OÜ Aktiva Finance Group hagi A.J. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2747,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, aadress: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Sigrid post: [email protected] Kostja: A.J., Xxxxxxxxxxx
isikukood:
Rahkema,
xxxxxxxxxxx,
e-
elukoht:
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
2-24-1766 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS
1.Hageja esitas 31.01.2024 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus jättis hagi 01.02.2024 määrusega käiguta.
3.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 06.03.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1447,92 euro, intressi 179,93, sissenõudekulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 490,42 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb Placet Group OÜ ja kostja vahel 27.04.2019 sõlmitud krediidikontolepingu nr. XXXXXXXXXXX. Kostja on lepingu kehtivuse ajal krediiti kasutusele võtnud kogusummas 4789,36 eurot ning teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 3341,44 eurot. Seega oli kostjal tagastamata krediidijääk summas 1447,92 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1447,92 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.03.2023 kuni hagi esitamiseni 30.01.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,02% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 490,42 eurot. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 40,02% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.01.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 27.03.2023 kokku summas 179,93 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,00%. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 27.03.2023 ning loovutas 28.03.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.
4.Kohus võttis 12.03.2024 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagivastuse 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest alates.
5.Kostja on hagimaterjalid ja 12.03.2024 menetlusse võtmise määruse kätte saanud KÄPO kaudu 14.03.2024. Kostja tähtajaks, s.o 28.03.2024 vastust hagile esitanud ei ole.
6.Kohus edastas 03.04.2024 hagejale kohtunõude, milles selgitab, et hagimaterjalides esile toodud asjaolude hindamisel on kohus seisukohal, et hageja võib olla rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus palus hagejal esitada sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
7.Hageja esitas 17.04.2024 vastuse, kus selgitas täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja selgitas, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud asjas esitatud väidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kohus tuvastab, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.04.2019 krediidikontolepingu nr XXXXXXXXXXX laenulimiidiga 1500 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 40,02%
2-24-1766 aastas. Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
11.Kuna Placet Group OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS§ 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
13.Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Üldsõnaliselt registritele ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit.
14.Hageja on hagi p-s 2.3.6 esitanud kuvatõmmise kostja esitatud laenutaotlusest, kust nähtub töötasuna 1200 eurot, kohustuste suurus 120 eurot, majapidamiskulu 200 eurot. Samuti esitab hageja kuvatõmmised maksehäirete päringu ja krediidivõimekuse arvutuskäigu kohta. Kohus selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud loetaval kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Ekraani kuvatõmmiseid, millelt ei nähtu, kelle kohta päring on tehtud, ei saa lugeda piiavaks tõendiks. Hageja hagi lisana nr 7 „krediidi analüüsis“ esitatust selgub, et kostja sissetulekuks on töötasu 883,76 eurot ja sotsiaaltoetus 150 eurot, finantskohustusi on kokku 447,11 ja kulud ülalpeetavale on 150 eurot. Majapidamise kuluks on märgitud 200 eurot. Hageja on esitanud hagi lisa nr 7 kolmandal leheküljel dokumendi „Otsuse tegemise aluseks olevad päringud“, mis on kuupäevaga 03.01.2023. Kohus on seisukohal, et tagantjärele (03.01.2023) tehtud päringust ei olnud laenuandjal võimalik tuvastada kostja maksevõimet lepingu sõlmimise ajal, s.o 27.04.2019. Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt tõendanud, et kostja püsikulutuste (majandamiskulude) suuruseks oli 200 eurot. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust.
15.Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja on esitanud hagi lisana nr 6 kostja SEB Panga konto väljavõtte perioodi 01.10.2018 kuni 26.04.2019 kohta. Konto väljavõttest
2-24-1766 nähtuvalt on kostja sissetulekuteks töötasu ja sotsiaaltoetus. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostjal on kohustused MOGO OÜ, kohtutäiturite Rannar Liitmaa ja Rocki Alberti, Julianus inkasso OÜ, Inkassokeskus OÜ ees. Samuti nähtub, et kostja on enne Placet Group OÜ-ga lepingu sõlmimist TF Bank AB (Publ) Eesti filiaaliga sõlminud lepingu ning kostja kontole on toimunud 24.04.2019 laekumine 5000 eurot. Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel.
16.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 03.04.2024 kohtu menetlusdokumendis. VÕS § § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 17.04.2024 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et lepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 4789,36 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 4984,48 eurot, millest 3341,44 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 1638,01 eurot intressi katteks, 5 eurot meeldetuletustasude katteks ja 0,03 eurot viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse tasunud.
18.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt
2-24-1766 viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
19.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
20.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud.