Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja HS
hagi
XX
vastu
võlgnevuse
Kostja XX (isikukood x)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XXlt (isikukood x) Holm Bank AS-i kasuks välja poolte vahel 13.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr x tulenev põhivõlg 1000 eurot, intress 12,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 32,30 eurot.
3.Mõista XXlt Holm Bank AS-i kasuks välja viivis 13.08.2023 laenulepingu nr x põhinõudelt (1000 eurolt) alates 22.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Mõista XXlt (isikukood x) Holm Bank AS-i kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr y tulenev põhivõlg 500 eurot, intress 6,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 16,14 eurot.
5.Mõista XXlt Holm Bank AS-i kasuks välja viivis 17.08.2023 laenulepingu nr y põhinõudelt (500 eurolt) alates 22.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
6.Jätta menetluskulud hageja kanda 7,02% ulatuses ja kostja kanda 92,98% ulatuses.
7.Mõista XXlt Holm Bank AS-i kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 311,48 eurot.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Teha kostjale kohtuotsuse resolutsioon teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-23-151446 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Holm Bank AS (avaldaja, hageja) esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt (võlgnik) 1645,97 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 1. veebruari 2024 määrusega anti asi üle Pärnu Maakohtu kohtunikule selle menetlemiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 5. veebruari 2024 määrusega nõuetekohast hagi esitama.
2.Hageja esitas 21. veebruaril 2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista välja poolte vahel 13.08.2023 sõlmitud Lepingu nr 1 põhivõlgnevus summas 1000 eurot, intress 79,82 eurot, viivis 32,30 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 10 eurot ja poolte vahel 17.08.2023 sõlmitud Lepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 500 eurot, intress 39,86 eurot, viivis 16,14 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 8 eurot. Samuti edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis, s.o riigilõiv 315 eurot ning maksekäsu kiirmenetluskulu summas 20 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid pooled kaks tarbija krediidilepingut: 13.08.2023 laenulepingu nr x (Laenuleping 1), mille alusel sai kostja hagejalt laenu 1000 eurot ja 17.08.2023 laenulepingu nr y (Laenuleping 2), mille alusel sai kostja hagejalt laenu 500 eurot. Kostjale on laenud välja makstud ja kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Laenuleping 1 sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.08.2029, intressimääraga 15,49% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu nr 1 krediidi kulukuse esialgne määr 29,55% aastas eeldusel, et intressimäär on 15,49% aastas, laenutähtpäev 10.08.2029, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Krediidi kogukulu (laenu tagastamiseks tehtavate maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 1958,98 eurot. Lepingu koostamise päeval on Lepingu nr 2 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 31,49% aastas eeldusel, et intressimäär on 15,49% aastas, laenutähtpäev 10.08.2029, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Krediidi kogukulu (laenu tagastamiseks tehtavate maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 993,64 eurot.
2-23-151446 Kostja pole lepingute täitmiseks teinud ühtegi makset. Kõik kostja lepingutest tulenevad kohustused on täitmata. Kostja jäi viivitusse kolme maksegraafikus sätestatud maksetega. Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja lepingud 08.12.2023 kehtivalt üles. Kostjale saadeti 24.11.2023 lepingute ülesütlemise hoiatus, ülesütlemisavaldused kirjaga ja e-kirjaga lepingusse märgitud e-postiaadressil x ja tähitud kirjana elukoha aadressile x x x, x x, x x, millised kostja oli laenuandjale teatanud.
3.Enne lepingute sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet ning kostja oli hageja hinnangul laenulepinguid sõlmides krediidivõimeline. Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja esitas Lepingu 1 osas 12.08.2023 krediiditaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 500 eurot, igakuisteks kohustusteks 0 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Lepingu nr 2 osas esitas kostja 17.08.2023 krediiditaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 500 eurot ja igakuisteks kohustusteks 1 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Hageja on kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, Creditinfo Eesti AS-i ja Krediidiinfo maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Lisaks kontrolliti kostja sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga, millest nähtus kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on 1297,18 eurot. Kostjal on püsiv töösuhe aastast 2022. Hageja võttis arvesse Lepingu 1 puhul Kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 500 eurot ning kohustuseks arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot. Hageja võttis arvesse Lepingu 2 osas kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 500 eurot ning kohustuseks arvestusliku elatusmiinimumi 303,40 eurot, millele liitis kohustuse Hageja ees 26,80 eurot ja kostja poolt öeldud 1 euro, kokku 331,20 eurot. Hageja sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja ei läinud vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja on järginud lepingute sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 29.02.2024 ettepaneku täpsustada hagiavalduse asjaolusid kostja poolt laenu kättesaamist ja lepingute ülesütlemise avalduste kättesaamist puudutavas osas ning vastutustundliku laenamise osas kuna hageja ei ole esitanud kostja panga konto väljavõtet ega sellel põhinevat analüüsi. Maakohus andis hagejale 29.02.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastuseks kohtunõudele teatas hageja mh, et on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtet hagiavalduse punktis 2.2 ja krediidivõime analüüsi tulemusena asunud veendumusele, et kostja oli laenu saamise hetkel krediidivõimeline. Lisades, et Riigikohus on selgitanud, et krediidiandjal tuleb üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Hageja esitas 06.03.2024 ümberarvestuse seadusjärgse intressi osas, juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi ja MTA päringu tegemine ei ole piisav, et
2-23-151446 kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Seadusjärgne intressimäär alates laenude väljastamisest 13.08.2023 ja 17.08.2023 oli 4% aastas. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 15,49% aastas (dtl 41, 56). Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele Leping 1 osas põhivõlg 1000 eurot ja VÕS §-s 94 sätestatud määras intress 12,88 eurot (vastavalt 06.03.2024 esitatud ümberarvestusele) ning Leping 2 osas põhivõlg 500 eurot, intress 6,46 eurot (vastavalt 06.03.2024 esitatud ümberarvestusele). Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõuded ja meeldetuletuskirjade saatmise nõuded jäävad rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavat viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,49% aastas. Hageja nõuab viivist Lepingu 1 osas perioodi 11.09.2023 kuni 21.02.2024 eest kokku summas 32,30 eurot ja Lepingu 2 osas perioodi 11.09.2023 kuni 21.02.2024 eest kokku summas 16,14 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist lepingute põhinõuetelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. VÕS § 367 järgi saab põhinõudelt nõuta viivist alates hagi esitamises kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse selgitused
4.Maakohus võttis hagi 8. märtsi 2024 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30. märtsil
2-23-151446 2024. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).
5.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
6.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
7.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust (92,98%) jäävad menetluskulud nimetatud ulatuses kostja kanda ja 7,02% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ). Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 250 eurot täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot. Riigilõiv summas 315 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
2-23-151446 TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 335 eurot (=315 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 92,98%, s.o 311,48 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.