2.Jätta AKTSIASELTSI NORWES METALL apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud AKTSIASELTSI NORWES METALL kanda. Luminor Bank AS-il puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-1409 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AKTSIASELTS NORWES METALL (hageja) esitas 27.01.2022 Harju Maakohtule Luminor Bank AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et poolte vahel 11.09.2017 sõlmitud liisingulepingu nr 474474 ja 11.09.2017 sõlmitud liisingulepingu nr 474458 erakorraline ülesütlemine oli tühine ning et liisingulepingud ei ole lõppenud.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2017 liisingulepingu nr 474474. Lepingu alusel omandas kostja hageja huvides CNC-painutuspingi DURMA AD-R 30175. Pooled sõlmisid 11.09.2017 ka liisingulepingu nr 474458, mille alusel omandas kostja hageja huvides lehe/toru plasmalõikepingi AJAN PP 260 COMBI.
1.2.Kostja esitas hagejale 28.12.2021 teate liisingulepingute ülesütlemise kohta, märkides, et hagejal on liisingulepingute alusel kostjale tasumata kokku 7081,14 eurot. Kostja hoiatas, et kui hageja ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul (s.o 10.01.2022), ütleb kostja liisingulepingud üldtingimuste p 12.2 alusel erakorraliselt üles.
1.3.Hageja tasus 05.01.2022 kostjale võlgnevuse osaliselt (3076,08 eurot). 10.01.2022 kell 16.59 saadetud e-kirjas teatas kostja hagejale, et 10.01.2022 jõustub liisingulepingute ülesütlemine ning selleks, et lepingud jätkuksid, tuleks hagejale ka ülejäänud võlgnevus (4005,56 eurot) hiljemalt 10.01.2022 tasuda. Hageja vastas kostjale samal päeval, et hageja raamatupidaja tööpäev on juba lõppenud ning et viiviste suurus tuleb kooskõlastada. 11.01.2022 teatas kostja hagejale, et liisingulepingud on ennetähtaegselt lõpetatud. 12.01.2022 tasus hageja kostjale 3076,09 eurot – tasumata jäid üksnes viivised 928,97 eurot, mille suurus on vaidluse all.
1.4.Vaatamata sellele, et hageja tasus võlgnevuse, palus kostja hagejal varad välja osta või kostja ees olevad kohustused refinantseerida. Hageja tegi kostjale ettepaneku liisingulepingutega jätkata, kuid kostja keeldus sellest.
1.5.Hageja leiab, et liisingulepingute ülesütlemine oli vastuolus hea usu põhimõttega ja tühine. Kostja kuritarvitas oma õigusi, kui ei andnud hagejale võimalust läbirääkimisteks. Ülesütlemisteatele lisatud teabelehe p 3 kohaselt, kui võlgnevus likvideeritakse viivitamatult, on kostja valmis kaaluma lepingu ennistamist. Samuti ei arvestanud kostja COVID-19 mõjuga tööstusele ja ettevõtlusele. Lisaks oli pooltevahelises suhtes tekkinud praktika, mille kohaselt kostja võimaldas hagejal makseid teha hilinemisega. Hageja tasus arved tavapäraselt kahe nädala jooksul pärast arvete tasumise tähtaja möödumist. Samuti võimaldas kostja võtta hagejal maksepuhkust vastavalt hageja taotlusele. Hageja hinnangul puudus liisingulepingute ülesütlemiseks ka mõjuv põhjus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-d 1 ja 2). Hageja oli maksetega viivituses vähem kui kolm kuud. Ebaoluline tasumisega viivitamine ei saa olla
2-22-1409 aluseks lepingute erakorralisele ülesütlemisele. Hagejal on ka varem olnud võlgnevusi, kuid siis ei öelnud kostja liisingulepinguid üles. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt tasus hageja liisingulepingu nr 474474 väljaostu teatise, mistõttu ei ole liisingulepingu nr 474474 puhul alust tuvastada ülesütlemisteate tühisust. Liisingulepingu nr 474474 osas tuleks hagi jätta läbivaatamata.
2.2.Kostja ei vaidle vastu liisingulepingute ülesütlemisega seotud faktilistele asjaoludele. 28.12.2021 teate saatmise ajal oli hageja võlgnevus liisingulepingu nr 474474 alusel 1845,97 eurot ja liisingulepingu nr 474458 alusel 7081,14 eurot. Kostja andis hagejale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja (10.01.2022). Kuna hageja ei tasunud liisingulepingutest tulenevat kogu võlgnevust tähtaegselt (hageja tasus 06.01.2022 liisingulepingust nr 474474 tuleneva võlgnevuse katteks 866,45 eurot ja liisingulepingust nr 474458 tuleneva võlgnevuse katteks 2209,63 eurot), oli kostjal õigus liisingulepingud erakorraliselt üles öelda. Hageja tasus 3076,08 eurot (liisingulepingu nr 474474 alusel 866,46 eurot ja liisingulepingu nr 474458 alusel 2209,63 eurot) pärast liisingulepingute ülesütlemist (s.o 12.01.2022), kuid sellega ei saanud kogu võlgnevus tasutud. Hagejale oli kogu võlgnevuse tasumise kuupäev teada juba 28.12.2021. Kostja hoiatas hagejat juba 18.11.2021 e-kirjas, et ütleb edasiste võlgnevuste korral liisingulepingud üles. Kostja oli nõus liisingulepingutega jätkama olukorras, kus üksnes viivised olid tasumata.
2.3.Poolte suhetes ei tekkinud tava, nagu võiks hageja liisingulepingu järgseid makseid hiljem tasuda. Maksete tegemise kord on kokku lepitud liisingulepingutes. See, et hageja on pika aja jooksul korduvalt liisingulepinguid rikkunud, ei muuda lepingutes kokkulepitut. Kostja andis hagejale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 20.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidi hageja liisingumakseid tasuma vastavalt liisingulepingutes toodud graafikutele, milles oli toodud liisingumaksete suurus kuus ja tasumise kuupäev. Liisingulepingu nr 474458 järgi olid graafikujärgsed maksed perioodil 28.05.2018–28.01.2023 1918,54 eurot kuus ja liisingulepingu nr 474474 järgi perioodil 28.04.2018–28.12.2022 721,20 eurot kuus. Maksed sisaldavad endas osamakset, intressi ja kindlustusmakseid. Hagejale oli antud lepinguga maksepuhkust ning liisingulepingu nr 474474 lisa järgi pidi hageja maksma perioodil 28.10.2020–28.01.2023 866,46 eurot kuus. Liisingulepingu nr 474458 lisa järgi pidi hageja maksma perioodil 28.10.2020–28.10.2023 2209,64 eurot kuus. Liisingulepingu nr 474474 järgi oli kindlustusmakse 18,88 või 18,89 eurot ning liisingulepingu nr 474458 järgi 40,82 või 40,83 eurot. Ülejäänud makse osa on vastavalt osamakse ise ja intress, sõltuvalt makse ajast.
3.2.Ülesütlemisteate kohaselt nõudis kostja hagejalt liisingulepingu nr 474458 alusel 5235,17 euro ja liisingulepingu nr 474474 alusel 1845,97 euro tasumist. Seega ületasid mõlema liisingulepingu järgsed nõuded vähemalt kahe liisingumakse suurust. Ülesütlemisteates andis kostja hagejale võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva, mis vastab liisingulepingute
2-22-1409 üldtingimuste p-le 12.2 ja VÕS § 196 lg-le 2. Vaidlustamata asjaolude kohaselt maksis hageja kostjale 05.01.2022 3076,08 eurot ja 12.01.2022 3076,09 eurot ehk vaid osa võlgnevusest (kogu võlgnevus oli 7081,14 eurot). Seega ei tasunud hageja ülesütlemisteates märgitud võlgnevust täies ulatuses seal märgitud tähtajaks. Kuna kostja andis hagejale tähtaja võlgnevuse tasumiseks, ei ole tähtsust sellel, et kostja tuletas 10.01.2022 õhtupoolsel ajal hagejale veelkord meelde, et võlgnevus tuleb tasuda.
3.3.Hageja ei ole vaidlustanud seda, et ta ei täitnud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ega seda, et tal olid kostja ees ka varasemalt võlgnevused, mille tasumist kostja 02.11.2021 kirjas nõudis. Seejuures on kostja hagejat ka varem hoiatanud, et ütleb liisingulepingud üles kui hageja võlgnevust ei tasu. Seega ei talunud kostja hageja korratut käitumist kohustuste täitmisel.
3.4.Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et hageja jäi korduvalt oma lepinguliste kohustuste täitmisega kostjale võlgu, st rikkus VÕS § 361 tulenevat liisingumaksete tasumise kohustust. Ka viimase (28.12.2021) nõudekirja järgi ei tasunud hageja võlgnevust 14 päeva jooksul, vaid tasus selle hilinemisega ja üksnes osaliselt. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et võlg või rikkumise ulatus oli väike, mistõttu pidanuks kostja VÕS § 196 lg 1 mõtte kohaselt poolte huve kaaluma ja jätkama lepingulisi suhteid. Kohustuse korduvat rikkumist ei saa pidada ebaoluliseks rikkumiseks. Tegemist oli VÕS §-st 361 ja § 196 lg-st 2 tuleneva kohustuse rikkumisega, mitte VÕS § 196 lg-st 1 tuleneva ülesütlevast lepingupoolest endast lähtuva mõjuvaga põhjusega. Seega oli kostjal õigus liisingulepingud alates 11.01.2022 üles öelda. Kostja ei ole lepingute ülesütlemisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt VÕS § 6 järgi.
3.5.Kuna pooled leppisid liisingulepingutes kokku, kuidas ja millal hagejal tuleb kohustusi täita, ei saa järeldada, et pooltel tekkis praktika või tava, kuidas liisingumaksete tasumise kohustust täita või et kostja ei saa lepingu rikkumise korral seda üles öelda. Tava ja praktika ei saa hõlmata õiguskaitsevahendeid, mida võlausaldaja võib rikkumise korral kasutada.
3.6.Asjaolu, et hageja tasus liisingulepingu nr 474474 järgi eseme väljaostu makse pärast lepingu ülesütlemist, ei muuda lepingu ülesütlemist kehtetuks või õigustoimetuks. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Siinses asjas ei oma tähendust poolte väited sellest kas, mida ja kui palju on hageja tasunud kostjale pärast liisingulepingute ülesütlemist, kas esitati ostuarve ja makseteatis või kas liisingueseme omand on üle läinud. Asjaomaseid nõudeid ei ole siinses asjas esitatud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei analüüsinud maakohus kõiki tõendeid ja asjaolusid. Hageja hinnangul puudus mõjuv põhjus liisingulepingute ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 ja 2 mõttes. Ülesütlemisteate esitamise ajal oli hageja liisingulepingutest tulenev võlgnevus väiksem kui kolme kuu maksete summa, mis ei ole oluline lepingurikkumine ega saa olla aluseks lepingute ülesütlemisele. Hageja täitis oma kohustusi alates lepingute sõlmimisest, s.o 2017. aastast. Ka viivise võlgnevus ei saa olla aluseks lepingute erakorralisele ülesütlemisele. Hageja leiab, et kostja on oma õigusi kuritarvitanud ja on jätnud järgimata poolte vahel kujunenud tava.
2-22-1409
4.2.Muu hulgas jättis kostja lepingute ülesütlemisel arvestamata COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku mõjuga tööstusele ja ettevõtlusele, mis mõjutas kõiki negatiivselt. Lepingute ülesütlemise asemel oleks kostjal tulnud hea usu põhimõttest ja poolte vahel kujunenud tavast tulenevalt anda hagejale võimalus kostjaga läbi rääkida, et jõuda mõlema poole huve arvestava kokkuleppeni, mis võimaldanuks liisingulepingutega jätkata. Ülesütlemisavalduse lisatud teabelehe p-s 3 on märgitud, et juhul, kui pärast liisingulepingu ülesütlemist likvideerib hageja viivitamatult kõik liisingulepingust tulenevad võlgnevused ja tasub kostjale varaga seondunud muud kulud, on kostja valmis kaaluma liisingulepingute ennistamist, s.o liisingulepingute jätkamist varasematel või korrigeeritud tingimustel.
4.3.Arvestada tuleb, et kostjal olid ka muud mõjutusvahendid, et hagejalt liisingumaksed kätte saada. Kostja nõuded hageja vastu on tagatud OÜ ARRIERUM antud garantiiga. Kostja oleks saanud garantii täitmisele pöörata, samuti arvestada tasumata maksetelt viivist. Lepingu ülesütlemine on äärmuslik meede.
4.4.Hageja on teinud liisingulepingu nr 474474 järgse eseme väljaostu makse ja jätkab liisingulepingu nr 474458 alusel liisingumaksete tegemist. Kuna kostja on kõik maksed vastu võtnud, peab kostja järelikult lepinguid kehtivaks ja on ka edaspidi liisingumaksetest huvitatud. Hageja leiab, et kostja peaks võimaldama hagejal liisingulepingut täita tähtaja lõpuni. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja tuvastushuvi. Hageja on palunud tuvastada, et poolte vahel sõlmitud liisingulepingute erakorraline ülesütlemine oli tühine ja et liisingulepingud ei ole lõppenud. Muid nõudeid ei ole hageja esitanud. Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 26). Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et liisingulepingute ülesütlemise tühisuse ja liisingulepingute kehtivuse tuvastamine võimaldab hagejal välistada vaidlusi vara omandiõigusega seoses. Kehtivate lepingute alusel kõikide maksete tasumisel on hagejal õigus saada omandiõigus liisitud varale (II kd, tl 24, ajamärk 00:12:14). Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus, et hagejal on tuvastushuvi liisingulepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamise vastu. Hageja tõi hagi aluseks olevate asjaoludena mh esile, et liisingulepingute ülesütlemise korral on hagejal kohustus anda liisingulepingute esemed kostjale viivitamatult üle ning hüvitada kõik liisingulepingute ülesütlemisega seotud kulutused ja kahju (I kd, tl 2 pöördel, keskel). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-22-1409
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et kostjal oli alus liisingulepingud erakorraliselt üles öelda, sest hagejal olid täitmata liisingulepingutest tulenevad rahalised kohustused. Maakohus leidis õigesti, et kostja andis ülesütlemisteates hagejale võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva (I kd, tl 28, neljas lõik), mis vastab liisingulepingute üldtingimuste p-le 12.2 (I kd, tl 15 pöördel) ja VÕS § 196 lg-le 2. Hageja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul liisingulepingust tulenevaid kohustusi täies ulatuses. Liisingulepingust ega seadusest ei tulene piirangut, et kostja võis lepingud erakorraliselt üles öelda üksnes juhul, kui hageja võlgnevus oli vähemalt kolme kuu maksete summa. Ülesütlemiseks alust andva rikkumise puhul ei oma tähendust see, kui pika aja vältel oli lepingut rikkunud pool varem lepingut nõuetekohaselt täitnud. Praegusel juhul tõi kostja sellegipoolest esile, et hageja oli lepingut ka varem rikkunud ja kostja hagejat lepingu ülesütlemise eest hoiatanud. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole oma õigusi kuritarvitanud.
9.Seda, et hageja on lepinguid ka varem rikkunud, jättes lepingujärgsed maksed kostjale õigeaegselt tasumata, ei saa käsitada poolte vahel tekkinud tavana. Pooled leppisid liisingulepingutes kokku, millal ja kuidas hagejal tuleb makseid teha (I kd, tl 11 ja 21 „Liisingueseme finantseerimise tingimused“ ning tl 14 pöördel ja 22 pöördel, p 4 „Maksed“). Kostja on väljendanud, et ta ei aktsepteeri lepingute järgsete maksetega viivitamist (I kd, tl 95– 96). Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et hageja võib makseid teha liisingulepingutes kokkulepitust erinevalt. VÕS § 25 lg 1 eeldab, et pooled oleksid tava järgimises kokku leppinud. Hageja lepingute järgsete maksete õigeaegne tasumata jätmine on seega käsitatav kohustuse rikkumisena (VÕS § 100).
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei tasunud liisingulepingute järgseid makseid õigeaegselt ja et kostja andis hagejale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja oli liisingulepinguid ka varem rikkunud, jättes nendest tulenevad rahalised kohustused õigeaegselt täitmata. Kostjale ei saa ette heita, et ta ei pidanud hagejaga läbirääkimisi või ei olnud valmis liisingulepingutega jätkama (liisingulepinguid ennistama). Kohustuse rikkumisel on võlausaldajal õigus kõrvaldada kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, kasutades õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 1). Ülesütlemisega väljendas kostja selgelt soovi lepingutega tulevikus mitte jätkata. VÕS § 101 lg 2 võimaldab õigustatud poolel valida, milliseid õiguskaitsevahendeid lepingu rikkumisel kasutada ning kohus ei või poolele ette heita, millise õiguskaitsevahendi ta valib (RKTKo 3-2-1-100-15, p 24, teine lõik). Teabelehel on kostja üksnes märkinud, et ta on valmis teatud tingimustel lepingutega jätkamist kaaluma, kuid ei ole andnud siduvaid lubadusi, et võlgnevuse tasumisel lepingutega kindlasti jätkatakse (I kd, tl 28, p 3).
11.Hageja ei ole esile toonud, kuidas COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik mõjutas hageja võimalusi teha kostjale lepingutejärgseid makseid. Lepingu ülesütlemise eelduseks ei ole rikkumise vabandatavuse puudumine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, muu hulgas õigus leping üles öelda (VÕS § 105). Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina ka kõne alla (RKTKo 12.06.2006, 3-2-1-50-06, p 15).
12.Siinses asjas on vaidluse all liisingulepingute ülesütlemine. Ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, kas ja millisel viisil olid kostja liisingulepingutest tulenevad nõuded tagatud. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 101 lg 2). Kuna võlausaldaja saab õiguskaitsevahendite
2-22-1409 kasutamise üle ise otsustada, ei saa kostjale ette heita, et ta oleks saanud lepingu ülesütlemise asemel nõuda hagejalt üksnes viivist.
13.Praeguses asjas ei oma tähtsust ka see, milliseid toimingud on hageja teinud pärast liisingulepingute ülesütlemist. Siiski märgib ringkonnakohus, et kohustuse täitmise vastuvõtmine kostja poolt ei ole käsitatav kostja kinnitusena, et vaidlusalused lepingud jätkuvalt kehtivad. Kostja on teinud selge tahteavalduse liisingulepingud üles öelda (I kd, tl 28; tl 32, 12.01.2022 kell 10.16 saadetud e-kiri ja tl 32 pöördel, 11.01.2022 kell 16.21 saadetud e-kiri).
14.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.