Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-25-118445 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused  









Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.10.2025 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 20.12.2014 liitumislepingu nr 3586490 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. 24.09.2021 sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja osamaksetega vara müügilepingu nr 11533433 seadme Samsung Galaxy S21 5G 8+128GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 749 eurot. Tasumise periood 24 kuud ja igakuise osamakse suurus 31,208 eurot. 24.09.2021 sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja nutikindlustuse lepingu kindlustusobjekti Samsung Galaxy S21 5G 8+128GB kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse oli 10,99 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.04.2023 ning loovutanud 16.01.2025 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): arve nr 2037233346 maksetähtaeg 18.02.2023 – 66,58 eurot; arve nr 2037557886 maksetähtaeg 18.03.2023 – 66,68 eurot; arve nr 2037889292 maksetähtaeg 18.04.2025 – 59,68 eurot; arve nr 2038228105 maksetähtaeg 18.05.2023 – 181,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 374,61, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 211,60 eurot ja edasiulatuv viivis lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

2-25-118445

 





 



vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (14.12.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja 07.02.2025 (dtl 69-70) 20 eurot, 17.02.2024 (dtl 71-72) 5 eurot, 04.03.2025 (dtl 73-74) 5 eurot. Hageja märgib, et muud makseviivitusega tekkinud kulud on 10 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 30 eurot. Selles osas on sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist hageja poolt tehtud muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid, kuhu ja millal võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 10 euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja palus hüvitada menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust 175 eurot ja õigusabikulust 507 eurot (ilma käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 tundi) õigusabi osutamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks advokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot, mis kuulub samuti

2-25-118445



hüvitamisele. Seega kokku kuulub hüvitamisele menetluskulude hüvitis 535 eurot. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtunik Priit Palmiste (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.