 eurot. Samuti võlgneb kostja hagejale tekitatud kahju ees hüvitise summas 99 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale põhinõudena 627,45 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista, samuti võlalt ja kahjuhüvitiselt arvestatud viivis 29,25 eurot kuni hagiavalduse esitamise päevani (k.a) ning hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
4.Kostja hagiga ei nõustu, muuhulgas on kostja esile toonud, et kostja ei kontrollinud enne sisseregistreerimist küttekeha, alkoholi jagamise kokkulepet neil hagejaga ei olnud. Kostja teeb etteheiteid ka hageja hoonetele, varustusele, pakutud toidule, personali käitumisele, samuti toob kostja esile, et tema tehnika on väidetavalt saanud kahjustada. Kostja iseenesest ei vaidlusta, et kasutas lisaks lepingus kokkulepitule ka sauna ja telke ning tarbis arvel märgitud koguses elektrit. Elektriradiaatori kahjustumise, aiatooli purunemise ning vaiba määrdumise osas kostja vastu ei vaielnud ega vaielnud vastu ka kahjuhüvitise suurusele. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
6.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda selle üle, et pooled sõlmisid 14.04.2022 rendilepingu, millega hageja andis kostjale rendile hagejale kuuluva Vana-Veski Puhkekompleksi ja seal paikneva vara
festivali Art of Nature korraldamiseks alates 08.07.2022 kell 12:00 kuni 10.07.2022 kell 00:00. Lepingu kohaselt kohustus kostja puhkekompleksi rentimise eest tasuma hagejale 4 800 eurot, millele lisandub käibemaks. Vaidlust ei ole ka selles, et see summa on hagejale tasutud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja seaduslik esindaja saatis 12.07.2022 kostja kontaktisikule ekirja, milles teavitas festivali ajal tarbitud elektri hulgast, samuti lõhutud ja määritud asjadest. Samuti lisas hageja kirjale tema väiteid kinnitavad fotod ja arve nr 582 summas 1 577,47 eurot tarbitud elektrivoolu, sauna ja telkide kasutamise, müüdud rummi ja džinni, lõhutud radiaatori ja aiatooli ning määritud põrandavaiba keemilise puhastuse eest. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tasus 02.08.2022 arve osaliselt 935 euro ulatuses. Tasarvestusavaldust kostja hagejale esitanud ei ole.
7.Kohus selgitab, et kostjal hagejale olevatel üürilepingut puudutavatel etteheidetel ei ole käesoleva asja lahendamisel mingit tähendust, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja esitanud hagejale mingeid rahalisi nõudeid ega ole ka käesolevas asjas esitanud protsessuaalset tasaarvestuse vastuväidet või vastuhagi. Kohus märgib ka, et kostja umbmäärased etteheited hagejale on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus juhtis kõigele sellele tähelepanu pooltele 26.01.2024 saadetud selgituskirjas, kuid vaatamata sellele kostja oma vastuväiteid korrigeerinud ei ole, täiendavaid tõendeid ei esitanud, rahalisi nõudeid hageja vastu esile ei toonud.
8.Võlaõigusseaduse VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 619 lg-le 1 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
9.Kostja ei eita, et on lepingu kehtivuse ajal kasutanud puhkekeskuse telke ja sauna. Samuti ei ole vaidlust selles, et puhkekeskuses tarbiti lepingu kehtivuse ajal elektrienergiat. Rendilepingu p 2.2 on pooled kokku leppinud, et täiendavalt rendile tasub rentnik rendiperioodi jooksul puhkekompleksis tarbitud elektri eest vastavalt mõõdikute näitudele. Asja materjalidest selgub, et 02.08.2022 maksekorralduse selgitusse märkis kostja „voolutarbimine + 2 telki“. Arvel on märgitud voolu tarbimise hinnaks 335,56 eurot ja kahe telgi kasutamise hinnaks 600 eurot ja käibemaks määras 20%. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema hinnangul ei ole voolutarbimist arvel kajastatud õigesti. Kuivõrd kostja tasus hageja esitatu arve vaid osaliselt so summas 935, tuleb kohtul nõustuda hageja seisukohaga, et kostja jättis tasumata eelnevalt teenuste hinnale lisanduva käibemaksu ja lisaks 56 senti voolu tarbimise summast. Hageja on selgitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, seega peab ta osutatavate teenuste ja müüdavate kaupade hinnale käibemaksu lisama ning riigile tasuma. Kuivõrd kostja ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks tema hinnangul ta ei peaks tarbitud teenustelt käibemaksu hagejale tasuma, on kohus seisukohal, et 0,56 eurot elektritarbimise eest, elektritarbimise käibemaks 67,11 eurot ja telkide kasutamise käibemaks 120 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole eitanud ka sauna kasutamist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista sauna kasutamise eest koos käibemaksuga 240 eurot.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kostjale müüdud alkoholi eest 96 eurot koos käibemaksuga. Kostja vaidles nõudele vastu selgitades, et alkoholi jagamise kokkulepet neil hagejaga ei olnud. Hageja tõi esile, et 12.07.2022 arvel nr 582 kajastatud Bacardi rummi üheliitrises pudelis hinnaga 40 eurot (koos lisanduva käibemaksuga) ja Bombay Sapphire džinni 0,7-liitrises pudelis hinnaga 40 eurot (koos lisanduva käibemaksuga) ostis temalt E B kostja esindajana mitte eraisikuna.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Lõike 2 alusel volituse tekkimine eeldab, et esindatav teab või peab teadma, et isik
tegutseb tema nimel esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust. Talumisvolituse tekkimine eeldab, et esindajana käituv isik, ilma et talle oleks antud teise isiku nimel tegutsemiseks volitus, teeb korduvalt ja pikema aja vältel esindatava nimel õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks toiminguid ning esindatav teab seda, kuid ei tee midagi sellise tegevuse takistamiseks, kuigi tal on selleks võimalus.
12.Hageja seaduslik esindaja on oma kirjalikus selgituses kohtule esile toonud, et E Bi tutvustati talle kui puhkekompleksis festivali korraldanud Art of Nature OÜ korraldusmeeskonna liiget ning festivali ajal tegeles E B ürituse korraldusliku poolega, sh korraldas baari tegevust, aitas üles seada helisüsteemi, osales erinevate mängude ja loosimiste korraldamisel jms. Oma väidete kinnituseks on hageja esitanud ka kuvatõmmised postitustest Art of Nature ja Art of Nature Festival 2022 lehtedelt suhtlusrakenduses Facebook. Samuti on hageja esitanud väljavõtte videoklipist, mis on lisatud 30.06.2022 Art of Nature Facebooki lehe kaudu Art of Nature Festival 2022 lehele seoses festivali reklaamimisega videolõigus loosib E B Art of Nature Festival 2022 osalejatena registreerunud inimeste vahel välja erinevaid auhindu, sh tasuta kokteile. Nende tõendite koostoimes saab kohus teha järelduse, et hagejale kuuluvas Vana-Veski Puhkekeskuses 08.10.07.2022 korraldatud Art of Nature Festival 2022 alal tegutses baar, kus pakuti erinevaid jooke, sh kokteile ning E B kuulus festivali korraldusmeeskonda, kes tegeles muude tegevuste kõrval ka festivalil pakutud kokteilidega seonduvaga. Kostja neile tõenditele vastu vaielnud ei ole, hageja väiteid ümber ei lükanud. Seega kohus leiab, et E B ostis hagejalt alkoholi kui kostja esindaja ning järelikult tuleb kostjalt 96 eurot välja mõista.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise kokku summas 99 eurot festivali käigus lõhutud ja määritud esemete eest, milleks on radiaator, aiatool ja vaip. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt kahju hüvitamise eesmärk ongi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi teine lõige määratleb, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lepingu p 3.1.3 järgi kohustus kostja rentnikuna hüvitama hagejale kui rendileandjale mistahes kahju, mis tekib puhkekompleksile või seal paikevale varale ajal, mil kompleks on kostja valduses. Puhkekompleks loeti kostja valduses olevaks ja kostja mistahes kahju eest vastutavaks ajani, mil viimane kostja poolt korraldatava festivali külaline lahkub puhkekompleksist. Lepingu p-st 3.1.9 kohaselt kohustus kostja lepingu lõppedes tagastama puhkekompleksi seisundis, nagu see oli kostjale üleandmise ajal. Vastavalt lepingu p-le 3.6 alates puhkekompleksi valduse üleandmisest läheb puhkekompleksi ja seal paikneva vara juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üle rentnikule. Juhul kui lepingu kehtivuse ajal saab puhkekompleks või seal olev vara kahjustada, hävib või varastatakse, siis kohustub rentnik hüvitama rendileandjale puhkekompleksi või seal paiknenud vara parandamise maksumuse või väärtuse (kui parandamine ei ole võimalik või on see majanduslikult ebaotstarbeks). Elektriradiaatori kahjustumise, aiatooli purunemise ning vaiba määrdumise osas kostja vastu ei vaielnud ega vaielnud vastu ka kahjuhüvitise suurusele. Seega tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 99 eurot.
14.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
16.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 20.07.2022 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 118,39eurot (viivisekalkulaaror.ee).
17.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 627,45 eurot, kohtuotsuse päevaga sissenõutavaks muutunud viivis ja edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle Menetluskulud
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
20.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja kohtumenetluses 1154,34 eurot (8h ja 4 min tööd), kokku 1 349,34 eurot.
21.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 175 eurot.
22.TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka RKTKm nr 3-2-1-165-16, p 12.1-12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause, vt ka TrtRK nr 2-19-136682, p 12.2). Seega tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
23.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 8 tundi 4 minutit, hinnaga 140-150 eurot tund. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
24.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohus kontrollis kõikide hageja esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud menetlusdokumentidele. Kohtu
hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 8 tunni ja 4 minuti ulatuses.
25.Hageja esindaja ühe töötunni hind on 140-150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 140-150 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 1 154,34 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1349,34 eurot (riigilõiv+ õigusabi kulu maksekäsu kiirmenetluses +õigusabikulu hagimenetluses).
26.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.