Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Punktis 1.1. nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 395 eurot, sh riigilõivu summas 155 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 245 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 180 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 sätestab erisusena, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis eelnimetatud sätteid arvestades on võimalik tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 90 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 6 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.