Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS ja kostja sõlminud 27.09.2019 liitumislepingu nr 8670679 ja 17.01.2022 osamaksetega vara müügilepingu liitumislepingu nr 8670679 lisa 12166987 seadme Nokia T20 10,4 LTE 4+64GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 239 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 9,958 eurot. Lisaks on Elisa Eesti AS ja kostja sõlminud 17.01.2022 nutikindlustuse lepingu nr 121166988. Kostja kasutas Elisa Eesti AS-i teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 27.07.2023. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2038312588, 2038679163, 2039007088 ja 2039268209 kogusummas 181,84 eurot (176,84+5,00). Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast s.o 19.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.11.2025 summas 94,83 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Elisa Eesti AS ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lähtudes üldtingimuste punktist

Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.12.2025.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2 (4)

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 27.09.2019 liitumislepingu. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 17.01.2022 osamaksetega vara müügilepingu. Osamaksete summa kokku on 239,00 eurot, tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 9,958 eurot. Kuna osamaksetele ei lisanud intressi ega muid tasusid, ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 17.01.2022 nutikindlustuse lepingu. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 27.07.2023. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065 % (null koma null kuuskümmend viis protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 29.01.2025 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulu summas 253,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud. 3 (4)

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.