Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 22.04.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24-4193 OÜ Vana Kolonel avaldus BC Arenduse OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Vana Kolonel OÜ (registrikood 12579382; asukoht J. Sütiste tee 19a-196, 13419 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Päts (L & P Advokaadibüroo OÜ; e-post: [email protected]); Võlgnik: BC Arenduse OÜ (registrikood 12056017; asukoht Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn); Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma (Advokaadibüroo Supremia; e-post: [email protected]).
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta BC Arenduse OÜ-le ajutine haldur nimetamata. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Jätta avalduse läbivaatamisega seotud kulud OÜ Vana Kolonel kanda. Mõista OÜ-lt Vana Kolonel välja BC Arenduse OÜ kasuks menetluskulud 2295 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 2295 eurot tuleb OÜ-l Vana Kolonel tasuda BC Arenduse OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Võlausaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramisele ja hüvitamisele ei kuulu.
Edasikaebamise kord Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Avaldaja Vana Kolonel OÜ esitas 14.03.2024 Harju Maakohtule avalduse BC Arenduse OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (dtl 6).
2.Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku vähemalt 657 906,25 eurot, mis tuleneb 09.12.2014 sõlmitud laenulepingust, millega OÜ Vana Kolonel kohustus andma BC Arenduse OÜ-le laenu maksimaalses summas kokku 1 800 000 eurot. Laenu ainsaks sihtotstarbeks oli laenulepingus sätestatud xxx kinnistul (registritunnus nr xxx) elamukinnisvara arendusprojekti ehk nn Xxx projekti laenuga kaasfinantseerimine kuni projekti realiseerimiseni. Võlausaldaja andis laenulepingu alusel ja selles sätestatud tingimustel võlgnikule laenuna kokku 540 000 eurot, millise summa kandis võlgniku pangakontole 10.12.2024. Võlgnik alustas 14.12.2021 võla tasumist ja tasus võlgnevusest ajavahemikul 14.12.2021 kuni 30.09.2022 tehtud osamaksetega võlausaldajale kokku 168 146 eurot. Pärast 30.09.2022 võlgnikupoolsed võla tagasimaksed lakkasid võlausaldajale mitte teada olevatel põhjustel. Vaatamata korduvatele võlausaldaja poolsetele pöördumistele võlgnik võla tagasimakseid ei jätkanud ja ei informeerinud võla tasumata jätmise põhjustest või mittetasumist vabandavatest asjaoludest. Võlausaldaja esitas 29.12.2023 võlgnikule pretensiooni/pankrotihoiatuse, millega nõudis võlgnikult võlgnevuse summas 657 906,25 eurot tasumist. Võlgnik ei jätkanud pärast pretensioon/pankrotihoiatuse saamist võla tasumise kohustuse täitmist. Mainitud asjaoludel on võlausaldajal põhjust arvata, et võlgniku poolt laenulepingust tuleneva võla tasumise kohustuse oluline rikkumine ei ole tingitud võlgniku ajutistest rahalistest raskustest, vaid võlgniku püsivast maksejõuetusest. Mainitud asjaolu kinnitab ka võlgniku 07.03.2024 kiri/vastus pretensioonile /pankrotihoiatusele, milles võlgnik tunnustas võlausaldaja kõnealust nõuet, kuid teatas, et tal puuduvad käesoleval ajal vahendid nõude täitmiseks. Eelmainitud põhjusel pöördus võlausaldaja avaldusega Harju Maakohtu poole ning taotles võlgniku pankrotimenetluse alustamist ja tema pankroti väljakuulutamist (dtl 2-7).
3.Kohus võttis 20.03.2024 määrusega võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse menetlusse ning toimetas võlgnikule kätte, kohustades võlgnikku esitama kohtule kirjalik vastus pankrotiavaldusele hiljemalt 03.04.2024.
4.Võlausaldaja on tasunud ettemakse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 3000 eurot. Võlgniku seisukoht
5.Võlgnik on 03.04.2024 esitatud vastuses pankrotiavaldusele seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole PankrS § 15 lg 3 p 4 tähenduses põhistatud ega tõendatud või PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses selge. Mõlemal juhul tuleb jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ja võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata. Samuti ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu, kuna võlausaldajal ei ole võlgniku vastu eksisteerivat ega sissenõutavat nõuet. Samuti ei ole võlausaldaja esitanud põhistusi nõude olemasolu kohta ega ühtegi tõendit, mis tõendaks võlausaldajal nõude olemasolu ja selle sissenõutavust võlgniku vastu (dtl 72).
2 (7)
2-24-4193
6.Võlgnik ei nõustu sellega, et võlausaldajal oleks tema vastu laenulepingu alusel mistahes rahalisi nõudeid. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatu ja alusetu nõudega, kuna võlausaldaja a) ei ole põhistanud ega tõendanud oma nõuete olemasolu ega sissenõutavust, b) on jätnud arvestamata oluliste lepingutingimustega, mis välistavad tema nõudeõiguse ning c) tugineb võlgniku endise juhatuse liikme V V avaldusele, mis on V Vu poolt tehtud võlgniku nimel enda juhatuse liikme õigusi kuritarvitades, hea usu põhimõtet ja seadust rikkudes ning huvide konfliktis tegutsedes (dtl 72).
7.Võlausaldaja ei ole täitnud ei enda põhistamise ega tõendamise kohustust. Võlausaldaja ei ole esitanud põhjendusi ega väiteid selle kohta, et laenulepingus ettenähtud tingimused võlgniku poolt laenu tagastamise ja/või intresside maksmise kohustuse täitmiseks oleks üldse tekkinud. Võlausaldaja käsitab vaidlusalust laenulepingust ebaõigesti ja lihtsustatult, eeldades, et tegemist on tavapärase lihtsa klassikalise laenusuhtega, kus on antud laen, mis tuleb kokkulepitud tähtajaks tagastada ja tasuda intressid. Võlgnik selgitab, et laenuleping on sisult riskilaenuleping, mille järgi anti laen tagatiseta ja suure riskiga ning tingimusega, et selle tagastamise ja sellelt intresside tasumise nõudeõigust ei pruugigi laenuandjal tekkida, saades samas vastu laenuga finantseeritava äriprojekti edukuse korral võimaluse ja lootuse teenida lisaks laenu tagastamisele väga kõrget intressi (jagada finantseeritud äriprojekti kasumit). Laenulepingu kohaselt võttis võlausaldaja teadlikult riski, et saab laenu tagasi ja teenib intressi üksnes ja ainult juhul, kui võlgnik teenib kõnealuse laenuga finantseeritud kinnisvara arendamise projektilt laenulepingus määratud tähtpäevaks „puhastulu“. Võlausaldaja ei ole pankrotiavalduses ega pankrotihoiatuses põhistanud, et oleks täitnud laenu tagastamise ja/või intresside saamise nõudeõiguse eelnimetatud eeldused – et võlgnik oleks laenulepingus nimetatud tähtajaks või mistahes muuks tähtpäevaks teeninud puhastulu (dtl 72-73). Võlgnik selgitab, et käesoleva hetke seisuga ei ole puhastulu laenulepingu tähenduses tekkinud.
8.Võlgniku 14.12.2021 e-kiri ning selle lisad ei tõenda projekti lõppemist ega puhastulu. Tegemist oli projekti kestel selle hetkseisuga teada olevate andmete ja asjaoludega eeldades koostatud prognoosiga maksetähtaja lõpu võimaliku seisu kohta. Sellest, et projekt ei olnud veel lõpetatud, oli teadlik ka võlausaldaja, kuna võlgniku ja võlausaldaja juhatuse liige oli samaaegselt V V ning võlausaldajaga seotud isik OÜ B H oli ühtlasi ka laenulepingu järgne projektijuht. Seega võlausaldaja viidatud dokument ei olnud projekti lõpparuanne, mille alusel pidanuks toimuma puhastulu laenulepingu järgsete maksete arvestamine, vaid esialgne prognoos võimalikust eeldatavast projekti lõpptulemusest, mis osutus ennatlikuks ja põhjendamatult optimistlikuks. Tegemist ei ole laenulepingu järgse puhastulu arvestusega (dtl 75-76).
9.08.01.2024 esitas V K võlgniku nimel pankrotihoiatusele vastuväite, milles vaidles nõudele täies ulatuses vastu. V V on üllatuslikult (s.o võlgniku teisele juhatuse liikmele ja tegelikult kasusaajale V K teadmata ning kooskõlastamata) allkirjastanud 07.03.2024 kuupäeva kandva avalduse. V Vu 07.03.2024 avaldus ei põhista ega tõenda võlausaldaja nõuet ega võlgniku maksejõuetust. Erinevalt võlgniku 08.01.2024 vastuväitest pankrotihoiatusele, ei vaielnud V V võlausaldaja nõudele vastu. Kuigi V V ei vaidle nimetatud avalduses võlausaldaja nõudele vastu, ei sisalda avaldus sisulisi põhjendusi ega viiteid tõenditele, millele tuginedes sai ta järeldada võlausaldajal laenulepingu alusel nõude olemasolu võlgniku vastu. V V selgitab viidatud avalduses: „2021. aasta projekti aruande kohaselt nägi BC Arenduse OÜ erinevatele kreeditoridele väljamakseteks ette akumuleeritud vabu vahendeid kokku summas 4.565.282 eurot (sh. investoritelt võetud laenusummade tagastamine, laenude baas- ja lisaintressid) ja BC Arendus OÜ alustas koheselt ka oma laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist krediitoride ees. Ometi on nüüdseks koostatud uue kasumiaruande prognoosi kohaselt
3 (7)
2-24-4193 kirjeldatud äriühingu tegevust ka allakirjutanule ootamatult kahjumlikuna (4.426.010,33 eurot).“ Seega kinnitab V V oma avalduses, et kinnisvara arendamise projekt, mida laenulepinguga rahastati ja mille puhastulu tekkimisest oli laenulepingu alusel laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustuse tekkimine sõltuvuses, osutus kahjumlikuks. Seega ei saanud ka V Vu enda tuvastatud ja viidatud asjaolude pinnalt võlausaldajal võlgniku vastu laenulepingu alusel rahalisi nõudeid olla tekkinud ega tekkida. Lisaks on V V tegutsenud 07.03.2024 avaldust koostades ja allkirjastades selges ja otseses huvide konfliktis, vastuolus hea usu põhimõttega ning eesmärgiga kahjustada sellega võlgniku varalisi huve (aidata alusetult ja põhjendamatult kaasa võlausaldaja alusetu pankrotiavalduse rahuldamisele võlgniku suhtes) (dtl 77).
10.Isegi kui saaks nõustuda, et laenulepingu alusel on võlausaldajal tekkinud nõudeõigus võlgniku vastu, siis ei ole see muutunud ühel juhul sissenõutavaks, sest laenulepingu punktis 5.1 on sõlmitud laenulgpingust tulenevatel nõuete allutamise kokkulepe. Selle punkti kohaselt muutub võlausaldajal laenuandjana õigus nõuda võlgnikult laenu ja/või intresside makseid võlgniku likvideerimismenetluse või pankrotimenetluse korral üksnes pärast teiste laenunõuete täitmist. Nimetatud laenulepingust tulenevate nõuete allutamine kõigile teistele laenunõuetele kinnitab ja selgitab laenulepingu põhiolemust – laenulepingu alusel tekkinud nõuete alusel ei ole võimalik võlgniku likvideerimismenetluses ega pankrotimenetluses nõudeid esitada, sest need saavad kuuluda täitmisele üksnes pärast teisi. Ehk võlgniku pankroti või likvideerimismenetluse korral on laenulepingu kui riskilaenulepingu olemusest tulenevalt välistatud mistahes laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmine ja laenulepingu alusel tehakse väljamakseid ainult siis, kui tekib puhastulu – tekib ülejääk pärast kõigi projekti kulude mahaarvamist. Pankroti ja likvideerimise korral sellist ülejääki põhimõtteliselt tekkida ei saa. Võlgnik selgitab, et 10.12.2021 ja käesoleva hetke seisuga oli võlgniku laenulepingu väliseid täitmata laenukohustusi, mistõttu isegi kui saaks möönda, et võlausaldajal tekkis ja eksisteeris mistahes suuruses laenu tagastamise ja/või intressi tasumise nõue, siis ei saanud see olla muutunud laenulepingu kohaselt sissenõutavaks (dtl 79).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus jätab Vana Kolonel OÜ avalduse rahuldamata ja BC Arenduse OÜ-le ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 punktide 1 ja 4 alusel. PankrS § 15 lg 3 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1) või kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhjendanud või nõude olemasolu tõendanud (p 4).
12.Pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. See tähendab, et võlausaldaja peab esile tooma selged ja vastuoludeta asjaolud ning tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Ajutise halduri nimetamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ning pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja ei ole tõendanud selge nõude olemasolu võlgniku vastu.
13.Pooltel on sisuline vaidlus laenulepinguga seotud asjaolude ja nimetatud lepingu olemuse üle. Pooled vaidlevad, kas 09.12.2014 sõlmitud lepingust on võlausaldajal tekkinud nõue võlgniku vastu. Võlgnik on seisukohal, et kuigi vaidlusalust lepingut on nimetatud laenulepinguks, oli selle tegelikult sisu investeerimisleping. Võlgnik selgitas, et sisuliselt
4 (7)
2-24-4193 investeeris võlausaldaja ja teised investeerimisest huvitatud isikud omakapitali. Kohus märgib, et laenulepingu punkti 6.2.1 kohaselt kuulub laenusumma tagastamisele üksnes juhul, kui laenusaajal on tekkinud projektist puhastulu (dtl 14-15). Eelnimetatud lepingutõlgenduse osas puudub poolte vahel vaidlus. Laenulepingu p-s 3.1. oli sätestatud, et „Iga laenuandja mõistab, et laen on investeerimiskava lahutamatu osa ning sellest võib teenida suurt kasumit, aga samas hõlmab see olulist riski ja erilisi kaalutlusi, mida laenude andmisega tavaliselt ei seostata. Laenuandjad ei pruugi saada tagasi laenu põhiosa ega intresse“ (dtl 13). Ka laenulepingu p-s
6.2.3.oli kokku lepitud, et „Iga laenuandja võtab teadmiseks ja on nõus asjaoluga, et esineb risk kaotada laenu põhiosa ja/või et laenu intresse ei pruugi koguneda“ (dtl 15). Eelnevat arvestades tuleb nõustuda võlgnikuga, et vaatamata lepingu nimetamisele laenulepinguks ei olnud antud juhul pooltevaheline suhe tavapärane laenulepinguline suhe, vaid laenu tagastamine seati sõltuvusse projektiga seotud puhastulust.
14.Võlausaldaja leiab ekslikult, et tema ei pea puhastulu ehk laenu tagasimaksmise eeldust tõendama. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku esitatud BC Arenduse OÜ 2021. majandusaasta aruande (mida võlgniku kinnitusel hetkel auditeeritakse) kohaselt oli võlgniku 2021. aruandeaasta kahjum 2 555 763 eurot ning omakapital 31.12.2021 seisuga -1 599 243 eurot (dtl 87, dtl 124-125). Kuigi avaldaja on seadnud nimetatud aruande kahtluse alla, ei ole ta esitanud mistahes teistsuguseid andmeid, mis võiksid avaldaja nõuet toetada. Vastupidi, ka avaldaja esitatud võlgniku juhatuse liikme 07.03.2024 kirja kohaselt on äriühingu tegevust kirjeldatud kahjumlikuna (dtl 43-44). 17.04.2024 kohtuistungil ei esitanud võlausaldaja samuti veenvaid tõendeid ega põhjendanud piisavalt selgelt oma väidetava nõude olemasolu.
15.Võlausaldaja leiab, et 14.12.2021 e-kirjaga informeeris võlgnik võlausaldajat projekti lõppemisest ja laenu tagastamise kohustuse tekkimise asjaoludest, koos teatega edastas võlgnik ka projekti esialgse lõpparuande (dtl 3-4, dtl 28-29). Võlgniku vastuse kohaselt oli antud kirja puhul tegemist üksnes projekti kestel selle hetkeseisuga teada olevate andmete ja asjaoludega, tegemist ei ole laenulepingu järgse puhastulu arvestusega. Võlgniku selgituse kohaselt ei olnud 14.12.2021 teate puhul tegemist projekti lõpparuandega, mille alusel pidanuks toimuma puhastulu ja laenulepingu järgsete väljamaksete arvestamine, vaid see oli esialgne prognoos võimalikust eeldatavast projekti lõpptulemusest, mis osutus ennatlikuks ja põhjendamatult optimistlikuks. Võlgnik on teinud võlausaldajale kolm laenulepingu järgset väljamakset ning võlgniku vastuse kohaselt tehti need esialgse optimistliku prognoosi alusel ennatlikult, kuivõrd sellel hetkel oli võlgnikul vastavas ulatuses likviidseid vahendeid. Sellised ennatlikud prognoosi alusel tehtud ja tagantjärgi selgudes põhjendamatud väljamaksed võlausaldajale ei tõenda võlgniku arvates, et oleks täitunud laenulepingu tingimused väljamaksete kohustuse tekkimiseks.
16.Võlausaldaja märkis 17.04.2024 toimunud eelistungil, et on pidanud ajavahemikul 14.12.2021-30.09.2022 võlgniku poolt tehtud tagasimakseid võlatunnistuseks (dtl 155). Kohtu hinnangul puudub avaldaja nõude kinnitamiseks deklaratiivne võlatunnistus, millega võlgnik oleks loobunud avaldaja nõudele vastuväidete esitamisest. Riigikohus on 10.04.2024 tsiviilasja nr 2-21-5364 kohtumääruse punktis 11 selgitanud: „Kuna võlatunnistus on leping, saab sellest rääkida üksnes juhul, kui on tuvastatav poolte tahe olla lepinguliselt seotud (VÕS § 8 lg 1). Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega seevastu ei taotle pooled mitte õigustehingulist reguleerimist, vaid sellega võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust.“
5 (7)
2-24-4193
17.Kohtu hinnangul ei kinnita asjaolu, et võlgnik tegi avaldajale tagasimakseid (mis olid võlgniku sõnul ennatlikud ja põhjendamatud) avaldaja väidet, et võlgnikul oleks tekkinud puhastulu ja laenu tagastamise kohustus. Rahaülekannete tegemise puhul pole tegemist tehinguga. Samuti ei ole võlgniku 14.12.2021 kiri (dtl 28-29) kohtu hinnangul n-ö lõpparuanne, milles saaks käesolevas menetluses järeldada laenu tagasimakse eelduseks oleva puhastulu olemasolu. Pigem on nimetatud kirja puhul tegemist õigusliku sidumise tahteta antud kinnitusega (võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega). Võlgniku 14.12.2021 kiri ei ole auditeeritud aruanne (lepingus oli ette nähtud auditeerimine, vt tl 16-17). Võlgniku 14.12.2021 kirjast nähtub, et sisuliselt oli nn laenulepingu näol tegemist investeerimislepinguga või investeerimislaenuga. Ka võlgniku juhatuse liikme 07.03.2024 kirja (dtl 43-44) puhul ei ole kohtu hinnangul tegemist võlatunnistusega, millega võlgnik oleks loobunud avaldaja nõudele vastuväidete esitamisest. Kohus kordab, et eelnimetatud 07.03.2024 kiri (millele avaldaja tugineb) kinnitab hoopis võlgniku tegevuse kahjumlikkust.
18.Lisaks eeltoodule on võlgnik juhtinud põhjendatult tähelepanu ka laenulepingu p-le 5.1., mille kohaselt kaenu põhiosa, baas- ja lisaintressi tohib laenusaaja likvideerimisel või pankrotistumisel tasuda laenusaaja teiste laenude suhtes teisejärgulisena (dtl 14). Võlgnik on põhistanud, et see nn allutatud laenu kokkulepe ei võimalda võlausaldaja väidetavaid nõudeid sissenõutavaks pidada isegi juhul, kui nende üle vaidlus puuduks (vt dtl 79; dtl 106-123). Võlausaldaja ei ole nimetatud võlgniku seisukohti ja tõendeid ümber lükanud.
19.Kokkuvõttes leiab kohus võlgniku vastuväiteid arvestades, et avaldaja nõue võlgniku vastu ei ole piisavalt selge, et seda ilma kahtlusteta sissenõutavaks lugeda. Kohus seisukohal, et BC Arenduse OÜ on esitanud võlausaldaja nõudele põhistatud vastuväited. Käesoleval juhul on poolte vahel sisuline vaidlus ning võlausaldaja ei ole piisavalt selgelt tõendanud oma nõude olemasolu. Pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole võlausaldaja vaieldavate nõuete n-ö lihtsustatud korras maksmapanek tavapärasest hagimenetlusest mööda minnes. OÜ Vana Kolonel väidetava nõude eelduste olemasolu ja BC Arenduse OÜ vastuväidete põhjendatuse kontrollimine väljub pankrotimenetluse raamidest, kuna pooltevahelised õigussuhted vajavad terviklikku õiguslikku hinnangut, mis omakorda eeldab asjaolude väljaselgitamist vastavalt hagimenetluses kehtivatele reeglitele. Pankrotimenetluses, mille esemeks on võlgniku maksejõuetuse kindlakstegemine, ei ole põhjendatud ega võimalik analüüsida tõendeid ja anda õiguslikke hinnanguid väidetele ja seisukohtadele sellises mahus, nagu see toimub hagimenetluse puhul. Kohus rõhutab veelkord, et ajutise halduri nimetamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ning pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Arvestades eeltoodut jätab kohus BC Arenduse OÜ-le ajutise halduri nimetamata.
Menetluskulud
20.Vastavalt PankrS § 15 lg-le 6 jäävad avalduse läbivaatamisega seotud kulud pankrotiavalduse rahuldamata jätmise tõttu OÜ Vana Kolonel kanda. Võlgniku 17.04.2024 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks lepingulise esindaja õigusabikulud 2550 eurot (12,75 tundi x 200 eurot tund, ilma käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks võlgniku lepingulise esindaja ajakulu, kuid kohtu hinnangul antud juhul mõistlik tunnitasumäär ilma käibemaksuta on kuni 180 eurot/h. Eeltoodu alusel määrab kohus võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 2295 eurot (ilma käibemaksuta, võlgnik pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Seega tuleb määrata võlgnikule hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2295 eurot.
6 (7)
2-24-4193
21.Võlgniku taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Vana Kolonel asuda BC Arenduse OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
22.Võlausaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramisele ja hüvitamisele ei kuulu, kuna menetluskulud jäävad võlausaldaja OÜ Vana Kolonel kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.