Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.aprillil 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-22-10727
Kohtuasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6339,29 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn); lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: T. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
2.Välja mõista T. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 3425,63 eurot ja viivis põhinõudelt 3425,63 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast 22.07.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses
1.Hagimenetluse kulud jätta T. K. kanda
2.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital Osaühingu menetluskulude suuruseks 880 eurot (käibemaksuga)
3.Välja mõista T. K.lt hagimenetluse kulud 880 eurot (käibemaksuga) ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista T. K.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus kompromissisummas 6304,29 eurot (s.h põhinõue 3425,63 eurot, enne 27.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 2878,66 eurot), viivised põhinõudelt 3425,63 eurot alates 26.12.2021 kuni 22.07.2022 summas 429,57 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3425,63 eurot alates 23.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid
kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.07.2021 kompromissileping/võlatunnistuse nr 24928359. Hageja omas võlgniku vastu nõuet järelmaks nr 166040, 27.05.2020, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3574,06 eurot ja viivised 2879,66 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest 1 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss summas 6452,72 eurot (3574,06 + 2878,66). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus 178,43 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 148,43 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 3425,63 eurot ja viivised 2878,66 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.12.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 6304,29 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 03.01.2022, 14.03.2022, 04.07.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu juhindudes VõS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) kompromissisumma põhivõlgnevus 3425,63 eurot, 2) kompromissisumma viivised 2878,66 eurot, 3) viivised 429,57 eurot.
3.Hageja vähendas 27.11.2023 seisukohas seoses sellega, et kostja võttis kohtule esitatud vastuses hageja põhinõude õigeks, kuid ei nõustunud viivisenõudega viivise nõuet ja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 3425,63 eurot alates 22.07.2022, s.o hagiavalduse
esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja võttis 04.10.2023 kohtule esitatud vastuses hageja põhinõude õigeks, kuid ei nõustunud viivisenõudega. Kohtuotsuse põhjendused
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. TsMS § 440 lg 1 ja 3 tuleneb, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ning avaldus võetakse toimikusse. Kuna kostja võttis põhinõude õigeks, siis kohus rahuldab hagi põhinõude osas tuginedes hagi õigeksvõtule tõendeid analüüsimata.
6.VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 ning TsMS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja vähendas 27.11.2023 seisukohas viivise nõuet seadusliku määrani ja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 3425,63 eurot alates 22.07.2022, s.o hagiavalduse esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses, siis kuulub hageja 27.11.2023 esitatud viivise nõue rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt esindab hagejat PlusPlus Legal OÜ ja menetluses kantud kulud on alljärgnevad: 1) tasutud riigilõiv 630 eurot; 2) dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi) 180 eurot; 3) hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi) 240 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-22-10727 menetluses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus oli 120 eurot tund koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palub tsiviilasjas nr 2-22-10727 mõista kostjalt välja riigilõivu 630 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.
8.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta menetluskuludega nõus ja tal puudub nende tasumise võimalus, kuna on töötu ja sissetulek puudub.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Riigilõiv hagi esitamisel on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses.
10.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindab hagejat PlusPlus Legal OÜ. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-22-10727 menetluses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 120 eurot/tund ei vasta kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule. Kohus lähtub lepingulise esindaja tunnitasu määramisel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-10648 kohtuotsuse punktis 57 toodud seisukohast, milles märgitakse järgmist: “Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.“. Viidatud Ringkonnakohtu lahendis toodud põhjendustest tulenevalt saab pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline ega ka tõendite mahukas.
11.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 1 tund, kokku 2,5 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 100 eurot maakohtule esitamiseks tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata kokku 880 eurot (käibemaksuga) (630+250). Hageja palus hagiavalduses jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.