2-23-144271 AS Ühisteenused hagi B.K M (B.K) vastu võla nõudes
Tsiviilasi Menetluse liik Tsiviilasja hind
lihtmenetlus hagihind 281,50 eurot
esindajad
Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: P.G , e-post xxx Kostja: B.K (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1)
Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi B.K vastu rahuldamata.
2)
Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda.
3)
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4)
Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja esitatud väited ja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED (edaspidi Ühisteenused või hageja) on parkimisteenust osutav ettevõte. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja sõidukite numbrimärgiga xxx parkimisel parkimistingimuste rikkumise tõttu järgmised leppetrahvid: 1) 28.06.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 25 eurot; 2) 16.08.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 40 eurot;
3) 20.09.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 25 eurot; 4) 16.12.2021, leppetrahv nr xxx, Paldiski mnt 52 parkla, summa 25 eurot. Hageja esitas numbrimärgiga xxx parkimisel parkimistingimusi rikkudes 07.07.2022 Tartu mnt 87 parklas leppetrahvi nr xxx, summas 20 eurot. Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvinõuded kokku summas 135 eurot, mis kostja on avaldajale jätnud tasumata. Hageja märkis, et leppetrahvile lisatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja taotleb kostjalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise summas 30,30 eurot väljamõistmist, Ühisteenused taotlesid tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 100 eurot, s.o 20 eurot iga tasumata leppetrahvinõude eest, mis sisaldab 15 eurot võlateatise eest ja 5 eurot muude makseviivitusega tekkinud kulude eest (päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete töötlemine ja kontrollimine, kontaktandmete otsimine ja päringud, võlgnikule tehtud SMS-d ja kõned, võlanõude avaldamine). Hageja palus kostjalt mõista välja võlgnevuse 135 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 30,30 eurot ja sissenõudmiskulu 100 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt (135 eurot) hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et tegemist on skeemiga, hageja nõuete puhul on tegemist isesõlmnevate post-lepingutega. Kostja parkis peamiselt lühiajaliselt avalikus ruumis. Kostja märkis, et soovib vaidlustada avatud alal reklaampostide/tingimuste ligidusse sõidukite parkimisest tulenevate isesõlmuvad lepingud ja tingimused, lisaks on need öötundidel poes käies raskemini nähtavad. Kostja palub kohtul hinnata lepingute sõlmimise protsessi ja hinnata hageja poolt kasutatud sein lepinguid, nende lepingute mõistmise võimalikkust minuti jooksul ning nendes peituva tasu ületamist võrreldes liiklusseaduse piirmääraga. Kostja palub muu hulgas jagada kulud kohtu kaalutluse alusel ning kulude realistlikkust hinnates. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx ja xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal; sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021 Paldiski mnt 52 parkimisalale ja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud 07.07.2022 Tartu mnt 87 parkimisalale;
Paldiski mnt 52 parkimisalal ei ole sõiduki parkimiste eest tasutud ja Tartu mnt 87 parkimisalal ei oldud sõiduki parkimisel parkimise algusaeg fikseeritud; hageja esitas 28.06.2021 leppetrahvinõude nr xxx summas 25 eurot, 16.08.2021 leppetrahvinõude nr xxx summas 40 eurot, 20.09.2021 leppetrahvinõude nr xxx summas 25 eurot, 16.12.2021 leppetrahvinõude nr xxx summas 25 eurot ja 07.07.2022 leppetrahvinõude nr xxx summas 20 eurot. hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirjad, millele kostja ei vastanud.
leppetrahvide eest ei ole tasutud.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki parkimisega sai lugeda parkimisleping sõlmituks ning kostjal tekkis parkimislepingu tingimusi rikkudes kohustus tasuda leppetrahvi.
6.Käesolevalt taotleb hageja kostjalt põhinõudena 135 euro väljanõudmist. Nõude aluseks on viie parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõuet. Kuna parkimine on asja kasutamine ja selleks peab olema õiguslik alus, mis võib tuleneda lepingust, seaduse alusel vms, on vaja vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas ja millisel alusel kostja parkimiskohta Paldiski mnt 52 ja Tartu mnt 87 kasutas. Kohus lisab, et kuivõrd hageja on taotlenud hagis vaid hagi punktis 2 loetletud leppetrahvinõuete väljamõistmist kostjalt, jätab kohus tähelepanuta hagiavaldusele lisatud Maakri tn 26 parkimisalal 22.03.2023 esitatud leppetrahvinõudega seotud tõendid (dtl 83-96), sh hageja vastuses kohtunõudele lisatud pildid Maakri tn 26 parkimisalast (dtl 204-206). Kuivõrd antud vaidluses on leppetrahvinõudeid esitatud kahel erineval parkimisalal, analüüsib kohus nendel aladel esitatud nõudeid parkimislepingu sõlmimisega seonduvas eraldi. Paldiski mnt 52 parkimisala
7.Esmalt käsitleb kohus Paldiski mnt 52 parkimisala parkimistingimuste rikkumise tõttu 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021 esitatud leppetrahvinõuete esitamisega seonduvat. Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4 järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,
kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
20.Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema seega täidetud järgmised üldised eeldused:
poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnikuks on eelduslikult lepingulise kohustuse rikkumise ajal sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kui ta ei tõenda vastupidist: võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);
Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.
8.Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et kostja ei olnud vaidlusalustel aegadel sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja, sõiduk numbrimärgiga xxx ei oleks olnud pargitud 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021 Paldiski mnt 52 parkimisalale ilma parkimise eest tasumata ning et hageja ei ole esitanud leppetrahvinõudeid nr xxx summas 25 eurot, nr xxx summas 40 eurot, nr xxx summas 25 eurot, nr xxx summas 25 eurot, loeb kohus nimetatud faktiväited TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuks. Kuna kostja on vaidlustanud parkimislepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis tuvastab kohus alljärgnevalt, kas hageja ja kostja vahel oli 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021 sõlmitud parkimisleping ning kui jah, siis millistel tingimustel.
9.Kohus selgitas 22.03.2024 hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et kõikide loetletud parkimisalade sissesõitudel (sissesõite võib olla ka mitu) on parkimise korraldaja paigaldanud opereeritavate parklate sissesõidu/sissesõitude juurde vastava infotahvli koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab, et kohus saaks tuvastada, kas poolte vahel on üldse leping sõlmitud ning tüüptingimused said parkimislepingu osaks (dtl 198-199). Hageja on esitanud 01.04.2024 foto Paldiski mnt 52 parkimisala sissesõidust (dtl 203), kus on näha tasulist parkimisala tähistav liiklusmär koos parkimistingimustega. Siiski ei ole esitatud fotolt võimalik tuvastada, millal on pilt tehtud (kas enne vaidlusaluseid rikkumisi, et saaks eeldada, et ka rikkumise ajal olid märgid sissesõidul olemas), et kohus saaks tuvastada, et Paldiski mnt 52 parkimisala sissesõit oli tähistatud sama märgi ning parkimistingimustega ka 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021. Ka hagiavaldusele lisatud leppetrahvinõuete juurde kuuluvatelt fotodelt ei nähtu, et sõiduki lähiümbruses oleks ühtegi tasulist parkimisala tähistavat märki ja parkimistingimusi (dtl 7479, 98-112), millest saaks kohus järeldada, et märgid olid paigaldatud alale ka vaidlusalustel aegadel. Seega ei ole hageja tõendanud, et hageja sõlmis 28.06.2021, 16.08.2021, 20.09.2021 ja 16.12.2021 kostjaga parkimislepingu sõiduki parkimiseks Paldiski mnt 52 alal ja et parkimislepingu tingimused tüüptingimustena said lepingu osaks. Kuivõrd kohus ei
tuvastanud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv leping, ei ole leppetrahvinõuete esitamise eeldus täidetud.
10.Tuginedes eeltoodule jätab kohus hageja nõude leppetrahvinõuete nr xxx xxx, xxx, xxx osas rahuldamata. Tartu mnt 87 parkimisala
11.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduki numbrimärgiga xxx 07.07.2022 Tartu mnt 87 parkimisalale parkimiskorraldusnõudeid rikkudes ning selle eest on esitatud kostjale leppetrahvinõue nr xxx. Nimetatud leppetrahvinõudele lisatud fotodelt sõidukist ei nähtu ühtegi liiklusmärki (dtl 116-121). Hageja on küll esitanud kohtu tõendamiskoormist selgitava e-kirja järgselt pildid Tartu mnt 87 parkimisala sissesõitudest ja parkimistingimustest, kuid kohtul ei ole võimalik tuvastada, et 01.04.2024 kohtule esitatud fotodel nähtavad liiklusmärgid ja parkimistingimused olid alal ka 07.07.2022, sest esitatud fotode tegemise aeg ei ole teada (kas enne 07.07.2022 või pärast).
12.Tuginedes eeltoodule ei tuvastanud kohus, et hageja oleks sõlminud kostjaga 07.07.2022 parkimislepingu ja 01.04.2024 menetlusdokumendile lisatud tüüptingimused said parkimislepingu osaks, mistõttu jätab kohus hageja leppetrahvinõude nr xxx samuti leppetrahvinõude esitamise eelduste puudumise tõttu rahuldamata.
13.Kokkuvõtvalt, eeltoodule tuginedes on Ühisteenuste nõue kostja vastu terves ulatuses, sh viivise ja sissenõudekulude osas, põhjendamatu ning kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
14.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole teatanud, et ta oleks kandnud käesolevas menetluses menetluskulusid, mistõttu kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Vaker kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2024. a otsusega nr 2-23-144271
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.