Q Qi hagi W Wi vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
Tsiviilasja hind
7720 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Q Q (isikukood xxx, elukoht
xxx)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Tammann (e-post [email protected]) Kostja: W W (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Andres Aavik (e-post [email protected]) Vandeadvokaat Yulia Zaitseva (e-post [email protected])
Kohtuistungi aeg
15.06.2022, 16.11.2022, 11.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada W Wi viivitamatult kohtuotsuse jõustumisel avaldama ja hoidma samal Facebook lehel, kus ta 6. mai 2021. a postituse tegi, vähemalt 30 päeva teadet, xe kohaselt „Tunnistan, et minu poolt 6. mail 2021. a Facebook lehel avaldatud väited „Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“, „OÜ Xxx firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud“, „Q Q väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W’ile“, on valed.
3.Välja mõista W W Q Qi kasuks kohtueelsed õigusabikulud 720 (seitsesada kakskümmend) eurot (koos käibemaksuga).
1.Jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja W Wi kanda ja välja mõista W Wilt hageja Q Qi kasuks riigilõivukulud summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud (riigilõiv, õigusabikulud) TsMS § 163 lg 1 alusel hageja enda kanda.
2.Välja mõista kostjalt W Wilt hageja Q Qi kasuks viivis menetluskuludelt (350 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, xe tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED
1.Q Q esitas 16.12.2022 hagiavalduse W Wi vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja varalise kahju 720 euro hüvitamise nõudes. (tl 4-13).
2.Hagiavalduse kohaselt postitas kostja 6.mail 2021. a Facebook lehel järgmise postituse: „Soovin teavitada kui teile või teie firmale tuleb merekonteinereid müügiks pakkuma selline mees nagu Q Q, siis ta müüb konteinereid, mis ei kuulu talle. Täna (06.05.2021) ta käis OÜ Xxx neid pakkumas aga selle firma juht juba teadis et need ei kuulu talle ja temaga tehingut ei teinud. Ta väitis oma jutus, et need kuuluvad tema peast segi tütrele. Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isale E W’ile ja me tema lapsed tahame need tema käest kätte saada, kuna ajutiselt viidi need tema maa pealt xxx maaüksusele. Palun andke teada, kui selline mees on teiega ühendust võtnud või võtab.“
3.Hageja püüdes kostjaga saavutada kohtuvälist kokkulepet, pöördus juristi poole. Hagejat esindanud jurist koostas ja saatis 6. juulil 2021. a kostjale e-kirja, xega palus kostjalt eeltsiteeritud postituses sisalduva ebaõiged faktiväited ümber lükata. Kostja hageja esindaja
eelmainitud ettepanekut ei täitnud. Mõistes, et kostja suhtub hagejasse jätkuva hoolimatuse ja vastutustundetusega, pöördus hageja edasiselt juba advokaadi poole. 12. novembril 2021. a saatis hageja uus esindaja kostjale ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja ka seda ettepanekut ei täitnud. Küll aga kostus hageja kõrvu, et pärast kostjale kõnealuse ettepaneku saatmist jätkas kostja sotsiaalmeedias hageja halvustamist ja mustamist, ehkki hagejale ei ole täpselt teada sellise väärkäitumise elektrooniline platvorm. Arvestades seda, et hageja katse lahendada asi kohtuväliselt kostja hoolimatuse ja vastutustundetuse tõttu nurjus, peab hageja kujunenud olukorras paluma enda rikutud õiguste kaitsmiseks abi maakohtust. Hageja selgitab, et ta ei loe asja kohtuvälise lahendamise tõsiseltvõetavaks katseks kostja esindaja poolt pärast eelmainitud ettepanekus märgitud tähtaja lõppemise järgselt saadetud kompromissettepanekut, seda enam, et selline ettepanek ei olnud hagejale kostja käitumise ebaõigussisu arvestades vastuvõetav.
4.Hagiavalduses tsiteeritud postitus sisaldab järgmisi valeväiteid: 1) Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle. 2) OÜ X firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud. 3) Q Q väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele. 4) Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W’ile Kuna eelnimetatud faktiväited on Q Qi (ja tegelikult ka tema tütre) au teotavad ja mainet kahjustavad, siis lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal kui nende väidete avaldajal (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsust nr 3-2-1-24-15, p 13). Seejuures kannab VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus nr 3-2-1-161-05, p 13).
5.Seoses eelnimetatud faktiväidete ümberlükkamisega palub hageja kohustada kostjat viivitamatult kohtuotsuse jõustumisel avaldama ja hoidma samal Facebook lehel, kus ta 6. mai 2021. a postituse tegi, vähemalt 30 päeva teadet, xe kohaselt „Tunnistan, et minu poolt 6. mail 2021. a Facebook lehel avaldatud väited „Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“, „OÜ Xxx firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud“, „Q Q väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W’ile“, on valed. Hageja selgitab, et kuna kõnealune postitus on veebipolitseinike poolt Facebook lehelt eemaldatud, siis puudub vajadus nõuda kostjalt kahju tekitava käitumise lõpetamist VÕS § 1055 lg 1 mõttes.
6.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja selgitab kohtule, et hagiavalduses tsiteeritud postituses sisalduvad valeväiteid kahjustavad (teotavad) hageja au ja head nime seeläbi, et võimaldavad hagejat avalikkuse ees väärtustada ebaausa ja vastutustundetu ning oma lapsest (tütrest) mittehooliva inimesena. Kuivõrd hageja on oma elu elanud ausalt ja väärikalt, siis selline, avalikkuse ees hageja au ja hea nime kahjustamine (teotamine) tekitas hagejale paratamatult kannatusi ja ebamugavusi. Selliseid kannatusi ja ebamugavusi süvendas (intensiivistas) asjaolu, et kõnealust postitust jagati koguni 155 inimesele, kellest vähemalt osas jagasid seda tõenäoliselt veel omakorda teistele inimestele, s.t hageja au ja hea nime kahjustamine (teotamine) tekitas kumulatiivse efekti. Asjaolu, et hagiavalduses tsiteeritud postituses sisalduvad valeväiteid kahjustavad (teotavad) hageja au ja head nime kinnitab ilmekalt tõik, et kõnealuse postituse esimeseks kommentaariks oli – „No on ahv!“
7.Hageja mõista kostjalt enda kasuks välja varaline kahju 720 eurot, milleks on hageja kulu õigusabi kasutamisele vaidluses kohtueelses staadiumis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja leiab, et haginõue on perspektiivitu ning kostja suudab hagimenetluses tõendada nende väidete/hinnangute alusetust. Kostja esitatud faktiväited on tõesed, need pole õigusvastased ega hageja au teotavad. Kostja hinnangul on tal olnud väljendite kasutamiseks põhjendatud alus tulenevalt tema erahuvidest ning poolte vahelistest isiklikest konfliktidest.
9.Hageja leiab, et kostja avaldas tema kohta väited: „Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“; „OÜ X firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud“; „Q Q väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“; „need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W ́ile“. Kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või mõnitav. Väite avaldamised olid õiguspärased.
10.Kostja analüüsib, mida kostja avaldas: 1) Väide „Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“ on faktiväide, kuna nimetatud saab jah/ei skaalal kontrollida. Nimetatud väide vastab tõele. Kostja esitab OÜ Xxx poolt OÜ-le xxx väljastatud arve nr xxx ning kirjavahetuse OÜ Xxx ja OÜ Xxx vahel. Kostja selgitab, et kostja isa, E W oli OÜ Xxx juhatajaks ja osanikuks. Kostja on E Wi pärija. Kostja selgitab täiendavalt, et üks konteiner oli ostetud OÜ Xxx poolt OÜ-lt Xxx arve alusel, teine konteiner oli ostetud kostja isa E Wi poolt sularaha eest hageja käest. Antud asjaolu soovib kostja tõendada tunnistaja R R, kes oli E Wi elukaaslane, ütlustega. R R oskab kohtule kinnitada, et kui nõutud ostusumma oli olemas, siis läks E W hageja juurde raha viima. Mõlemad konteinerid olid ajutiselt hageja maa peale viidud, kuna E Wi hoovis xxx on kevadel maa üle ujutatud ja konteinereid ei oleks saanud tema maale kohe paigaldada (vajalik oli teha vundament, mida seetõttu polnud võimalik teha jms). Seega vastab faktiväide (sh väide „need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W ́ile“) tegelikkusele ning tegemist ei ole ebaõige väitega (olgu siin mainitud, et fraas on ebamäärane: ei ole mainitud tütre nime, hagejal on 2 tütart). Samuti ei välista kostja, et hageja rääkis hoopis kostjast (kes on kadunud E Wi tütar). 2) Väide „OÜ X firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud“. See on faktiväide, kuna nimetatud saab jah/ei skaalal kontrollida. Eespool mainitud väide vastab tõele. Kostja T T tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja on osaühingu XXX juhataja ja saab anda ütlusi selle kohta, et „OÜ X firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud“. 3) Väide „Q Q väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“. Antud väide, xe ümberlükkamist hageja taotleb, peaks seostuma mitte hageja, vaid hageja tütre õiguste ja huvidega. Antud tsitaat kuulub hagejale. Tegemist on väärtushinnanguga. Hageja on antud fraasi kasutanud vesteldes T Tiga. Tunnistaja T T saab nimetatud fakti kohtule kinnitada. Kostja leiab, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Tulenevalt eespooltoodust ei ole kostja rikkunud hageja isikuõigusi ja ei pea varalist ega mittevaralist kahju hüvitama, sh andmeid ümber lükkama.
11.Kostja leiab, et varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja pole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku
õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja arvates ei ole võimalik tuvastada, et tema tegevuses esineks õigusvastasus, millest saaks üleüldse tuletada kohustuse hüvitada hageja mittevaraline kahju. Kostja hinnangul ei ole mittevaralise kahju nõue antud juhul asjakohane, sest tema kasutatud väljendid ei olnud ebaõiged, järelikult puudub alus mittevaralise kahju välja mõistmiseks. Antud asjaoludel rahalise kompensatsiooni väljamõistmine annaks ühiskonnale üksnes signaali, et ka erakirjavahetuses ei tohi oma mõtteid/tundeid vabalt väljendada, sest pahatahtliku hagiavaldusega nõutakse hiljem rahalist kompensatsiooni.
12.Tõele ei vasta hageja väide, et „kõnealune postitus on veebipolitseinike poolt Facebook lehelt eemaldatud“. Postituse eemaldajaks oli kostja ise.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: kostja postitas 6. mail 2021. a Facebook lehel järgmise postituse: „Soovin teavitada kui teile või teie firmale tuleb merekonteinereid müügiks pakkuma selline mees nagu Q Q, siis ta müüb konteinereid, mis ei kuulu talle. Täna (06.05.2021) ta käis OÜ X neid pakkumas aga selle firma juht juba teadis et need ei kuulu talle ja temaga tehingut ei teinud. Ta väitis oma jutus, et need kuuluvad tema peast segi tütrele. Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isale E W’ile ja me tema lapsed tahame need tema käest kätte saada, kuna ajutiselt viidi need tema maa pealt xxx maaüksusele. Palun andke teada, kui selline mees on teiega ühendust võtnud või võtab.“
15.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, varalise (kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, seejärel mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudega seonduvat.
16.Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4 alusel, xe kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus märgib, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (RKTKo 3-2-1-17-05, p 27).
17.Asjas ei ole vaidlust selles, et mais 2021 oli hageja valduses (tema kinnisasjal) kaks merekonteinerit, so xxx ja xxx (kollast värvi). Kostja väitel kuulusid need konteinerid tema kadunud isale E Wile, kes oli OÜ Xxx juhatajaks ja osanikuks. Vaidlust ei ole, et kostja on E Wi pärija.
Kohus analüüsib kostja poolt avaldatut:
18.1.Kuna väited „Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W’ile“ on omavahel seoses, siis hindab kohus neid väiteid koos. Mõlemad väited on faktiväited, xe tõesus või väärus on kontrollitavad ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatavad (RKTKo 3-2-1-53-07, p 18; RKTKo 3-2-1-67-10, p 17; RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). Tulenevalt VÕS § 1047 sätesatust peab esitatud väidete õigsust tõendavama kostja.
18.1.1.Kostja väitel oli ühe konteineri ostnud OÜ Xxx OÜ-lt Xxx ja teise oli E W ostnud hagejalt sularaha eest. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt on OÜ Xxx 01.03.2021 esitanud OÜ-le Xxx arve nr xxx kasutatud merekonteineri xxx eest summas 2050 eurot (sisaldab transpordikulusid ja käibemaksu (tl 47). 01.03.2021 on E W teinud sularaha sissemakse summas 2050 eurot OÜ Xxx arve tasumiseks. Makse oli tehtud 20. ja 50. eurostes kupüürides. (tl 48). 18.1.2.Hageja poolt esitatud tõendi (tl 95) kohaselt on xxx OÜ müünud Q Qle merekonteineri 2,4 x 6 m (xxx) summas 1500 eurot.
18.1.3.Kostja oma väidet, et E W ostis hagejalt sularaha eest konteineri (XXX), tõendanud ei ole. Tunnistaja R R ütluste (tl 99 pöördel kuni 100 pöördel) kohaselt oli E W öelnud, et ta ostis teise konteineri ka. Tunnistaja konteineri ostmise kohta ei tea, arvates, et see osteti samast kohast, kui esimene. Tunnistaja ütlused sularaha summa 2000 eurot ja kupüüride vääringute (50 ja 20) osas langevad pigem kokku OÜ-le Xxx sularahas tehtud makse suuruse ja vääringutega.
18.1.4.AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Vallasomand tekib üldjuhul asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). Kõnealused merekonteinerid on vallasasjad. Kuna merekonteinereid ei olnud 6. maiks 2021 Xxx OÜ-le või kellelegi teisele isikule üle antud, siis seetõttu ei saa väita, et lisaks merekonteinerile „xxx“ ei kuulunud ka merekonteiner „xxx“ hagejale. Kostja väide, et kuna tema isa oli OÜ Xxx juhatuse liige ja osanik, ei muuda iseenesest juriidilisele isikule kuuluvat vara tema osaniku varaks ega viimase pärandvara hulka kuuluvaks. 18.1.5.Tunnistaja A Ai, kes on OÜ Xxx juhatuse liige, ütluste (tl 145 pöördel – 147 kohaselt nägi ta panga väljavõttest, et on ostetud üks konteiner. Kuna ta ei näinud konteineril ärilist mõtet, oli tal ettepanek müüa see tagasi sinna Xxxi, kust see on ostetud. Kindlasti ei andnud ta hagejale mingeid volitusi, aga ta võis korra öelda, et kuna hageja tundis mingit esindajat, et küsida lihtsalt, kas nad on nõus konteineri tagasi võtma. OÜ Xxx esindaja T Ti 15.12.2021 ja12.10.2022 e- kirjad (tl 50, 90) ei tõenda üheselt, et hageja soovis OÜ-le Xxx konteinerit xxx, kui temale (hagejale) kuuluvat, müüa. Samuti puuduvad asjas igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et hageja oleks OÜ-le Xxx soovinud müüa merekonteinerit „xxx“.
18.1.6.Eeltoodust lähtudes, leiab kohus, et kostja poolt esitatud väited „Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W’ile“ ei ole tõesed.
18.2.Väide „OÜ X firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud“. Nimetatud väide on faktiväide. Kuigi iseenesest vastab väide, et hagejaga tehingut ei tehtud tõele, siis 06.05.2021 postituse kontekstist tulenevalt ei vasta kostja poolt esitatud väide tõele. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja soovis OÜ-le Xxx viimase poolt OÜ-le Xxx müüdud merekonteinerit xxx talle (hagejale) kuuluvana müüa. Samuti puuduvad asjas viited sellele,
OÜ Xxx juht omas teavet merekonteineri „xxx“ kohta ja hageja soovis nimetatud konteinerit OÜ-le Xxx müüa. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et eelnimetatud väide ei ole tõene.
18.3.Väide „Q Q väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“. Kuigi viide „peast segi tütrele“ võib olla väärtushinnang, on väide, mille ümberlükkamist hageja taotleb, faktiväide, st kohus saab kontrollida, kas hageja on sellise väite ise esitanud või mitte. Kostja oma väidet, et „Hageja väitis konteinerid kuuluvat tema peast segi tütrele“, tõendanud ei ole. Asjas olevate tõendite alusel puudub kohtul võimalus ka hinnata, keda konkreetselt on 06.05.2021 postituses silmas peetud, kas üht hageja tütardest või hoopis kostjat. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et hageja on väitnud, et konteinerid kuuluva tema peast segi tütrele, siis ei ole kostja poolt esitatu tõene.
19.Kuna kostja poolt 06.05.2021 Facebooki postituses esitatud väited ei vasta tõele, rahuldab kohus hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Riigikohus on asunud seisukohale, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKm nr 3-2-1-140-14, p 14). Kohus peab põhjendatuks ja kohustada W Wi viivitamatult kohtuotsuse jõustumisel avaldama ja hoidma samal Facebook lehel, kus ta 6. mai 2021. a postituse tegi, vähemalt 30 päeva teadet, xe kohaselt „Tunnistan, et minu poolt 6. mail 2021. a Facebook lehel avaldatud väited „Q Q müüb konteinereid, mis ei kuulu talle“, „OÜ Xxx firma juht teadis, et need ei kuulu Q Qile ning temaga tehingut ei tehtud“, „Q Q väitis, et konteinerid kuuluvad tema peast segi tütrele“ ja „Need konteinerid kuuluvad mu kadunud isa E W’ile“, on valed.
20.Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendusel, et kostja 06.05.2021 postituses avaldatu lõi mõistlikule lugejale hagejast negatiivse ja ebaausa, samuti oma lapsi halvustava ja nende suhtes ilmselget lugupidamatust ülesnäitava inimese kuvandi. Kuivõrd hageja on oma elu elanud ausalt ja väärikalt, siis selline, avalikkuse ees hageja au ja hea nime kahjustamine (teotamine) tekitas hagejale paratamatult kannatusi ja ebamugavusi. Selliseid kannatusi ja ebamugavusi süvendas (intensiivistas) asjaolu, et kõnealust postitust jagati. Hageja palub kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt.
21.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 630-631). Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
22.Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4
kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
23.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo 3-2-1-10501). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
24.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 32-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047).
25.Kohtupraktikas on kohtud leidnud, et kahju hüvitamine võib seisneda ka muus kui rahalises hüvituses. Nt tsiviilasjas 2-16-18320 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et isikuõiguste rikkumise puhul tuleb tähele panna, et sageli on võimalik mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline kompensatsioon, eelkõige näiteks valeandmete ümberlükkamisega VÕS § 1047 lg 4 järgi. Üldjuhul tulekski võimalusel kasutada mittevaralise kahju hüvitamisel muid viise kui rahaline hüvitis. Rahalise hüvitise saamiseks peaks kannatanu üldjuhul esitama asjaolud, mis näitavad kahjunõude õigustatust.
26.Kohus, hinnanud nõue aluseks olevaid asjaolusid, leiab põhjendatud olevat jätta hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamata. Kuigi kostja poolt esitatud väited kahjustasid hageja mainet ja head nime, leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõude põhistuse alusel saab hagejale tekkinud kahju piisavaks kompensatsiooniks pidada lahendiga kostjale pandud kohustust ebaõiged andmed ümber lükata. Kohus võtab arvesse ka seda, et kostja avaldas hageja au teotavad faktiväited Facebooki suletud grupis, st üksnes väikesele isikute ringile, kostja rikkumine ei ole jätkuv ning puuduvad tõendid, millest võiks järeldada hageja õiguste rikkumise kordumise ohtu tulevikus. Kohus arvestab ka sellega, et kostja ei kanna vastutust kolmandate isikute poolt hageja suhtes avaldatud negatiivsete kommentaaride eest. Ka ei anna asjaolu, et kostja töötab ametnikuna Justiitsministeeriumis iseenesest alust mittevaralise kahju väljamõistmiseks, sest pooltevaheline konflikt ei ole tekkinud seoses kostja ametikohustuste täitmisega, vaid poolte isiklike suhete pinnalt.
27.Hageja on esitanud kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõude summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga.
28.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke
või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka RKTKo 3-2-1-84-14).
29.Käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud, et kostja on 06.05.2021 avaldatuga esitanud hageja kohta valeväiteid ja kahjustanud sellega hageja mainet kolmandate isikute ees. Seetõttu on igati õigustatud hageja pöördumine advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks.
30.Hageja lepinguline esindaja on saatnud 12.11.2021 nõudekirja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes kostjale (tl 18 - 22). Kuna hagiavaldus on käesolevas asjas esitatud kohtusse 16.12.2021, siis 12.11.2021 nõudekirja näol on tegemist hagejapoolse pingutusega leida käesolevale vaidlusele kohtuväline lahendus enne kohtusse hagiavalduse esitamist. Seejuures on hageja kohtueelsed õigusabikulud põhjustatud vaid kostja põhjendamatu käitumise tõttu.
31.Hagejale osutati enne kohtusse pöördumist kohtueelseid õigusabikulusid summas 720 eurot (koos käibemaksuga; 600 eurot ilma käibemaksuta), kokku 5 tunni ulatuses (tl 23). Advokaadibüroo arve kohaselt sisaldavad kohtueelsed õigusabikulud järgmisi toiminguid: 1) kliendikonsultatsioon, asja materjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 0,50 tundi, 2) ettepaneku asja kohtulikuks lahendamiseks koostamine (sh asjakohase Riigikohtu praktika analüüsimine) 4,50 tundi.
32.Kohus leiab, et kõik nimetatud toimingud on olnud hageja poolt põhjendatud ja mõistlikud, et teha jõupingutusi asja lahendamiseks väiksemate menetluskuludega juba kohtueelses menetluses.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 720 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, xega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
35.TsMS § 163 lg 1, 2 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on
menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, 4 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud, sh kohtueelses menetluses, kohtuväliseks kuluks.
37.Hageja on taotlenud kostjalt hageja menetluskulude kokku 5443 euro, sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 4968 eurot), väljamõistmist. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on ülepaisutatud.
38.Kohus leiab põhjendatud olevat mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv lähtuvalt nõude rahuldatud osas summas 350 eurot. Ülejäänud riigilõivukulud jäävad hageja enda kanda. Hageja õigusabikulud jätab kohus lähtudes TsMS § 163 lg 1 hageja enda kanda ning ei anna sisulist hinnangut konkreetsete kulude põhjendatusele. Samas nõustub kohus kostja hinnanguga, et hageja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud.
39.Kostja on taotlenud hagejalt kostjal menetluskuludena (õigusabikulud) 3744 euro väljamõistmist. Hageja esindaja on leidnud, et on kostja õigusabikulud ülepaisutatud.
40.Hagi osalisel rahuldamise tõttu jätab kohus kostja menetluskulud (õigusabikulud) tema enda kanda ning kulude vajalikkust ja põhjendatust üksikasjalikult ei kontrolli ning hageja vastuväiteid nendele ei analüüsi. Samas peab kohus vajalikuks viidata, et ka kostja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 350 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (350 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
43.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
44.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
§
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.