Määruskaebuse esitaja/avaldaja: T. B. (isikukood XXX) Määruskaeubse esitaja/avaldaja lepinguline esindaja: Liina Karlson (e-post: [email protected]) Usaldusisik: Urmas Tross (isikukood 36402042734, Halduribüroo OÜ Konkurss, Roosikrantsi 23-5 Tallinn, tel. +3725019750, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. B. 04.02.2024 määruskaebus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.02.2023 kohtumäärusele.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2024 määrus, millega kohus jättis T. B. maksejõuetusavalduse rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata ja vabastas Urmas Tross T. B. usaldusisiku kohustustest.
3.Algatada T. B. võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi (FiMS § 23): 4.1 Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega. 4.2 Võlgnik osutab viivitamata usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu.
5.Usaldusisikul koostada T. B. võlgade ümberkujundamise kava FIMS § 20 lg 1 kohaselt ja esitada kohtule ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega 60 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
6.Määrus saata täitmiseks avaldajale ja usaldusisikule. Avaldada määrus väljaandes Avalikud Teadanded. Menetluskulud
7.Jätta menetluskulud T. B. kanda.
8.Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on T. B. maksejõuetusavaldus, millega avaldaja taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.28.08.2023 määrusega kohus kohustas kohus avaldajat tasuma 900 eurot usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks. 08.09.2023 määrusega võttis kohus T. B. maksejõuetusavaldus menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Urmas Trossi.
3.10.10.2023 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja usaldusisiku.
4.23.11.2023 tegi usaldusisik tegi kohtule ettepaneku algatada avaldaja võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik leidis et võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks tuleb avaldajal maksta kohtu deposiiti 4205 eurot. Usaldusisikul on enda ülesannete täitmisele kulunud 17 tundi tunnitasuga 145 eurot. Usaldusisiku hinnangul kulub ümberkujundamiskava koostamisele 12 tundi (sealhulgas 19.11 kuni 23.11 projekti koostamine, kava koostamine, nõuete täpsustamine, kooskõlastamine, võimalikud muudatused).
5.Avaldaja leidis, et usaldusisiku tasu ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Avaldaja palus määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2200 eurot ja võimaldada selle tasumine osade kaupa 500 euro suuruste maksetena.
6.05.01.2024 määrusega kohustas kohus võlgnikku tasuma täiendavalt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1420 eurot. Kohus võimaldas võlgnikul tasuda deposiit osamaksetena järgmiselt: esimese osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.01.2024, teise osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.02.2024, kolmanda osamakse suurus on 420 eurot ja tasumise tähtaeg 12.03.2024.
7.Kuna võlgnik ei olnud kohtu määratud deposiiti tasunud, siis Harju Maakohtu 21.02.2024 määrusega jäeti T. B. maksejõuetusavaldus rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata.
8.T. B. esitas 04.03.2024 määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.02.2023 kohtumäärusele, milles palus rahuldada määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.02.2024 kohtumäärus täies ulatuses ning teha uus määrus, millega rahuldada T. B. maksejõuetusavaldus ja algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Alternatiivselt palus T. B. saata asi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagasi ümbervaatamiseks.
9.Määruskaebuse esitaja leiab, et T. B. on 05.01.2024 kohtumäärust täitnud ja tasunud täiendava usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1000 eurot vastavalt 15.01.2024 ja
13.02.2024 kuupäevadel. Kolmanda osamakse tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega põhjusel, et T. B. ei ole kohtu määratud deposiiti tasunud, ei saa olla aluseks maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmisel ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmisel Kohtumääruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leidis, et kaebuse esitamine on lubatud ja et kaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ning tähtajast kinni pidades.
12.Harju Maakohtu 21.02.2024 määrusega jäeti T. B. maksejõuetusavaldus rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata, menetluskulud T. B. kanda, vabastati Urmas Tross T. B. usaldusisiku kohustustest ja määrati usaldusisiku Urmas Trossi tasu suuruseks 2030 eurot. Kohus leiab, et T. B. määruskaebus on põhjendatud.
13.Kohus jättis T. B. võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata kuna võlgnik ei olnud kohtu määratud deposiiti tasunud. Harju Maakohtu 05.01.2024 määrusega kohus kohustas T. B. tasuma Rahandusministeeriumi kontole usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1420 eurot. Võlgnikul tuli esitada kohtule tasumist tõendav dokument või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus võimaldas T. B. tasuda deposiit osamaksetena järgmiselt: esimese osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.01.2024, teise osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.02.2024, kolmanda osamakse suurus on 420 eurot ja tasumise tähtaeg 12.03.2024. T. B. ei esitanud kohtule määratud tähtajaks deposiidi tasumist tõendavat dokumenti või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kuna deposiit oli võlgniku poolt tasutud Wise rahaülekande teenust kasutades, maksjaks oli märgitud T. B. ja makse selgituseks ei olnud märgitud käesoleva tsiviilasjas numbrit, siis ei olnud kohtul võimalik tuvastada deposiidi maksete tegemist võlgniku poolt. 04.03.2024 määruskaebusele on lisatud Wise maksekorraldused, millest nähtuvalt on võlgniku poolt tasutud 14.01.2024 500 eurot ja 13.02.2024 eurot. Määruskaebuse esitamise ajaks ei olnud kolmanda osamakse tasumise tähtaega veel saabunud. Sellest tulenvalt on võlgniku poolt täidetud 05.01.2024 kohtumäärusega pandud kohustus tasuda kohtu deposiiti 12.01.2024 500 eurot ja 12.02.2024 500 eurot. Seega tuleb määruskaebus rahuldada. T. B.l tuleb tasuda kohtu deposiiti veel 420 eurot ja esitada kohtule deposiidi tasumist tõendav dokument või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
14.Usaldusisik esitas 23.11.2023 ettepaneku algatada T. B. võlgade ümberkujundmaise menetlus. Usaldusisiku aruande kohaselt on avaldajal vara ligikaudu 141 070,00 – 206 770,00 euro väärtuses. Avaldaja vara suurust võiks hinnata suurusjärgus kuni 206 770,00 eurot, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ei tohiks avaldaja kohustused olla üle ca 170 000 kuni 190 000 euro, mis olemuselt oleks iseloomulik ähvardava või ajutisele makseraskusele. Kui osutub objektiivseks info lähikondse huvi kohta vara säilitada siis tuleks võtta enda kanda vähemalt kohtulike hüpoteekidega kaetud kohustused, mis kokku krediidiasutuse hüpoteegiga on kokku summas 209 470,33 ehk 209 470 (118 829,00 + 44 812.33 + 45 829,00). Avaldaja sissetulek on avaldaja andmetel 1060 eurot kuus, mis on töötukassa kaudu makstav töötuskindlustushüvitis. Maksevõime tagamiseks tuleb avaldajal töötada või leida kiiresti lubatud töökoht sissetulekuga ca 3000 ja rohkem. Ettepaneku
kirjutamise ajal avaldaja jätkuvalt ei tööta, kuid eelduslikult otsib tööd. Lisaks oleks võlausaldajate kindlustunne suurem, kui võlgnik esitaks kinnitus-, käendus – või garantiikirja, võlgade ümberkujundamise kava täitmiseks.
15.Võlgnikul on kohustusi umbes 609 189 eurot, sealhulgas võlgnevus Maksu-ja Tolliameti ees 555 939,68 eurot, Swedbank AS-iga sõlmitud eluaseme laenu lepingust tulenev nõue 44 812,33 eurot ja kohtutäituri tasu 8 436,64 eurot.
16.Võlgniku teadaolev vara summas ca 141 070 kuni 206 770 eurot katab kohustusi summas ca 609 189 eurot ca 23% kuni 34 %. Maksu-ja Tolliameti nõue summas 555 939 eurot on muutunud sissenõutavaks ja tagatud summas 164 658,00 eurot. Selles seisundis on alust asuda seisukohale, et avaldaja makseraskused on püsiva iseloomuga ja piiratud võimalus võlgade ümberkujundamise menetluse alustamiseks. Olukorda võiks muuta alljärgnevad asjaolud: 1) Võlgniku tööle asumine tema poolt nimetatud töötasuga kuni 3000 eurot ja rohkem kuus 2) Lähikondse poolt korteri väljaostmine/menetluse täiendav finantseerime vähemalt hüpoteekide ulatuses ehk siis summas 45 829,00 eurot; 3) MTA poolt pärast hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist, tagamata nõude oluline vähendamine. 4) Võimalik avaldaja täiendav tagatis võlgade ümberkujundamise kava täitmiseks.
17.Usaldusisik pakub välja ümberkujundamise kava projekti järgmiselt: Eeldus on, et T. B. läheb tööle ja kava kinnitamise hääletamisel peaks olema laekunud vähemalt ühe kuu töötasu. Lisaks on tagatiseks korter ja lähikondse 1⁄2 korteri tagasivõitmise võimalus, milledel on kohtulikud hüpoteegid, täiendav lisatagatis. Nõudeid vähendatakse 70% (166 782/ 555 939,68 = 29,62 % ca 30%) ja rahuldatakse seitsme aasta jooksul. AS Swedbank nõuet ei vähendata, vaid avaldaja täidab kohustuse võlgade ümberkujundamise kava väliselt. Maksuja Tollimati nõue summas 555 939,68 eurot, vähendatakse 70% kuni summani 166 781, 90 eurot. MTA osas tehakse makse summas 45 829 eurot, hiljemalt 04.04.2024. Summa 120 953 jaguneb 7 aastale ehk 84 kuud summas 1439,92 eurot kuus. Seega kujuneb MTA kuumakse summas 1439,92 eurot kuus, ühekordne makse 04.04.2024 summas 45 829 eurot + 1439,92, kokku summas 47 268,92 eurot ja siis jätkub 1439,92 eurot kuni 2030. Kohtutäitur Kersti Seisler nõue summas ca 8436, vähendatakse 70 %, summani 2530,80 ca 2531 ja tasutakse 30,13 eurot kuus kuni 2030.
18.Usaldusisiku arvamuse kohaselt avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja arutanud Maksu- ja Tolliametiga lahendust võlgade ümberkujundamiseks. Maksu- ja Tolliamet on nõus, et avaldaja tasub summa, mis vastab korteriomanditele Kari 21-15, Tallinn ja Välja 460, Tallinn Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud hüpoteekide summale ehk 164 658 eurot. Avaldaja on valmis tasuma Maksu- ja Tolliametile, kohtutäitur Kersti Seislerile ja usaldusisik Urmas Trossile kokku 164 658 eurot. Avaldaja on poja abiga valmis tasuma Maksu- ja Tolliametile 45 829 eurot tingimusel, et Maksu- ja Tolliamet nõustub XXX korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamisega. Nimetatud summa tasumise järgselt jääks Maksu- ja Tolliametile tasutavaks summaks maksegraafiku alusel 118 829 eurot. Võlgniku hinnangul on tal võimalik teenida 3000 – 10 000 eurot kuus. Ümberkujundamiskava alusel maksete teostamine saaks avaldaja nägemuses alata 15.06.2024.
19.10.10.2023 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja usaldusisiku.
20.Kohus leiab, et FIMS § 18 lg 2 p 3 ja § 19 kohaselt tuleb algatada T. B. võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik on välja pakkunud võlgade ümberkujundamise kava projekti ja on pidanud võimalikuks võlgade ümberkujundamist juhul kui võlgnik täida teatud tingimused.
21.Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (FiMS § 19 lg 3, lg 4). Võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 ja § 24 lg 3
alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
22.FiMS § 8 lg 2 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud võlgniku kanda. Kohus selgitab, et FiMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda.
23.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 3 kohaselt määrab kohus usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Usaldusisikul tuleb tasutaotlus koos tasuarvestusega esitada kohtule koos ümberkujundamiskavaga.
24.FiMS § 18 lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.