X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. veebruari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja Yulia Zaitseva
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 8. märtsi 2024. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. veebruari 2023. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja jättis hageja menetluskulude tema enda kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja muuta menetluskulude jaotust.
Kohustada Y viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama ja hoidma samal Facebook’i lehel, kus ta 6. mai 2021. a postituse tegi, vähemalt 30 päeva teadet, mille kohaselt „Tunnistan, et minu poolt 6. mail 2021. a Facebook’i lehel
2-21-19646 avaldatud väited, et „X müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“, „OÜ Miil firma juht teadis, et need ei kuulu Xle ning temaga tehingut ei tehtud“, „X väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa W’ile“, on valed.
2.3.Mõista Ylt X kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 720 (seitsesada kakskümmend) eurot (koos käibemaksuga).
2.4.Mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
2.5.Välja mõista Ylt X kasuks riigilõivukulud 350 eurot ja viivis menetluskuludelt (350 eurot) alates 17. märtsist 2023 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.X apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 16.12.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja varalise kahju 720 eurot hüvitamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt postitas kostja 06.05.2021 Facebooki lehel järgmise postituse: „Soovin teavitada kui teile või teie firmale tuleb merekonteinereid müügiks pakkuma selline mees nagu X, siis ta müüb konteinereid, mis ei kuulu talle. Täna (06.05.2021) ta käis OÜ Miil neid pakkumas aga selle firma juht juba teadis et need ei kuulu talle ja temaga tehingut ei teinud. Ta väitis oma jutus, et need kuuluvad tema peast segi tütrele. Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isale W’ile ja me tema lapsed tahame need tema käest kätte saada, kuna ajutiselt viidi need tema maa pealt Anija valda, Aavere külla, Kauri maaüksusele. Palun andke teada, kui selline mees on teiega ühendust võtnud või võtab.“
1.2.Postitus sisaldab järgmisi valeväiteid: - X müüb konteinereid, mis ei kuulu talle; - OÜ Mill firma juht teadis, et need ei kuulu Xle ning temaga tehingut ei tehtud;
2-21-19646 - X väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele; - Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa Wle. Esitatud väited on ka hageja au teotavad.
1.3.Hageja palus kohustada kostjat avaldama ja hoidma samal Facebooki lehel vähemalt 30 päeva teadet „Tunnistan, et minu poolt 6. mail 2021. a Facebook lehel avaldatud väited, et „X müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“, „OÜ Miil firma juht teadis, et need ei kuulu Xle ning temaga tehingut ei tehtud“, „X väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa W’ile“, on valed.
1.4.Hageja palus välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Postituse väited teotavad hageja au ja head nime ja loovad hagejast ebaausa ja oma tütrest mittehooliva inimese mulje. Postitust jagati 155 inimesele, kellest vähemalt osad jagasid seda tõenäoliselt veel omakorda teistele inimestele. Postituse esimeseks kommentaariks oli „No on ahv!“ Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Avaldatud väited olid õiged ega teotanud hageja au. Varalise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
2.1.Väide „X müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“ on faktiväide ja vastab tõele. Kostja isale Wle kuulusid kaks konteinerit, mis asusid ajutiselt hageja maal. Väide „OÜ Mill firma juht teadis, et need ei kuulu Xle ning temaga tehingut ei tehtud“ on faktiväide ja on õige. Väide „X väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“ ei riku hageja õigusi. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 15.02.2023. a otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigilõivu, mis jäi kostja kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib hagejal olla ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 järgi. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).
3.2.Maakohus tuvastas, et 2021. a mais oli hageja kinnisasjal kaks merekonteinerit, s.o TTMUI 1462362 ja MIIU3589398 (kollast värvi). Kostja väitel kuulusid need konteinerid tema kadunud isale Wle, kes oli OÜ Enatec juhataja ja osanik. Vaidlust ei ole, et kostja on W pärija. Kostja väitel ostis OÜ Enatec ühe konteineri OÜ-lt Miil ja teise ostis W hagejalt sularaha eest.
3.3.Maakohus leidis, et kostja väited konteinerite kuuluvuse kohta on tõendamata. Tunnistajate C ja G ütlused kostja väiteid ei kinnita. Maakohus järeldas, et kostja väited „X müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa W’ile“ ei ole tõesed. Kostja ei ole oma väidet, et „Hageja väitis konteinerid kuuluvat tema peast segi tütrele“, tõendanud.
3.4.Maakohus rahuldas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja kohustas kostjat avaldama ja hoidma samal Facebooki lehel, kus ta 6. mai 2021. a postituse tegi, vähemalt 30 päeva teadet „Tunnistan, et minu poolt 6. mail 2021. a Facebooki lehel avaldatud väited „X
2-21-19646 müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“, „OÜ Miil firma juht teadis, et need ei kuulu Xle ning temaga tehingut ei tehtud“, „X väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa W’ile“, on valed.
3.5.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus kontrollis hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Nõude eeldusena peab hageja tõendama isikuõiguste rikkumise (VÕS § 1047). Kuigi kostja väited kahjustasid hageja mainet ja head nime, saab hagejale tekkinud kahju piisavaks kompensatsiooniks pidada praeguse otsusega kostjale pandud kohustust ebaõiged andmed ümber lükata. Maakohus võttis arvesse ka seda, et kostja avaldas hageja au teotavad faktiväited Facebooki suletud grupis, st üksnes väikesele isikute ringile. Maakohus arvestas ka seda, et kostja ei kanna vastutust kolmandate isikute poolt hageja suhtes avaldatud negatiivsete kommentaaride eest.
3.6.Maakohus rahuldas varalise kahju hüvitamise nõude. Hageja esitas kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõude suurusega 720 eurot (koos käibemaksuga). Nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3. Maakohtu viidatud kohtupraktikas on leitud, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju nõude ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
4.1.Hageja leiab, et maakohus eksis kohtupraktika seisukohtade rakendamisel. Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis rõhutanud, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 2 ei näe ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata.
4.2.Hüvitise määra õiglasel kujunemisel tuleb arvesse võtta ennekõike järgmisi asjaolusid. Hageja on oma elu elanud ausalt ja väärikalt ning tema maine oli vähemalt enne kohtumenetluse esemeks oleva postituse avaldamist laitmatu. Postitus lõi keskmisele mõistlikule lugejale hagejast negatiivse ja ebaausa inimese kuvandi. Hageja kannatusi süvendas, et postitust jagati 155 inimesele, kellest osa võis seda edasi jagada. Kostja ei ilmutanud kohtuistungitel kahetsust. Hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb täiendavalt arvestada tõrjuvat eesmärki. Kõike eelnevat arvestades täidaks juba isegi 500 euro suurune hüvitis oma eesmärke.
4.3.Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuete rahuldamise puhul saab menetluskulude jaotamisel muu hulgas arvesse võtta nii väidete arvu kui ka nende sisust tulenevat tähendust hageja jaoks, samuti sellise hagi rahuldamise viisi. Hageja esitas nõude postituses sisalduva nelja ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks. Maakohus rahuldas selles osas hagi täielikult ja oleks seega pidanud jätma menetluskulud kostja kanda. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-21-19646
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja jaotas menetluskulud, v.a maakohtu otsustus välja mõista kostjalt riigilõivukulu 350 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.
8.Kuigi maakohus tuvastas kostja avaldatud väidete tõele mittevastavuse ning kohustas kostjat ebaõiged väited ümber lükkama, jättis maakohus ekslikult välja mõistmata mittevaralise kahju katteks rahalise hüvitise.
9.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks õigesti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. VÕS § 1047 lg 2 järgi on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 10). Faktiväide võib olla isiku au teotav, kui see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (RKTKo 26.11.2010, 3-2-1-83-10, p 12). Faktiväidete au teotav iseloom tehakse kindlaks neid kogumis ja avaldatu kui terviku kontekstis hinnates (vt RKTKo 28.04 2021, 2-18-17980, p 19).
10.Kolleegium nõustub hagejaga, et postituses esitatud faktiväited on hageja au teotavad. Kõik postituse neli ebaõiget väidet kannavad tervikuna mõtet, et hageja on teinud katseid ja proovib ka postituse tegemise ajal võõrandada pettusega kostjale kuuluvat vara eesmärgiga teenida ise ebaseaduslikult tulu. Sellise tegevuse omistamine hagejale loob keskmisele mõistlikule lugejale hagejast kuvandi kui kelmuse toimepanijast. Esitatud väited annavad hageja isikule selgelt negatiivse hinnangu ja on seega hageja au teotavad.
10.1.Olukorras, kus kostja ei suutnud hageja kohta avaldatud faktiväidete tõesust tõendada, oleks ta vastutusest vabanemiseks pidanud VÕS § 1047 lg 1 järgi tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki avaldamise ajal teadma selliste faktiväidete tõele mittevastavusest. Juhul, kui kostja ei suutnud viimati nimetatut tõendada, siis pidanuks ta tõendama, et tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Kui kostja tegu on eeltoodud sätete järgi eelduslikult õigusvastane, tuleb kaalutlusotsusena võtta seisukoht, kas kostja teo õigusvastasus võiks siiski olla välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi.
10.2.Kostja on üldisel seisukohal, et tema tegevus ei olnud õigusvastane, kuid ei ole esile toonud konkreetseid õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et tõendamata on kostja väide, et kostja isa ostis ühe vaidlusaluse konteineri sularaha eest. Menetluses ei ole esile toodud asjaolusid, mille alusel oleks kostjal saanud tekkida mõistlik veendumus, et tema isa sai konteineri omanikuks. Üldjuhul ei saa tekkida mõistlikku veendumust oma omandiõiguses, kui asja omanik väidab end olevat teine isik ja omandiõiguse kohta puuduvad igasugused kirjalikud tõendid. Kolleegium leiab, et kostja ei tõendanud VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 3 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.
10.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja teo õigusvastasus välistatud ka VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse välistab VÕS § 1046 lg 2 kohaselt see, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Praegusel juhul ei ole kostja esile toonud
2-21-19646 muid postituse tegemist õigustavaid asjaolusid, kui et ta uskus end olevat konteinerite omaniku. Eelnevalt leidis kolleegium, et kostja pidi teadma, et ta ei pruugi konteinerite omanik olla. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi välistuste esinemist.
10.4.VÕS § 1043 järgi on kahju hüvitamise eelduseks isiku süü. VÕS §1050 lg 1 järgi kahju tekitaja süüd eeldatakse. Praegusel juhul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud tema süüd välistavaid asjaolusid.
11.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend on piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtumenetlus, mille tulemusel hagi jäetakse rahuldamata, ei saa muuta olematuks ega heastada hagejale tekitatud mittevaralist kahju. Vastupidi – see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 15).
11.1.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kahjuhüvitise suurus peab VÕS § 134 lg 2 järgi olema mõistlik ning sama sätte lg 5 kohaselt tuleb selle määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
11.2.Hüvitise suuruse määramisel saab võtta arvesse ka keskmiste kohtupraktikas mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud summade suurusi. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud hüvitised vahemikku 100 – 20 000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1502 eurot ja mediaan 500 eurot.
11.3.Kolleegium leiab, et praegusel juhul on kohane hüvitis hageja au teotamise eest 300 eurot. Kohtupraktikas kahjuhüvitisena välja mõistetud summade lõikes on tegemist pigem väikese hüvitisega. Hüvitise määramisel võtab kolleegium arvesse, et väited avaldati kostja Facebooki lehel, s.o piiratud ja pigem väikesele auditooriumile. Isegi arvestades, et postitust jagati 155 korral, oli selle levi piiratud. Postitus eemaldati mõnda aega pärast selle avaldamist. Pooled vaidlevad, kas postituse eemaldas kostja ise või tegi seda Facebooki keskkonna haldaja. Kolleegiumi hinnangul tuleb teistsuguste tõendite puudumisel eeldada, et postituse eemaldas kostja ise. Kolleegium arvestab ka postituse laadi ja sõnakasutust. Kuigi postitus andis põhjust negatiivseks hinnanguks, ei rünnanud see otse ega vulgaarselt hageja isiksust, vaid temale omistatud tegu.
12.Et kolleegium muutis asja sisulist lahendust, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta tervikuna kostja kanda. Seoses sellega ei ole vajadust hinnata hageja apellatsioonkaebuse nõuet ja väiteid menetluskulude jaotuse muutmiseks. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Kuigi maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, mõistis ta kostjalt välja riigilõivukulu 350 eurot. Seda otsustust hageja ei vaidlustanud ning selles osas on otsus jõustunud. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Siiri Malmberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.