2-23-125830/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 23.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gxxxx Lxxxxxxxx 2378,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 27.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.11.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.10.2023.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohase hagi ning mh esitama andmed ja tõendid, mille alusel kohus saaks kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 07.11.2023 kostja vastu hagi. 24.11.2023.a kirjaga palus kohus hagejal esitada täiendav selgitus ja tõendid selle kohta, kas ja kuidas krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust. Hageja esitas 07.12.2023 täiendavad selgitused. Kohus võttis hagi 07.12.2023.a määrusega menetlusse. Kohus määras 14.03.2024 asja lahendamise kirjalikku menetlusse, määras lõppseisukohtade esitamise tähtajaks 12.04.2024 ning otsuse teatavaks tegemise ajaks 24.04.2024. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1323,78 eurot, intressi 239,58 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot ja 07.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1285,60 eurot ja täiendava viivise põhivõlalt 41,90% aastas alates 08.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagi kohaselt sõlmis kostja Esto AS-ga 08.02.2020 krediidikontolepingu 9564186746. Kostja sai kasutada krediilimiiti 2000 eurot. Kostja kasutas krediiti 1697,07 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama iga kuu 15. kuupäeval makstes vähemalt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpuga kasutusse võetud krediidist. Lepingujärgseks intressimääraks oli 41,90% aastas, krediidikulukusemääraks 54,16% aastas ning viivisemääraks intressimäär 41,90% aastas (0,12% päevas). Kostja ei tasunud krediiti ega intresse alates 15.03.2021. Kostja tegi võla katteks kokku 373,29 eurot. Laenuandja kattis maksetest kasutusse võetud krediiti ehk põhiosa. Kostjale saadeti võlgnevuse meeldetuletuskirjad 12.08.2021, 13.09.2022 ja 06.06.2023. 30.06.2021 saatis Esto AS kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Esto AS ütles lepingu üles 15.07.2021. Esto AS loovutas 09.08.2021 nõude hagejale. Põhinõude võlgnevus on 1323,78 eurot (1697,07-373,29), intress 239,58 eurot (periood 16.03.2021-14.07.2021, 41,90% aastas 1697,07 eurolt), viivis 1285,60 eurot (periood 15.07.2021-07.11.2023, 41,90% aastas 1323,78 eurolt). Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust ning omandanud selleks vajaliku teabe. Laenuandja tegi päringud maksehäireregistritesse

(maksehäired puudusid), Ametlikesse Teadaannetesse ja karistusregistrisse (andmed puudusid). Kostja andis teavet, et ta töötab Norma AS-s ja töötasu suurus on 1516,77 eurot (neto). Laenuandja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet ja selgus, et kostjal puudusid muud igakuised finantskohustused. Pensionikeskuse päringu kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenutaotlusele eelnenud kuuel kuul 1516,77 eurot. Tõendid olid väljavõtted mingist süsteemist ja võõrkeelsed. 07.12.2023 vastuses jäi hageja seisukohale, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei väitnud enam, et laenuandja analüüsis kostja arvelduskontot. Hageja selgitas, et päringute tulemused on salvestatud pangasüsteemi, mille väljavõte on kohtule esitatud. Laenuandja teostab päringuid automatiseeritud protsessil ja vastused päringutele salvestatakse pangasüsteemi. Andmebaasidest manuaalselt väljavõtete salvestamist ei toimu, kuna tehtud päringute logid võimaldavad teostatud päringute õigsust kontrollida. Laenuandja pidas kostja enda poolt antud teavet piisavaks laenuotsuse tegemisel. Kostja finantskohustuste osas arvestas laenuandja kostja enda poolt antud teavet, tal sellised kohustused puuduvad. Laenuandjal ei tekkinud kahtlust, et kostja ei suudaks laenu teenindada. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb välja mõista põhinõue 1323,78 eurot ning hageja taotleb viivist seadusjärgses viivisemääras, kokku 293,79 eurot (perioodil 15.07.2021-07.12.2023). Hageja ei esitanud kirjalikke lõppseisukohti. Kostja vastuväited Kostja ei vastanud hagile ega esitanud lõppseisukohti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - Kostja ja Esto AS sõlmisid 08.02.2020 krediidikontolepingu nr 9564186746. Kostja sai krediiti kasutada summas 2000 eurot, intressimääraga 41,90% aastas, krediidikulukuse määraga 54,16% aastas, viivisemääraga 41,90% aastas (0,12% päevas). Kostja pidi kasutusse võetud krediidi tagastama igakuiselt 15. kuupäevaks 60 kuuga (dtl 28-49). Lepingul on kostja digitaalallkiri. - 30.06.2021 edastas Esto AS kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 50-52) ning täiendava maksetähtaja möödumisel 15.07.2023 lepingu ülesütlemise teatise (dtl 53). - Esto AS loovutas nõude hagejale (dtl 54). Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 mõttes. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine on kehtiv ning lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Puuduvad asjaolud ja tõendid, mis viitaksid sellele, et lepingu ülesütlemine oleks olnud ebaseaduslik. Esmalt peab kohus hindama, kas esineb seadusest tulenevaid lepingu tühisuse aluseid. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, siis peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle kontrollimiseks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (Euroopa Kohtu 5. märtsi

2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24, 46). Seega peab kohus neid asjaolusid kontrollima ka siis, kui kostja hagile ei vasta. Nimetatud seisukohta on korduvalt avaldanud ka Riigikohus (nt 2-21-13098 p 13; 3-2-1-141-14 p 18; 3-2-1-40-10 p 14). VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Riigikohus on p-s 14 märkinud, et esmalt on otstarbekas kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega (VÕS § 406 lg 1, § 4062 lg 1) või mitte, seejärel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (p 17). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 54,16% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 08.02.2020 oli Eesti Panga poolt viimase kuue kuu avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%, mille kolmekordne määr on 61,83%. Seega on lepingus märgitud krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas ning leping on kehtiv. Ülalmärgitud lahendis on Riigikohus p-s 17-18 avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi hageja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei ole tarbija majandusliku seisundi kohta omandanud minimaalset teavet ning on kostja krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Laenuandja ei ole teostanud kostja suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Kohtule ei ole esitatud kostja laenutaotlust, millest nähtuks tema poolt avaldatud andmed. Hageja on esitanud väljavõtted süsteemist maksehäirete ja pensioniregistri kohta (dtl 63-64), mis olid võõrkeelsed. Hageja ei esitanud tõlkeid tõendite kohta. Kostja pangakontot ei analüüsitud ega esitatud kohtule. Muid tõendeid hageja ei esitanud. Kohtu hinnangul ei omandanud laenuandja teavet kostja sissetuleku liigi ja suuruse regulaarsuse kohta. Laenuandja ei omandanud teavet selle kohta, kas kostja tegelikult töötab või mitte. Kohtule esitatud tõend kostja sissetulekute kohta (väidetav pensioniregistri väljavõte) oli võõrkeelne ja hageja ei esitanud selles osas mingeid tõlkeid. Ka tõendid maksehäirete ja Ametlike Teadaannete ning karistusregistri päringute osas olid võõrkeelsed. Hageja tõendite sisu jäi ebaselgeks. Samuti pole kohtule esitatud pangakonto väljavõtet, millest nähtuks kostja sissetulek. Seega puuduvad korrektsed tõendid kostja sissetulekute allikate ja suuruse osas laenu võtmise ajal ning väidetav laenutaotluses märgitud sissetulek ja hageja poolt nimetatud sissetulek (1516,77 eurot) ei ole kontrollitav. Lisaks ei omandanud laenuandja mitte mingisugust teavet kostja olemasolevate varaliste kohustuste, regulaarsete finantskohustuste, igakuiste majandamiskulude kohta ega kostja varasema maksekäitumise kohta. Kohus märgib, et maksehäireregistrid näitavad vaid kohustusi, mille täitmisega on isik juba viivitusse jäänud (kohustust rikkunud), mitte olemasolevaid kohustusi. Regulaarsete finantskohustuste ja majandamiskulude osas oleks mingitki teavet andnud kostja pangakonto(de) väljavõte, mida laenuandja kostjalt ei küsinud. Kohus märgib, et isiku konto väljavõttelt on tavaliselt näha nii see, kas isik on võtnud muid laene (näha sissetulek krediidiandjatelt) või on ta täitnud muid kestvuskohustusi (näha regulaarsed tasumised krediidiandjatele või teistele võlausaldajatele), millest saab teha ka järelduse tema muude kohustuste kohta. Laenuandja pidanuks arvestama ka kostja igakuiseid elamiseks vajalikke kulusid, mida ta pole käesolevalt üldse analüüsinud. Asja materjalidest nähtuvalt on ilmselge, et täiendava teabeta ja pangakonto väljavõtteta on laenuandja analüüs kostja maksevõime osas puudulik. Laenuandja poolt kogutud teave polnud piisav kostja maksevõime hindamiseks ning puuduvad tõendid, et tarbija kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus märgib, et töötamine ja väidetava piisava sissetuleku omamine ei näita seda, et isik oleks võimeline laenu teenindama. Samuti ei näita maksehäirete puudumine isiku maksevõimet. Kohus on seisukohal, et vajaliku ja piisava teabe omandamata jätmine ei võimaldanud laenuandjal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine kostja varasemate kohustuste täitmise võimet.

Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et just laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida laenuandja pole käesolevalt teinud. Laenuandja analüüs ning järelduse tegemine oli poolik ja ebapiisav ning viis ebaõige tulemuseni. Lisaks märgib kohus, et laenuandja ei saa lähtuda laenu andmisel üksnes sellest, mida laenuvõtja on taotlusesse märkinud. Laenuandjal on kohustus seda infot ka kontrollida. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on VÕS § 4034 lg-st 6 tulenevat kohustust, s.o vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 laused 1-3 sätestavad, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ja tõendeid, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-le 3 ja 4 või võltsinud hagejale esitatud teavet, mistõttu kohalduvad VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatud tagajärjed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus. Poolte kokkuleppeline intress 41,90% aastas tuleb asendada seadusjärgse intressimääraga, kuna kokkuleppeline määr on suurem kui seadusjärgne. Muid tasusid nõuda ei saa, käesoleval juhul võla sissenõudmisega seotud kulusid ning nende nõuete osas jääb hagi rahuldamata. Viivist on hageja nõudnud samas määras kui on intressimäär, kuid palus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral arvestada seda seadusjärgses viivisemääras. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, tuleb viivist arvestada seadusjärgses viivisemääras. Kostja on teinud lepingu alusel makseid kokku 373,29 eurot. Nimetatud summa tuleb kasutatud krediidist 1697,07 eurost maha arvata. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele summas 1323,78 eurot (1697,07-373,29). Intressi on hagejal õigus nõuda kuni lepingu lõppemiseni 14.07.2021. Hageja nõudis intressi perioodil 16.03.2021-14.07.2021. Seadusjärgne intress sellel ajal oli 0%, mistõttu jääb intressinõue rahuldamata. Viivist nõuab hageja alates ülesütlemisele järgnevast päevast 15.07.2021 kuni hagi esitamiseni 07.11.2023. Viivis selle aja osas on kokku 280,73 eurot (seadusjärgne viivisemäär oli 15.07.2021-31.12.2022 8% aastas, 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas ning 01.07.202307.11.2023 12% aastas). Hageja on esitanud täiendava viivise nõude hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral), kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, mis TsMS § 367 alusel on võimalik. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1323,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 280,73 eurot ning viivise seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 08.11.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus korduvalt edastada kostja e-posti aadressile ning mitmele tema võimalikule elukoha aadressile. Kohtute infosüsteemis märgitud telefoninumbrilt polnud võimalik kostjat kätte saada. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja