Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

meeldetuletuskirjad 03.07.2023, 26.07.2023 ja 02.08.2023 summas 25 eurot. Lisaks on tekkinud makseviivitusega muud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-maili teel, võlgnikule tehtud kõnede kulud, võlanõude avaldamise kulud). Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust ning omandanud selleks vajaliku teabe. Hageja esitas selle kohta tõendina krediidivõimelisuse hindamise alustega dokumendi. Krediidiandja võttis arvesse avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Kostjal puudusid maksehäired. Krediidiandja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet. Kostja keskmine sissetulek oli 813 eurot ja väljaminekud 300 eurot. Krediitkaardilepingu igakuine osamakse oli 20 eurot. Kostjale jäi reservi vähemalt 493 eurot. Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline täitma lepingut ja võetud kohustused on talle jõukohased. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja ei esitanud lõppseisukohti. Kostja vastuväited Kostja ei vastanud hagile ega esitanud lõppseisukohti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - Kostja ja Coop Finants AS sõlmisid 01.02.2023 Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000133628. Kostjale võimaldati kasutada krediidilimiiti summas 500 eurot, intressimääraga 19,90% aastas, krediidikulukuse määraga 29,27% aastas. Kostja pidi kasutusse võetud krediidi igakuiselt 20 euroste osamaksetena (dtl 26-32). Lepingul on kostja digitaalallkiri. - Kostja võttis kasutusse krediidi summas 300 eurot ega teinud ühtegi tagasimakset. - 30.05.2023 edastas Coop Finants AS kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 33) ning täiendava maksetähtaja möödumisel 29.06.2023 lepingu ülesütlemise teatise (dtl 34). Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 mõttes. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine on kehtiv ning lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Puuduvad asjaolud ja tõendid, mis viitaksid sellele, et lepingu ülesütlemine oleks olnud ebaseaduslik. Esmalt peab kohus hindama, kas esineb seadusest tulenevaid lepingu tühisuse aluseid. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, siis peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle kontrollimiseks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24, 46). Seega peab kohus neid asjaolusid kontrollima ka siis, kui kostja hagile ei vasta. Nimetatud seisukohta on korduvalt avaldanud ka Riigikohus (nt 2-21-13098 p 13; 3-2-1-141-14 p 18; 3-2-1-40-10 p 14).

VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Riigikohus on p-s 14 märkinud, et esmalt on otstarbekas kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega (VÕS § 406 lg 1, § 4062 lg 1) või mitte, seejärel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (p 17). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,27% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 01.02.2023 oli Eesti Panga poolt viimase kuue kuu avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%, mille kolmekordne määr on 45,93%. Seega on lepingus märgitud krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas ning leping on kehtiv. Ülalmärgitud lahendis on Riigikohus p-s 17-18 avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi hageja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelkõige ei ole krediidiandja korrektselt ja piisavalt analüüsinud tarbija majandusliku seisundi kohta omandanud teavet ega omandanud vajalikku täiendavat teavet. Sellest tulenevalt on krediidiandja jõudnud ebaõigele tulemusele, kuid leidis, et kostja on laenuvõimeline. Kostja on laenutaotluses (dtl 111) märkinud, et tema igakuiseks sissetulekuks on 1300 eurot ning igakuiste kohustuse kuumaksed kokku 300 eurot. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 112-168) ja krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 38-47, millest enamus on võõrkeelne jada sõnadest ja numbritest, hageja tõlkeid ja selgitusi ei esitanud). Kohtu hinnangul on krediidiandja omandanud teabe kostja sissetuleku liigi ja suuruse kohta. Tõendatud on, et kostja töötas OÜ-s Softcom ja sai regulaarselt töötasu. Krediidiandja on kogunud piisava teabe (kostja pangakontode väljavõtted) ka kostja igakuiste kulude ja finantskohustuste kohta ning selline teave on põhimõtteliselt kontrollitav. Küll aga leiab, kohus, et krediidiandja ei ole enda kogutud teavet piisava põhjalikkusega analüüsinud ning on jõudnud valele järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja pangakontode väljavõtetest nähtuvad järgmised asjaolud: − Augustis 2022 oli kostja töötasuks 1531,82 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 473,39 eurot (neli laenulepingut). Kostja võttis sellel kuul Holm Bank AS-st laenu 3500 eurot. − Septembris 2022 oli kostja töötasuks 1322,71 eurot. Kostja sai töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt 144,03 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 555,94 eurot (5 lepingut). Kostja võttis sellel kuul Holm Bank AS-st laenu 3000 eurot. − Oktoobris 2022 oli kostja töötasuks 1152,21 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 634,41 eurot (6 lepingut). Kostja laenu juurde ei võtnud. − Novembris 2022 oli kostja töötasuks 68,28 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 555,94 eurot (5 lepingut). Kostja võttis sellel kuul laenu Bigbank AS-st 2254 eurot, Esto AS-st 1996 eurot (2x998 eurot) ja Inbank Finance AS-st 4000 eurot, kokku 8250 eurot. − Detsembris 2022 oli kostja töötasuks 815,72 eurot. Kostja sai töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt 403,29 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 671,93 eurot (7 laenulepingut). Kostja laenu juurde ei võtnud. − Jaanuaris 2023 oli kostja töötasuks 821,93 eurot. Kostja sai töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt 168,03 eurot. Laenukohustused olid kostjal kuus 668,09 eurot (7 laenulepingut). Kostja võttis laenu BB Finance OÜ-lt 1555 eurot. − Kostja tegi igakuiselt makseid nr 8419344, tehingu saajat polnud võimalik väljavõtte alusel tuvastada. Perioodil august 2022 – jaanuar 2023 tegi kostja selliseid makseid summas 347,51 eurot (6 kuu keskmine 57,92 eurot). − Kostja tegi regulaarselt makseid selgitusega Milana raha, tehingu saajat polnud võimalik väljavõtte alusel tuvastada. Perioodil august 2022 – jaanuar 2023 tegi kostja selliseid makseid summas 750 eurot (iga kuu 150 eurot, v.a oktoober 2022, 6 kuu keskmine 125 eurot). Asja materjalidest nähtuvalt arvestas krediidiandja kostja igakuisteks finantskuludeks 300 eurot ja keskmisteks sissetulekuteks 813 eurot. Konto väljavõttest tulenevalt oli perioodil august

2022 – jaanuari 2023 kostja igakuised keskmised finantskohustused 593,28 eurot ning keskmine sissetulek 1071,34 eurot (sh töövõimetushüvitis). Nimetatu erineb oluliselt krediidiandja poolt arvestatud summadest. Kostja võttis perioodil august 2022 – jaanuari 2023 laene kokku 16 305 eurot. Kohus leiab, et kostja konto väljavõtte analüüsil pidi krediidiandjal tekkima kahtlus, et kostja kohustused on suuremad, kui ta ise oli taotluses märkinud ka ta oleks pidanud kostja finantskohustuste osas küsima kostjalt täiendavalt selgitusi. Samuti oleks krediidiandja pidanud küsima täiendavalt selgitusi maksete nr 8419344 osas, et saada selgust, kas tegemist oli finantskohustusega või mitte. Lisaks oleks krediidiandja pidanud küsima selgitusi maksete „Milana raha“ osas. Tegemist oli samas summas maksetega, mida kostja tegi iga kuu (v.a arvatud üks kuu)- ebaselgeks jäi, kas tegemist oli nt elatise maksetega või eraisikult võetud laenu tagastusega. Neid asjaolusid krediidiandja välja ei selgitanud. Kui arvestada, et tegemist oli finantskohustusega ja/või elatisega, siis oleks kostjal pärast krediidiandjaga lepingu sõlmimist jäänud vabu rahalisi vahendeid 275,14 eurot (1071,34-593,28-125-57,92-20). Krediidiandja ei selgitanud välja kostja igakuiseid muid kulusid, s.o eluasemekulud (üürikulu, kommunaalkulud), toidukulud, sidekulud jm kulud ega arvestanud neid kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Puudub teave ja tõendid, et krediidiandja oleks kostjalt ühegi kulu ja kohustuse osas selgitusi küsinud. Kohus märgib, et igal inimesel on igakuised elamiskulud ja esmatarvete kulud ning milleks 275,14 eurot ei ole kindlasti piisav summa. Kostja pangakonto väljavõtte ja kostja maksekäitumise osas (lühikese aja jooksul võetud laenud summas 16 305 eurot) põhjal pidanuks krediidiandjal tekkima tugev kahtlus kostja maksevõime osas. Krediidiandja pidanuks täiendavalt kostjalt andmeid ja selgitusi küsima, mida krediidiandja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja analüüs kostja maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et piisava sissetuleku omamine ei näita isiku usaldusväärsust ega maksevõimet. Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida krediidiandja pole piisavalt hinnanud ega arvestanud. Samuti pole krediidi väike kuumakse aluseks maksevõimet ja laenuvõtja kohta kogutud andmeid pinnapealselt kontrollida ja analüüsida. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud krediidiandjal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine kostja varasemate kohustuste täitmise võimet. Kohus möönab, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Hilisemat laenuvõtja maksevõimet pole tõesti lõpuni võimalik ennustada ja risk (esmakordseks) kohustuse rikkumiseks jääb alati. Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk siiski see, et just laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega igasuguse suurusega laenu puhul, mida krediidiandja pole käesolevalt teinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on VÕS § 4034 lg-st 6 tulenevat kohustust, s.o vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 laused 1-3 sätestavad, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ja tõendeid, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-le 3 ja 4 või võltsinud hagejale esitatud teavet, mistõttu kohalduvad VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatud tagajärjed.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus. Poolte kokkuleppeline intress 19,90% aastas tuleb asendada seadusjärgse intressimääraga, kuna kokkuleppeline määr on suurem kui seadusjärgne. Muid lepinguga seotud tasusid nõuda ei saakäesoleval juhul võla sissenõudmiskulusid ning selle nõuete osas jääb hagi rahuldamata. Kostja ei ole teinud tagasimakseid, mistõttu kasutusse võetud krediidisummast midagi maha ei arvata. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele summas 300 eurot. Intressi on hagejal õigus nõuda kuni lepingu lõppemiseni 29.06.2023. Hageja nõudis intressi perioodil 11.03.2023-29.06.2023. Kuigi hagis polnud intressi periood kirjas, on nimetatud periood võimalik tuletada tõenditest. Lepingu ülesütlemise teatise kohaselt oli intressivõlgnevuseks 29.06.2023 seisuga 17,99 eurot. Kuna intressimäär oli 19,90% aastas (0,055% päevas) ning nõudeks oli 300 eurot, kujunes võlgnevus 17,99 eurot 110 päeva jooksul. Leping sõlmiti 01.02.2023 ning kasutusse võetud krediidilt tuli intressi maksta järgneva kuu

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning see kajastub ka hageja dokumentide sisus ja arvus, toimunud istungite arvus (0) ning menetluse kestusest (vähem kui pool aastat). Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel. Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja tunnitasu määrade põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Hageja esindaja tunnitasu määr on 169 €/h, km-ta. Kohus leiab, et tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on tavaline äriühingu jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120€/h (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Järgnevalt hindab kohus hageja õigusabile kulunud aega. Hagejal on õigusabile kulunud kokku 2h tundi. Arvestades asja keerukust, mahtu, hagi standardset sisu ja asjaolu, et hageja ei esitanud koheselt hagis kõiki vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja tõendeid, on ajakulu põhjendatud 2h ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 400 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ning 240 eurot lepingulise esindaja tasu ja kulud (km-ta). Kohus jättis menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ja 87% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (400 eurot) jääb hageja kanda seega 52 eurot ja kostja kanda 348 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 348 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.