Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Crowdestate INS132 OÜ (registrikood 14591571), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Silvia Urgas ning advokaat Gerda Grauberg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2023 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja Crowdestate INS132 OÜ kanda (resolutsiooni p 5), rahuldas hageja X avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni p 6), mõistis kostjalt Crowdestate INS132 OÜ-lt hageja X kasuks menetluskuluna välja 700 eurot (resolutsiooni p 7) ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni (resolutsiooni p 9).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Rahuldada Crowdestate INS132 OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Võtta vastu X loobumine Crowdestate INS132 OÜ vastu esitatud hagist võlgnevuse 20 000 euro ja viiviste nõudes.
5.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-148681.
5.3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramist saab vaidlustada üksnes juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-d 1 ja 2). Asjaolud ja menetluse käik
1.X (hageja) esitas 19.01.2023 Harju Maakohtule hagi Crowdestate INS132 OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 10 000 eurot, viivise 89,73 eurot ning täiendava viivise (tsiviilasi nr 2-22-148686). Hagi kohaselt sõlmiti laenuandja IK Vara OÜ ja kostja vahel 26.10.2018 laenuleping. Hageja on nõude kostja vastu omandanud. Kostja sõlmis investoritega laenulepingud, et omandada osalus Instituudi tee 132 kinnistut (kinnistu) omandavas ja arendavas ettevõttes VM Keskuse OÜ. Investeeringud lubati tagastada kinnistu võõrandamisel. Detsembris 2022 laenu tagastamist hagejale vastavalt lubatule ei toimunud. Samuti selgus, et laenuraha ei kasutatud sihtotstarbeliselt. VM Keskuse OÜ soetas küll kinnistu, kuid võõrandas selle juba 2020. aastal. Hageja ütles laenulepingu 12.12.2022 üles, kuid kostja ei ole laenusummat tagastanud.
2.Hageja esitas 20.01.2023 Harju Maakohtusse kostja vastu samadel asjaoludel ka teise hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 10 000 eurot, viivise 89,73 eurot ja täiendava viivise (tsiviilasi nr 2-22-148681). Hagi kohaselt oli algseks laenuandjaks SeaSnack OÜ, kes sõlmis 26.10.2018 kostjaga samadel tingimustel laenulepingu. Hageja on nõude kostja vastu omandanud.
3.Maakohus liitis 01.02.2023 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse ning luges tsiviilasja numbriks 2-22-148681. Maakohus võttis samal kuupäeval hagi menetlusse.
4.Hageja esitas 25.07.2023 taotluse hagist loobumiseks põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus tegi 17.08.2023 määruse, millega võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse (TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel).
5.1.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot (TsMS § 168 lg 5 alusel). Maakohus mõistis kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
5.2.Vaidlust ei ole selles, et hagi eesmärk on saavutatud. Hageja poolt kohtusse pöördumist ei saa pidada alusetuks või põhjendamatuks. Asjas ei esinenud absoluutseid menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Selle hindamine, kas leping oli üles öeldud ning kas nõue oli sissenõutav, toimunuks sisulise menetluse käigus. Hageja omandas nõuded kostjale laenu andnud investoritelt. Laenuleping välistab sisuliselt nõude sissenõutavaks muutumise, kuna kostja on asutatud VM Keskuse OÜ-sse tehtava investeeringu eesmärgil ning mistahes nõude esitamine tekitab automaatselt kostja maksejõuetuse (puuduvad muud rahavood ja vara). Selline kokkulepe võib olla tühine VÕS § 42 lg 3 p-de 2, 10, 19 ja § 44 kohaselt.
5.3.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1400 eurot, millest tal on õigus pool tagasi saada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 700 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks kostjalt väljamõistetavad menetluskulud, ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis arvestamata kostja 07.08.2023 esitatud seisukohaga. Ainuüksi asjaolu, et hagiavaldus on formaalsete nõuete täitmise tõttu menetlemiskõlbulik, ei tähenda, et kaasuse faktilised asjaolud põhjendaksid nõude esitamist. Siinsel juhul andis füüsiline isik laenu juriidilisele isikule, mistõttu pole tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Samuti ei ole välistatud laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine. Kostja ei muutunud haginõude esitamisel maksejõuetuks, vaid ta suutis täita kõikide investorite nõuded viivitamatult pärast kinnistu müüki. Kostja tegevus oli suunatud investorite huvide parimale kaitsmisele, mille tulemusel õnnestus nõuded täita. Puudub vajadus analüüsida tüüptingimuste tühisuse küsimust, eriti nõude sissenõutavaks muutumise või hageja nõude põhjendatuse küsimuses. Maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldades jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Hageja nõue oleks rahuldatud ka ilma kohtumenetluseta. Kostja ei vaielnud vastu hageja lepingulisele nõudele, küll aga selle sissenõutavusele. Menetluskulude küsimuse arutamiseks ei olegi vaja laskuda asja sisulisse arutellu. Viivitamatult pärast kinnistu müüki hagejale tehtud ülekanne tõendab, et kostja täitis oma lepingulise kohustuse tähtaegselt. Hageja kohtusse pöördumine ei olnud põhjendatud. Kostja täitis vastavalt lepingule oma kohustused kõigi investorite ees ja hagejat ei koheldud erinevalt teistest. Praegust olukorda ei saa käsitleda haginõude rahuldamisena (TsMS § 168 lg 5 tähenduses). Kostja täitis hageja lepingulise nõude, kuid see oleks toimunud ka ilma kohtumenetluseta. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Alternatiivselt palub
kostja jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna nende jätmine kostja kanda oleks ebaõiglane. Menetluse edasine käik
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 5), rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni p 6), mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 700 eurot (resolutsiooni p 7) ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni (resolutsiooni p 9). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.
10.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud hagist loobumise vastuvõtmise (resolutsiooni p 1) ja menetluse lõpetamise (resolutsiooni p 2) osas.
11.TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (TsMS I komm (2017), § 168, p 3.5). Kostja on pärast hagi esitamist hagis nõutud rahasumma hagejale tasunud, mistõttu loobus hageja hagist. Seega kohaldub menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 168 lg 5 ning puudub alus menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
12.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15). Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja nõue oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud või mitte. Hageja leidis, et ta on laenulepingud 12.12.2022 avalduse alusel üles öelnud. Oma 16.03.2023 menetlusdokumendis esitas hageja täiendava ülesütlemisavalduse juhuks, kui varasem ei peaks kehtiv olema. Hageja sõnul on kostja rikkunud lepingutingimusi
– ta ei omandanud laenulepingute alusel saadud rahaga VM Keskuse OÜ osalust, muutis projekti maksumust ning ei tagastanud laenuandjatele rahasid pärast Instituudi tee 132 kinnistu võõrandamist VM Keskuse OÜ poolt. Kostja on seevastu seisukohal, et ta ei ole lepingutingimusi rikkunud ning laenu tagastamine investoritele sai toimuda üksnes siis, kui VM Keskuse OÜ on täitnud oma kohustused kostja ees. Kuna projekt ei realiseerunud nii nagu plaanitud, ei olnud VM Keskuse OÜ kostja ees oma kohustusi hagi esitamise seisuga ka täitnud. Kostja viitas, et laenulepingute p 3.3 nägi ette, et kui projekti arendaja (VM Keskuse OÜ) või tema osanikud ei ole, sh pikendatud laenuperioodi või finantseerimislepingu lõppemise ajaks, täitnud kõiki oma kohustusi, teeb laenusaaja laenuandjale maksed vastavalt p-le 3.4 pärast seda, kui projekti arendaja või tema osanikud on oma kohustused laenusaaja ees täitnud ning laenuandjal ei ole sellisel juhul õigust nõuda laenusaajalt laenuperioodi lõppedes laenusumma tagastamist, kui see põhjustaks laenusaaja maksejõuetuse. Ringkonnakohus leiab, et nõude sissenõutavaks muutumise aja tuvastamine eeldaks lepingutingimuste tõlgendamist ning nende kehtivuse hindamist. See saaks aga toimuda alles asja sisulise lahendamise käigus, mitte olukorras, kus kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. Kuna kostja ei ole hagejale kohustuse täitmisega tunnustanud hageja kohtusse pöördumise põhjendatust ning praeguses menetlusetapis ei ole üheselt selge, kas hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud, on menetluskulud mõistlik ja õiglane jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
13.Seoses kostja määruskaebuse osalise rahuldamisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 poolte kanda. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.