Bimmer Motors OÜ hagi BM Auto OÜ vastu kahju hüvitamise ning viivise nõudes 642,52eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Bimmer Motors OÜ (registrikood 16243803), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostja: BM Auto OÜ (registrikood 12197092), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bimmer Motors OÜ hagi BM Auto OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt BM Auto OÜ hageja Bimmer Motors OÜ kasuks põhivõlgnevus 255 eurot.
3.Välja mõista kostjalt BM Auto OÜ hageja Bimmer Motors OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 30.11.2023 kuni 26.04.2024 eest 12,87 eurot, samuti mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 255 eurot alates 27.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud hageja Bimmer Motors OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks BM Auto OÜ menetluskulud ja mõista Bimmer Motors OÜ -t BM Auto OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 800 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-23-16868 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Bimmer Motors OÜ (hageja) esitas 29.11.2023 hagi BM Auto OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist seoses 25.10.2023 nõudekirja esitamisega. Vajaduse õigusabi järele ja nõudekirja esitamise tingis hageja väidete kohaselt asjaolu, et kostja oli tegema Google otsingumootoris selgelt eksitavat reklaami kasutades lubamatult ära hageja domeeninime „Xxx“ ja eksitades seeläbi kliente. Kui sisestada Google otsingumootorisse märksõna „Xxx“ kuvas see esimese tulemusena hoopis kostja kodulehte aadressil www.bmauto.ee reklaamides seda sõnapaariga „Xxx – BMW Hooldus ja remont“. Seeläbi seostas kostja hageja doomeninime hoopis enda kodulehega ja suunab tegelikult Bimmer Motorsit otsivad kliendid hoopis BM Auto kodulehele.
3.Hageja selgitab, et 24.10.2023 ekraanitõmmis Google keskkonnast tõendab üheselt ja selgelt, et kostja on kasutanud eksitavat ja lubamatut reklaami suunamaks tegelikult hagejat otsinud kliente enda kodulehele märksõnaga „Xxx“. Seejuures on tähelepanuväärne, et kostja on lausa oma kodulehe pealkirjaks määranud teksti: „Xxx – BMW AG teeninduspartner.“ Kostja on peale 25.10.2023 nõudekirja esitamist ara muutnud ka oma kodulehe pealkirja, mida Google otsingumootor kuvab. Nüüd on selleks: „BMW hooldus- ja remont - BM auto“
4.Hageja selgitas ja tõendas hageja Google Ads-i tööpõhimõtteid. Internetist on võimalik leida mitmeid erinevaid teenusepakkujaid, kelle kodulehtedel on selgitatud, kuidas Google Ads töötab ja need selgitused kinnitavad üheselt hageja väite õigsust – s.t antud juhul vaidluse all oleva märksõna puhul peab olema tegemist tellitud ja tasulise reklaamiga. Tegemist ei ole juhusliku otsingutulemusega. Hagiavalduse lisa 7 tõendab, et tegemist on tellitud reklaamiga, sest vasakul üleval nurgas kostja kodulehe kõrval on märge „sponsitud“, mis tahendab, et tegemist on sponsoreeritud/tellitud reklaamiga. Inglise keelsete lehte puhul otsinguid teostades kuvab Google Ads märksõna „Ad“, mis tahendab eesti keeles reklaami. Sama järeldust kinnitab ka xxx IT spetsialisti R S 29.01.2024 e-kiri hageja lepingulise esindajale.
5.Hageja selgitab, et Google Ads võimaldab tellida märksõna põhist reklaami, mis suunab kindlat märksõna Google otsingumootoris otsivad (s.t kõnekeeles googeldavat) isikut konkreetse isiku kodulehele kuvades märksõnaga reklaami esimeste otsingutulemuste hulgas ja seal juures märget „sponsitud“ või „reklaam“. Vastav märge kuvatakse selleks, et otsingu teostaja saaks aru, et tegemist ei ole orgaanilise otsingutulemusega, vaid sponsoreeritud ehk tellitud reklaamiga.
2-23-16868
6.Hageja on seisukohal, et õigusteenuse kasutamine oli hageja õiguste kaitseks vajalik. Hageja osundab, et pärast 25.10.2023 nõudekirja edastamist ei ole hagejale teadaolevalt „Xxx“ enam kostja kodulehega Google Ads-i vahendusel seotud. Hageja järeldab sellest, et advokaadibüroo poole pöördumine ja õigusabikulude kandmine oli põhjendatud, sest kostja sai aru oma tegevuse õigusvastasusest ja lõpetas vastava märksõnaga reklaami avaldamise, misjärel asus aga hagejale vastu vaidlema, et Google sellist tulemust enam ei kuva.
7.Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 569,50 eurot, mis vastab 3 tunnile ja 21 minule õigusabile tunnihinnaga 170 eurot. Hagejale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes õigusliku olukorra analüüsis ja telefoninõupidamises kliendiga ning nõude kirja koostamises kostjale hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks.
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale teadaolevalt pärast 25.10.2023 kostja domeeninime hageja väidetud viisil kasutatud ei ole ja kostja sai vastavast kahtlusest teada alles hageja esindaja nõudekirja saamisel ning informeeris sellest koheselt oma Google otsingumootoris reklaami avaldamisega tegelevat teenusepakkujat.
9.Kostja selgitab, et kui hageja märkas ekslikku domeeninime kasutust, oleks mõistlik ja heas usu tegutsev hageja juhatuse liige sellest esmajärjekorras kostjat teavitanud ja piisanuks lühikesest e-kirjast või telefonikõnest, eriti arvestades, et hageja ja kostja esindajad on isiklikult tuttavad, hageja juhatuse liige on kostja endine töötaja. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja eesmärk on oma õiguste kohtulik kaitse. Pigem on esiplaanil kostja kui hageja otsese konkurendi nõrgestamine läbi kohtukulude tekitamise ja ajalise ressursi hõivamise.
10.Kostja märgib, et ta endale teadaolevalt kostja domeeninime hageja väidetud viisil kasutanud ei ole, vaid sai vastavast kahtlusest teada hageja esindaja nõudekirja saamisel ja informeeris sellest koheselt oma Google otsingumootoris reklaami avaldamisega tegelevat teenusepakkujat.
11.Kostja vaidleb vastu ka hageja nõude suurusele, sest vastavate kulude kandmine hageja poolt ei olnud mõistlikult vajalik. Poolte vahel ei ole olnud mistahes eriarvamusi, mille lahendamine vajanuks kõrgelt kvalifitseeritud õigusnõustaja kaasamist (i) sedavõrd kõrge tunnitasuga (selle asemel võinuks hageja otse pöörduda kostja poole antud küsimuses seisukoha saamiseks ning võimalike arusaamatuste tuvastamiseks ja lahendamiseks) ning (ii) sedavõrd suures mahus (puudus vajadus kulutada spetsialisti aega õiguslikuks analüüsiks olukorras, kus pooltel puuduvad erimeelsused).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab selle eest, et kostja veebilehe otsinguga oli 24.10.2023 seisuga seotud märksõna „Xxx“, milline on seotud hagejaga.
14.TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus asja lihtmenetluses lahendades kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt esitatud tõendite (dtl 89-154) ja selgituste valguses on hageja piisavalt usutavalt põhistanud ja tõendanud, et hagejaga seotud märksõna „Xxx“ kasutamine kostja veebilehe reklaamimiseks pidi olema kostja või kostja reklaami avaldamisega tegeleva teenusepakkuja kontrolli all. Hageja on tõendanud, et märksõnade lisamine on tasuline teenus. Kostja vastuväidetest tuleneb, et märksõna „Xxx“ eemaldamine oli reklaami avaldamisega tegeleva teenusepakkuja kontrolli all.
15.Kohus andis kostjale võimaluse esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, kui kostja on seisukohal, et tema või temale reklaamiga seonduvalt teenust osutav isik ei ole „Xxx“ märksõna kostja kodulehega 24.10.2023 seisuga sidunud, vaid kuvatõmmise sisu (dtl 30) tekkis kostjast või
2-23-16868 kostjale teenust osutavast isikust sõltumata. Kostja mistahes täiendavaid selgitusi ei kohtu määratud tähtajaks ega hiljem ei esitanud.
16.Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 569,50 eurot, mis vastab 3 tunnile ja 21 minule õigusabile tunnihinnaga 170 eurot. Hageja nõuab kahju hüvitamist ilma käibemaksuta summade alusel, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja sai käibemaksu tagasi arvestada. Hagejale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes õigusliku olukorra analüüsis ja telefoninõupidamises kliendiga ning nõude kirja koostamises kostjale hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks. Hageja on kulude kandmise ehk õigusteenuse arve tasumise Advokaadibüroole LEADELL Pilv tõendanud.
17.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-11-11, p 16;
13.detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).
18.Kostja on seisukohal, et hageja kohtueelsed kulud on esiteks ebavajalikud ja teiseks ebamõistlikult suured.
19.Kohus kostjaga kulude vajalikkuse osas ei nõustu. Kohtueelselt õigusabi kasutamine on mõistlik ja vastustundlik käitumine, mis on suunatud kohtuvaidluse ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu. Seetõttu on ebaõige kostja järeldus, et hagejal ei olnud vajadust õigusabi järele.
20.Arvestades advokaadibüroode üldist hinnataset aastal 2023 ei ole vandeadvokaadi puhul tunnitasu 170 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendamatult kõrge.
21.Kohus nõustub kostjaga aga selles, et kogu kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks. Kohus nõustub, et vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, mistõttu ei eeldanud kohtueelse nõudekirja koostamine ajakulukat õiguslikku analüüsi. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi, mis tunnitasuga 170 eurot moodustab 255 eurot (1,5 * 170). VÕS § 140 lg 1 alusel vähendab kohus kohtueelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 255 euroni.
22.Hageja palub varaliselt kahjult seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 30.11.2023. Kostja ei ole viivisenõudele, sh selle sissenõutavaks muutumise ajale vastuväiteid esitanud.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Hageja põhinõudelt summas 255 on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus alates 30.11.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.04.2024 on järgnev. Perioodil 30.11.2023 kuni 31.12.2023 oli kostja viivituses 32 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12% ning viivise summaks 2,68 eurot. Perioodil 01.01.2024 kuni 26.04.2024 oli kostja viivituses 117 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12,5% ning viivise summaks 10,19 eurot. Seega on kokku kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 12,87 eurot.
25.Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 255 eurot alates 27.04.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-23-16868 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
27.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 255 eurot ja kaasuva seadusjärgse viivise. Kohus tegi pooltele 15.01.2024 määruses (dtl 64) kompromissettepaneku, mille kohselt kostja oleks tasunud hagejale 250 eurot. Kostja oli kohtu pakutud kompromissettepanekuga nõus (dtl 68).
28.TsMS § 163 lg 2 on kohaldatav ka juhul, kui kompromissi pakub algselt kohus ning üks pooltest kohtu pakutuga nõustub, teine aga mitte. Kuivõrd kohus rahuldab hagi sellesarnases ulatuses, nagu arutlusel olnud kompromiss, millega kostja nõustus ja hageja ei nõustunud, jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda.
29.Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud. Kostja 02.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust kokku 800 euro ulatuses, mis vastab 4 tunnile tasumääraga 200 eurot.
30.Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnistasu 200 eurot on kooskõlas turuolukorraga ja kehtiva kohtupraktikaga. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid eraldi hinnates, kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
31.Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 800 eurot, millised kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
32.Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.