2-22-10727/16 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.07.2021 kompromissileping/võlatunnistuse nr 24928359. Hageja omas võlgniku vastu nõuet järelmaks nr 166040, 27.05.2020, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3574,06 eurot ja viivised 2879,66 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest 1 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss summas 6452,72 eurot (3574,06 + 2878,66). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus 178,43 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 148,43 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 3425,63 eurot ja viivised 2878,66 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.12.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 6304,29 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 03.01.2022, 14.03.2022, 04.07.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu juhindudes VõS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) kompromissisumma põhivõlgnevus 3425,63 eurot, 2) kompromissisumma viivised 2878,66 eurot, 3) viivised 429,57 eurot.

10.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindab hagejat PlusPlus Legal OÜ. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-22-10727 menetluses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 120 eurot/tund ei vasta kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule. Kohus lähtub lepingulise esindaja tunnitasu määramisel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-10648 kohtuotsuse punktis 57 toodud seisukohast, milles märgitakse järgmist: “Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.“. Viidatud Ringkonnakohtu lahendis toodud põhjendustest tulenevalt saab pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline ega ka tõendite mahukas.