B2 Impact OÜ hagi G.Q vastu 867 euro 77 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagi hind
1171 eurot 17 senti nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX, Harju Maakond), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX ) Kostja G.Q (isikukood XXX, elukoht XXX, , XXX, e-post XXX)
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ 10.06.2025 hagi G.Q vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 järgi. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.06.2025 hagi G.Q (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 867 eurot 77 senti, sissenõudmiskulud 35 eurot, viivis 171 eurot 65 senti 12.12.2024–10.06.2025 eest ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates 11.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 280 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ESTO AS (krediidiandja) ja kostja vahel 24.03.2022 sõlmitud tähtajatust arvelduskrediidilepingust nr 5457770726, millega kostja sai võimaluse kasutada krediidilimiiti kuni 2700 eurot. Krediidikonto avamiseks pidi kostja registreerima end krediidiandja veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides oma isikuandmed ID kaardi, mobiili ID- või Smart-ID abil. Enne krediidi taotlemist pidi kostja põhjalikult tutvuma lepingutingimustega, sh. lepingu põhitingimuste kohaselt lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Kostja identifitseeris end Mobile-ID kaudu. Lepingujärgne aastane intressimäär oli 39,9%, krediidikulukuse määr 50,63%, väljavõtutasu 0,9% ülekande summast, igakuine tagasimakse 15. kuupäeval minimaalselt 1/60 eelnenud viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Hageja leidis, et krediidiandja järgis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja sõnul kontrollis krediidiandja kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja oli märkinud taotlusele enda sissetulekuks 1400 eurot, finantskohustusteks 400 eurot ja majapidamiskuludeks 400 eurot. Krediidiandja tegi päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ja võttis AS Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja kasutas krediiti kokku 2500 eurot ning tegi tagasimakseid 2323 eurot 38 senti, millest krediidiandja arvestas põhivõla katteks 832 eurot 23 senti, intressi katteks 1420 eurot 11 senti, kaardimakse tehingu tasu katteks 1 euro 4 senti, 15 eurot krediidiskooringu hindamise tasu katteks, 15 eurot kiire väljamakse tasu katteks ning võla meeldetuletustasuks 55 eurot. Kostja rikkus lepingut, kui jättis 15.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024 kolm järjestikust osamakset tähtaegselt tasumata. Krediidiandja hoiatas 30.07.2024 kostjat tema e-postile iseteeninduse kaudu saadetud teatega, kus tõi välja, et kui kostja ei tasu võlgnevust kahe nädala jooksul hiljemalt 13.08.2024, ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja märkis, et käsitleb teadet lepingu ülesütlemise avaldusena ning loeb võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu 14.08.2024 ühepoolselt üles öelduks. Kuna kostja võlga täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, lõpetas krediidiandja 14.08.2024 ühepoolselt lepingu ning saatis kostjale lepingu lõpetamise teate. Hageja edastas 02.09.2024 kostja e-postile teate, et krediidiandja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded talle. Kostja tasus hagejale 01.11.2024–11.12.2024 võlga kokku 800 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista: 867 eurot 77 sendi (2500 – 832,23 – 800) suurune põhivõlg, 171 eurot 65 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis 12.12.2024–10.06.2025 eest viivisemääraga 39,9% aastas põhivõlalt (hilisema täpsustuse järgi 48 eurot 9 senti ning edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras alates 11.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni), 35 eurot sissenõudmiskulud, sest hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti. Hageja saatis kostjale nii e-posti, SMS-i kui ka posti teel järgnevad teated: 02.09.2024 (25 eurot), 03.10.2024 (5 eurot), 22.11.2024 ja 2
19.02.2025 (5 eurot). Need kulutused on tekkinud küll hageja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 30.06.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kahele e-posti aadressil, XXX ja XXX . Kostja kinnitas 28.07.2025 kohtuga peetud telefonivestluses (dtl 70), et tema postiaadress on XXX, XXX ning e-posti aadress XXX ning lubas saata e-kirjaga menetlusdokumentide kättesaamise kinnituse, kuid ei teinud seda. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte tähtsaadetisena 07.08.2025, vastuvõtjaks oli kostja ema. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
4.Tartu Maakohus andis 05.12.2025 hagejale tähtaja, et selgitada põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemist ning esitada nõude ümberarvutus, kuna kohtu hinnangul ei ole krediidiandja laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena tuleb hagejal tagasimaksed uuesti määrata, võttes arvesse intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Kohus palus ka välja tuua, kas leping on ümberarvestuse tulemusena kohaselt üles öeldud, muuhulgas, kas kostja oli ka ümberarvutuse korral enne lepingu ülesütlemist kolme järjestikuse tagasimaksega VÕS § 416 lg 1 mõttes viivituses.
5.Hageja esitas 08.12.2025 hagiavalduse täienduse, milles palus välja mõista viivise seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause mõttes, kuid muus osas kordas hagiavalduses esitatut. Hageja 10.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivist 48 eurot 9 senti ning edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras alates 11.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja ei esitanud nõude ümberarvutust.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ning loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib käesolevalt maksma panna.
7.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
7.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
7.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist 3
seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
7.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta ei kogunud piisavalt teavet kostja kohustuste kohta ega küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet kooskõlas eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga.
8.1.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Krediidiandja tugines kostja andmetele oma sissetuleku ja väljaminekute kohta ning andmetele, mis nähtusid AS Creditinfo krediidiskooringust ja vastustest päringutele taust.ee-st ja creditinfo.ee-st. Krediidiandja lähtus sellest, et kostja regulaarne sissetulek on 1400 eurot, finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 400 eurot, võttes aluseks kostja enda esitatud andmed.
8.2.Kohus leiab, et eeltoodu ei ole piisav, et hinnata VÕS § 403 4 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Kohtu hinnangul ei ole kooskõlas viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning krediidiskooringust ja creditinfo.ee ja taust.ee vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning ta ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et krediidiandja ütles lepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt kehtivalt üles. Hageja ei esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.
9.1.Kohus selgitab, et krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi tarbija makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda järgmistel tingimustel: • tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, •
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja 4
•
krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
9.2.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused oli täidetud ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvutuse korral. Kohus andis hagejale 05.12.2025 tähtaja, et selgitada põhinõude ja viivisenõude kujunemist ning selgitas, et hagejal tuleb teha nõude ümberarvutus ning tagasimaksed uuesti määrata, võttes arvesse intressimäära ja muude kulude vähenemisega (dtl 72–73). Hageja esitas kohtule 08.12.2025 seisukoha (dtl 75–82), milles täpsustas viivisenõuet ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 867 eurot 77 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 48 eurot 49 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja kordas, et kostja on tagasi maksnud kokku 2323 eurot 38 senti, millest 832 eurot 23 senti on arvestatud põhiosa katteks, 1420 eurot 11 senti, 1 euro 4 senti kaardimakse tehingutasuks, 15 eurot krediidiskooringu tasuks, 15 eurot kiire väljamakse tasuks, 55 eurot võla meeldetuletustasuks (dtl 78). Hageja esitanud vaatamata kohtu selgitustele VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.
9.3.Kohus leiab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaste ümberarvutuste esitama jätmise tõttu ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärgi arvestades tõendanud, kas ja millal kostja maksetega viivitusse jäi ega seda, millal krediidiandja oleks saanud lepingu üles öelda. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemise materiaalsed eeldused VÕS § 416 lg 1 mõttes oleksid olnud täidetud. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud maksete tasumisega viivituses ka siis, kui lähtuda VÕS § 4034 lg 7 kohastest ümberarvutustest, mille järgi saanuks krediidiandja kostjalt nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist.
9.4.Hageja jäi ka enda 08.12.2025 seisukohas selle juurde, et krediidiandja ütles kolme järjestikuse maksega tasumisega viivitamise tõttu lepingu 14.08.2024 kehtivalt üles, sest kostja oli viivituses 15.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024 tagasimaksetega (dtl 78). Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses väljatoodust ega lisatud tõenditest ise järeldada, millal kostja kolme makse tasumisega VÕS § 416 lg 1 mõttes viivitusse jäi. Hageja on kohtule esitanud inglisekeelse tabeli, kus peaksid kajastuma maksed ja tagasimaksed (dtl 35–38), sellest ei ole võimalik aru saada, millal kostja tasumisega viivitusse jäi. Selline maksete ja tagasimaksete tabel ei kajasta ka VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi. Hagiavalduse täienduses 08.12.2025 on välja toodud küll lisade nimekiri (dtl 84), kuid seda põhjusel, et tegemist on hagiavalduse koopiaga, täiendavaid tõendeid ega lisasid hageja 08.12.2025 kohtule ei esitanud. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi rahuldamata. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kogu tasumata põhivõlga. Kuivõrd lepingu ülesütlemisel põhinev põhivõla nõue jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded.
10.Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.