HAGEJA Revensen OÜ, rk 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn, lepinguline esindaja Aivira Kollamaa KOSTJA S. T., ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus Hagi hind 19197,11 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S. T.ilt hageja Revensen OÜ kasuks C AS ja S. T.i vahel 04.02.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 14100,60 eurot, intressid 1059,52 eurot, lepingu haldustasu 6,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 16.04.2024 seisuga 3197,93 eurot ning sissenõudmiskulud summas 10 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S. T.ilt hageja Revensen OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõude (14100,60 euro) tasumata jäägilt alates 17.04.2024 lepingujärgses määras 19,9% aastas kuni põhinõude 14100,60 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Revensen OÜ võla sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot.
5.Jätta hageja Revensen OÜ menetluskulud kostja S. T.i kanda ja välja mõista S. T.ilt Revensen OÜ kasuks menetluskulude katteks 1410 eurot.
6.Jätta kostja S. T.i menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista kostjalt S. T.ilt hageja Revensen OÜ kasuks menetluskuludelt (1410 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.Revensen OÜ esitas 01.08.2023 Viru Maakohtule hagi S. T.i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja S. T. sõlminud 04.02.2022 C AS-ga /kohtu märkus: õige on C AS/ (registrikood xxxx) väikelaenulepingu nr xxxx 15000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Väikelaenulepingu nr xxxx alusel võttis kostja laenu 15000 eurot intressiga 19,9% aastas, tagasimakseperioodiga 72 kuud, kohustusega tasuda alates 10.03.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu haldustasust koosnevaid makseid summas 360,70 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.02.2028. Krediidikulukuse määr 23% (lepingu põhitingimuste punkt 2). Laenulepingu sõlmimise ajal (04.02.2022) Eesti Panga poolt ajavahemikul alates 30.11.2021 oli 16,95% kuni 31.05.2022 oli 16,30% avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr ja selle kolmekordne on 50,85% ja 48,90%. Seega ei ületanud laenulepingu krediidi kulukuse määr seadusega lubatud kolmekordset viimati Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra ja laenulepingu intressikokkulepe ei ole tühine. Krediidi kulukuse määr on sätestatud laenulepingu üldtingimuste punktis 10. Kokkulepe intressimäära osas ja sellest tulenevalt ka viivisemäära osas paikneb laenulepingu põhitingimuste hulgas. Põhitingimused on need, mida kostjaga läbi arutati, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta sellisena aktsepteeris. Seetõttu ei kujuta kokkulepe intressi- ega viivisemäära osas endast tüüptingimust VÕS § 35 tähenduses. Kokku kohustus kostja tasuma 26270,81 eurot,
mis tuleneb lepingu põhitingimuste punktist 2 (igakuised osamaksed 360,70 eurot x 72 + lepingutasu 300 eurot). C AS maksis kostjale laenusumma välja 04.02.2022 kostja poolt taotluses märgitud arveldusarvele. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale kostjalt laekunud 2885,98 eurot. Kostja enda laenulepingujärgseid kohustusi õigeaegselt täitma ei asunud. Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja esitas 04.02.2022 laenutaotluse laenusummale 15000 eurot. Märkis enda sissetulekuks 2000 eurot, igakuised kohustused 600 eurot, ülalpeetavaid 2, tööandjaks: V OÜ. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid ajavahemikus veebruar 2021 kuni detsember 2021, mille kohta esitab hageja laenuandja otsustusprotsessi parameetrid (lisa 11). Kostja omandis oli kaks kinnisvara asukohaga xxxx ja xxxx. Kostja suhtes kontrolliti maksehäireid ja päringu käigus selgus, et kehtivaid maksehäireid ei olnud ja kostja taust oli puhas. Krediidiinfo skoor 8,4%. Analüüsi tulemusena jõuti järelduseni, et kostjale võib pakkuda maksimaalselt laenu sissetuleku järgi 43284 eurot ja maksimaalne pakutav laenusumma 15000 eurot, maksepikkusega 72 kuud, intressimääraga 19,9%. Kostja sissetulekud kontrolliti ka EMTA-st, millest nähtus, et kostja tööandjana OÜ V, alates 25.10.2010 kehtiv töösuhe. Kostja 3 kuu sissetulek summas 2131 eurot ja 12 kuuline sissetulek summas 3607 eurot (arvestati sissetulekuna). Kliendi taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 15000 eurot, kuumaksega 360,70 eurot, tähtajaga 72 kuud. Kostja puhul teostati päring Ametlikud Teadaanded, millest nähtus, et teateid ei ole. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet/ maksehäireregister/ kostja palgainfot. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Krediidihindamise kohaselt leidis laenuandja, et lahutades kostja igakuistest sissetulekutest igakuised väljaminekud, majapidamiskulud ja taotletava laenu osamakse jäi kostjale raha reservi. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 eurot, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Sellest lähtuvalt arvutatakse maksimaalne summa, mida klient saab maksimaalselt tasuda uue laenulepingu teenindamiseks. Kliendiga ei sõlmita laenulepingut, mille igakuine makse on suurem, kui äsja kirjeldatud maksevõimekus. C AS-i sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusalgoritm automaatsed päringud nii xxxx (xxxx, xxxx, xxxx) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusalgoritmi eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada. Xxxx grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidest saab otsustusalgoritm info taotleja kohustuste, maksekäitumise ja võlgnevuste kohta, samuti võimalike muude kohustuste rikkumiste kohta. Tehti kliendi kohta ka päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et koguda täiendavat teavet: Rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid; Krediidiinfo andmebaasist kontrolliti maksehäireid ning aktiivseid maksehäireid polnud; Taust.ee andmebaasist päriti infot võlgnevuste kohta. Päringu tulemusel selgus, et aktiivsed võlgnevused puuduvad; Eesti Maksu- ja tolliameti süsteemist kontrolliti infot kehtiva töösuhte ning palgalaekumiste kohta.
Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostjale saadeti tasuta meeldetuletusi ja SMS-e meeldetuletamaks arvete tasumise tähtaegasid. Kostjale saadeti meeldetuletusi alljärgnevatel kuupäevadel: 07.11.2022, 15.11.2022, 17.11.2022, 22.11.2022, 29.11.2022, 07.12.2022, 15.12.2022, 17.12.2022, 19.12.2022, 22.12.2022, 29.12.2022, 07.01.2023, 15.01.2023, 17.01.2023, 20.01.2023, 22.01.2023, 29.01.2023, 07.02.2023, 09.02.2023, 15.02.2023, 17.02.2023 ja 22.02.2023. Kostja talle saadetud e-kirjadele ja SMS-idele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 31.01.2023 edastas C AS kostjale tähtkirjana laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt edastas C AS 27.02.2023 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjale saadeti postiga ülesütlemise teatis 28.02.2023. Kostja ei reageerinud C AS nõuetele, misjärel C AS loovutas 06.03.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Revensen OÜ kostjale 20.03.2023 teatise. 04.02.2022 väikelaenulepingu nr xxxx tulenevalt teostas kostja makseid alljärgnevalt: Kuupäev Tasutud summad (eurodes) 04.03.2022 360,70 12.04.2022 360,70 16.05.2022 360,70 08.06.2022 361,08 11.07.2022 360,70 09.08.2022 360,70 13.09.2022 360,70 10.10.2022 360,70 Kokku 2885,98 Peale seda ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks. Laekumised summas 2885,98 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi, haldustasu ja viiviste katteks järgnevalt:
4.järjekorras viivised summas 0,38 eurot. Kostja hilines 10.05.2022 osamakse tasumisega kuus päeva, tasudes osamakse 16.05.2023, mis on arvestatud tasutud summast maha. Seega põhiosa võlgnevus on summas 14100,60 eurot (15000–899,40). Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 27.02.2023 oli 1059,52 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 19,9%, (0,0553% päevas). Pooled on 04.02.2022 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 10862,81 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel
proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates esimesest osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest alates so. 10.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.02.2023 summas 1059,52 eurot järgnevalt: Nõude kuupäev
233,83 231,76 229,64 227,49 225,31 x 17/28 = 136,80
Tasutud summa
Tasumata summa 233,83 231,76 229,64 227,49 136,80 1059,52 eurot
Vastavalt laenuandja hinnakirjale on laenulepingu igakuine haldustasu füüsiliste isikute puhul 1,50 eurot. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks haldustasuks 1,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 17 päeva eest (alates 9. kuni 12. osamaksed) summas 4 x 1,50 eur + 1,5 x 17/28 (0,91) = 6 + 0.91) = 6,91 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 01.08.2023 on summas 1209,06 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras 19,9% aastas ja 0,0553% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 2, üldtingimuste punktiga 7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega alljärgnevalt: Viivise arvestuse algus 11.11.2022 11.12.2022 11.01.2023 11.02.2023 28.02.2023
KOKKU
Viivise arvestuse lõpp 27.02.2023 27.02.2023 27.02.2023 27.02.2023 01.08.2023
Võlgnevus
Viivitatud päevade arv
Viivise summa, eurodes
125,37 127,44 129,56 131,71 14100,60
7,45 5,40 3,39 1,22 1191,60 1209,06 eurot
Väikelaenulepingu üldtingimuste punkti 7.2 kohaselt „Viivise määraks on lepingujärgne intressimäär, välja arvatud juhul, kui see on madalam seadusjärgsest tarbijakrediidi viivise määrast. Juhul, kui lepingujärgne intressimäär on madalam kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr, arvestatakse viivist vastavalt seadusjärgsele tarbijakrediidi viivise määrale.“ Väikelaenulepingu üldtingimuste punkti 7.3 kohaselt „Viivist ei arvestata nendelt tähtaegselt tasumata summadelt, millelt seaduse järgi ei ole lubatud viivist arvestada.“ Hageja arvestab vastavalt lepingus fikseeritud viivisemäära 360 päevase aastaga. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud väga pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmuta mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes (p 2), mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Tähtajaks tasumata summadelt on pooled kokku leppinud sellises viivise määras, mis on võrdne kokkulepitud intressimääraga. Hageja peab seda mõistlikuks ja isegi hädavajalikuks. Täiesti ebaloomulik oleks, kui kohustuse rikkumisel järgneks kohustust rikkunud lepingupoolele tagajärg, mis on soodsam, kui kohustuse kohane täitmine. Selline viivisemäär lausa kutsuks kohustatud lepingupoolt üles kohustust rikkuma. Seetõttu leiab hageja, et kokkulepitud intressimäärast väiksem viivisemäär ei täidaks viivise eesmärki.
Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates 02.08.2023 edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 19,9% aastas kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Võla sissenõudmiskulude võlg summas 15 eurot. Vastavalt väikelaenulepingu üldtingimuste punktile 9 ja laenuandja hinnakirjale 31.01.2023 ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5 eurot, 27.02.2023 ülesütlemise teatis 1 x 5 eurot, 16.03.2023 nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot = 15 eurot. Kostjale saadeti tasuta meeldetuletusi ja SMS-e alljärgnevatel kuupäevadel: 07.11.2022, 15.11.2022, 17.11.2022, 22.11.2022, 29.11.2022, 07.12.2022, 15.12.2022, 17.12.2022, 19.12.2022, 22.12.2022, 29.12.2022, 07.01.2023, 15.01.2023, 17.01.2023, 20.01.2023, 22.01.2023, 29.01.2023, 07.02.2023, 09.02.2023, 15.02.2023, 17.02.2023 ja 22.02.2023. Hageja rõhutab, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamisega. Laenuandja ja hageja olid sunnitud nimetatud kulusid tegema ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 07.12.2023 TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.11.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 21.11.2023 ja loeti kättetoimetatuks 07.12.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 21.12.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale edastatud teatise nõude loovutamisest, milles Revensen OÜ teatab, et C AS loovutas 06.03.2023 lepingust nr. xxxx tulenevad nõuded Revensen OÜ-le.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ja S. T. 04.02.2022 väikelaenulepingu nr xxxx 15000 euro saamiseks. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingute puhul peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. 04.02.2022, so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 23% aastas ei ületa Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidi kulukuse määra suuruse tõttu. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud ka kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034 ) järgimiseks. Eeltoodule vaatamata ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
8.C AS ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles 27.02.2023. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud laenu põhiosa katteks 899,40 eurot, seega tasumata põhinõude suuruseks on 14100,60 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 19,9% aastas. Tasumata on intressi osamaksed alates 10.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.02.2023 kokku summas 1059,52 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Samuti peab kohus põhjendatuks lepingu haldustasude nõuet summas 6,91 eurot, mis kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele.
9.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis määraga 19,9% aastas iga tasumata põhinõude osamakse maksetähtajast kuni hagi esitamiseni 01.08.2023 summas 1209,06 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja nõudele edaspidise sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 19,9% aastas tasumata põhinõudelt 14100,60 eurolt alates 02.08.2023 kuni otsuse tegemiseni 16.04.2024 (k.a) 259 päeva eest, mis moodustab 1988,87 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 16.04.2024 seisuga kokku summas 3197,93 eurot (1209,06 + 1988,87).
11.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 19,9% aastas tasumata põhinõude jäägilt alates 17.04.2024 kuni põhinõude 14100,60 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 10902,67 eurot (14100,60 – 3197,93).
12.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja märgib, et on saatnud kostjale tasulised meeldetuletused 31.01.2023 ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5 eurot, 27.02.2023 ülesütlemise teatis 1 x 5 eurot ja 16.03.2023 nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot. Kokku 15 eurot. Kõigile meeldetuletustele on eelnenud tasuta meeldetuletused. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt ei nõustu kohus 16.03.2023 nõude loovutamise teatise eest küsitud sissenõudmiskuluga summas 5 eurot. Teatis nõude loovutamise kohta kohtu hinnangul võla sissenõudmiskulu ei ole kuivõrd võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (vt VÕS § 412 lg 1). Tegemist on imperatiivse teavitamiskohustusega. 16.03.2023 teatisest ei ole võimalik ka tuvastada, kas üldse ja kuidas see teatis kostjale edastati. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja 10 eurot sissenõudmiskulude hüvitisena (2 x 5 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 16391,09 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk alla 1% nõuetest. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 1050 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega avalduse esitamisel, mistõttu tuleb see kostja poolt hagejale hüvitada.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 684 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 5,7 tundi ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab dokumentidega tutvumist/hagiavalduse koostamist, kostja andmete kohta päringute teostamist, materjalide komplekteerimist, vastutustundliku laenamise tõendite analüüsi, kliendiga konsultatsiooni ning 19.10.2023 menetlusse võtmise määrusega tutvumist.
18.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
20.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 5,7 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 3 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 360 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 1410 eurot (1050 + 300).
21.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.