OÜ GS Core hagi XXi vastu võla, sissenõdmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1685,40 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja AL Kostja XX (isikukood x)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XXilt (isikukood x) OÜ GS Core kasuks välja põhivõlg 911,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 145,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisele järgevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni 46,21 eurot.
3.Mõista XXilt OÜ GS Core kasuks välja viivis põhinõudelt (911,99 eurolt) alates 16.04.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ GS Core nõue kostja XX vastu intressi 133,77 euro ja sissenõudmiskulude 48,50 euro väljamõistmiseks.
5.Jätta menetluskulud hageja kanda 24,54% ulatuses ja kostja kanda 75,46% ulatuses.
6.Mõista XXilt OÜ GS Core kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 252,79 eurot.
7.Mõista XXilt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulude hüvitiselt viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte vajadusel avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-23-132433 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.OÜ GS Core (avaldaja, hageja) esitas 10. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXilt (võlgnik) 1588,20 euro saamiseks. Kohus tegi 14. augustil 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 2. novembri 2023 määrusega anti asi üle Pärnu Maakohtu kohtunikule selle menetlemiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 6. novembri 2023 määrusega nõuetekohast hagi esitama.
2.Hageja esitas 17. novembril 2023 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 911,99 eurot, intressid 133,77 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 48,50 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 367,78 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt 0,0671 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis ja seadusjärgne viivis sellelt. Hagi kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 06.11.2021 järelmaksulepingu nr x, mille kohaselt ostis kostja Hobby Hall GROUP OÜ-lt Apple nutitelefoni ja sai ostu eest tasumiseks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt laenu 911,99 eurot. Kostja sai telefoni kätte ja pidi selle müügihinna tasuma 60 osamaksega vastavalt esitatud maksegraafikule. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr aastas oli 45,50%, kuumakse suurus 34,20 eurot, tarbija poolt makstav kogusumma ja laenu tagasimaksete summa 2056,49 eurot. Esialgse krediidi kulukuse määrad on arvutatud lähtuvalt alljärgnevatest andmetest ja eeldustest: krediidisumma makstakse tagasi igakuiste tähtaegsete tagasimaksetena valitud perioodi jooksul; koos tagasimaksega makstakse krediidisummalt arvutatud intressi (määraga 38,10 % aastas), ja lepingutasu summas 0 eurot ja laenuhaldustasu 0 eurot kuus. Kostja pole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset. Kõik kostja lepingust tulenevad kohustused on täitmata. Kostja jäi viivitusse kõigi maksegraafikus sätestatud maksetega (s.o alates 10.12.2021 jj). Kuna kostja oli viivituses kolme järjestikuse osamaksega ja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja lepingu 25.03.2022 kehtivalt üles. 25. märtsil 2023 loovutas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
2-23-132433 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjale saadeti lepingu 10.03.2022 ülesütlemise hoiatus, ülesütlemis- ja loovutamisteade kirjaga ja e-kirjaga lepingusse märgitud e-postiaadressil, mille kostja oli laenuandjale teatanud.
3.Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet ning kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Kostja võetud laen oli väga väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 39,03 eurot, järgnevad 34,20 eurot kuus - oli väga väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Kostja esitas ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Krediidiandjal on õigus eeldada tarbija poolt esitatavate andmete õigsust, valeandmete esitamisel ei vastuta krediidiandja selle eest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 viimane lause). Kostja esitatud andmete põhjal ta töötas, tema regulaarne oli netosissetulek 1300 eurot kuus ja finantskohustused 350 eurot kuus. Kostjale jäi igakuiselt vaba raha 950 eurot. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut päringuga Pensioniregistrisse, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, krediidiinfo maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid, seejuures ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne, piisava sissetulekuga laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 39,03 eurot, järgnevad 34,20 eurot kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita ega satu selle laenu tõttu „laenuorjusse“. Arvestades kostja võetud väikest kohustust, ei olnud põhjalikum andmete kogumine ja kontroll põhjendatud ega vajalik. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 02.04.2024 ettepaneku täpsustada hagiavalduse asjaolusid vastutustundliku laenamise osas kuna hageja ei ole esitanud kostja pangakonto väljavõtet ega sellel põhinevat analüüsi. Maakohus andis hagejale 02.04.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastuseks kohtunõudele teatas hageja, et on hagiavalduses esitanud kõik hagejal olemas olevad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Kontoväljavõtte esitamist krediidiandja kostjalt ei nõudnud, kuivõrd see ei ole otseselt õigusaktist tulenev kohustus. Käesoleval juhul oli üliväikest kostja kohustust (34,20 eurot kuus, mis on jõukohane sisuliselt igaühele) arvestades krediidiandja kogunud ja kontrollinud piisavalt teavet, et lugeda kostja krediidivõimeliseks ja teha tema suhtes positiivne krediidiotsus. Hageja esitas 09.04.2024 ümberarvestuse, juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt laenuandja kohustust nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi ja pensionikeskuse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte
2-23-132433 rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus viitab vastuseks hageja väidetele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta veel Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Eesti siseriikliku kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja sellelt arvestatud seadusjärgse viivise tasumist. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 911,99 eurot. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ja viivisenõue jäävad rahuldamata. Hageja
9.aprillil 2024 avalduse kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras põhivõlalt alates ülesütlemisele järgnenud teisest päevast (27.03.2022) kuni hagi esitamiseni 17. novembril 2023 summas 145,84 eurot. Hageja palub kostjalt sissenõutavaks muutunud seadusliku viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Kohtu poolt tehtud arvestuse järgi on seadusjärgse viivise nõue alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so 18. novembrist 2023) kohtuotsuse tegemise seisuga (so 12. aprilli 2024 seisuga) summas 46,21 eurot. Kohtuotsuse selgitused
4.Maakohus võttis hagi 21. novembri 2023 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
13.märtsil 2024. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).
5.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
2-23-132433
6.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
7.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust (75,46%) jäävad menetluskulud nimetatud ulatuses kostja kanda ja 24,54% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ). Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 250 eurot täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv summas 315 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
2-23-132433 Kokku on hageja menetluskulud 335 eurot (=315 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 75,46%, s.o 252,79 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.