Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus N A vastu võla nõudes
Hagihind
8 624.69 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, esindajad asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: [email protected]); Kostja: N A (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin (e-post: [email protected]. Kohtuistungi toimumise aeg
01. veebruar 2024 ja 04. märts 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Agnes Zaure (01. veebruari istung) ja Sigrid Rahkema (04. märtsi istung); Kostja N A (04. märtsi istung) ja tema lepinguline esindaja Aleksei Naumkin.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista OÜ-lt Aktiva Finance Group kostja N A’i kasuks menetluskulud osaliselt summas 806 (kaheksasada kuus) eurot ja 40 senti.
3.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (14)
2-23-123546 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6 274.36 euro saamiseks. Kohus tegi 09.06.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 19.06.2023 nõudele vastuväite kogu nõude ulatuses. Seoses vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 27.06.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 27.07.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.07.08.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 05.12.2017 krediidikonto lepingu nr xxxx ning 23.04.2019 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millede alusel sai kostja krediiti. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 10.01.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 24.01.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 25.01.2023 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 26.01.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
3.Kostjale võimaldati krediiti summas 5 000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.01.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 5 003.93 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 39.99% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.01.2023 oli kostjal tagastamata novembri 2022, detsembri 2022 ja jaanuari 2023 intressid kokku summas 505.61 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue summas 505.61 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 5 003.93 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 07.08.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 39.99% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1 063.58 eurot.
4.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingute üldtingimuste p-st 7.3. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue moodustub 50 eurot, sh: 27.01.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 08.03.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 22.05.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 5 003.93 eurot, intress 505.61 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 063.58 eurot ja viivised lepingu alusel tekkinud põhinõudelt (5 003.93 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 08.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, so 39.99% aastas.
KOSTJA VASTUS
2 (14)
2-23-123546
6.26.09.2023 esitatud seisukohas leiab kostja, et nõue tema vastu on põhjendamatu. Hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud esitatud asjaolusid. Antud asjas tugineb hageja paljasõnaliselt, et kostja: 1) on jätnud tulenevalt sõlmitud lepingust oma kohustusi täitmata alates novembrist 2022.a; 2) sõlmis lepingu ja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub põhitingimustega ja üldtingimustega; 3) on leppinud kokku kõikides lepingu punktidest ning olulistes lepingutingimustes.
7.Kostja leiab, et ainuüksi koos hagiga üldtingimuste koopia esitamine ei tõenda, et kostja neid pidi täitma ja oli nõus, oli kursis tingimustega ja sai neist õigesti aru. Lepingus on välja toodud suured intressid ja viivisemäär, millega kostja ei ole nõus ja leiab neid põhjendamatuks. Kostja leiab, et poolte vahel puudub sõlmitud leping ja samuti ei arva ta, et see oli sõlmitud nõuetekohaselt.
8.Hagiavalduse kohaselt tasus laenuandja kostjale kokku 5 000 eurot (limiit). Kostja tasus hagejale tagasi perioodil 2017-2022 kokku rohkem kui 11 000 eurot. Seega hagiga nõutav 5 000 eurot on tagastatud ja ka korduvalt üle makstud. Kostja hinnangul peab hageja põhjendama hagi alust ning tõendama asjaolusid. Jääb selgusetuks, kuidas hageja arvutas nõudesumma, miks maksed perioodil 2017-2022 ei katnud laenu, kuidas ta arvutas intressid ja laenukulud, et tasutud summad ei ole piisavad hageja nõude katteks. Hagist ei ole näha ja jääb arusaamatuks tagasimaksetabeli olemasolu. Kostjale ei ole tagasimaksetabelit isegi tutvumiseks esitatud, ei enne laenu saamist kui ka pärast. Koos hagiga lisatud laenumaksetabel on võltsitud ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 4034 ja VÕS 4035 sätetes toodud kohustuste täitmist, mis tõi kostjale täiendavaid makseraskusi. Samuti ei nõustu kostja menetluskuludega.
HAGEJA SEISUKOHT
9.13. novembril 2023 esitatud seisukohas ei nõustu hageja kostja seisukohtadega. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusi korrapäraselt ja on korduvalt rikkunud lepingu tingimusi, on hageja õigustatud nõudma viivist ja sissenõudmisega seotud kulusid.
10.VÕS § 404 lg 1 järgi tarbija tahteavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, millest on laenuandja lähtunud. Seega ei pea laenuleping olema allkirjastatud. Hageja on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 52 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui: 1) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 2) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja 3) lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. VÕS § 410 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta. Hageja selgitab veel, et kostjale on kuupäeval 05.12.2017, st enne lepingu nr. xxxx sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht ja lepingueelne teave tutvumiseks. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aksepteerinud ja lepingu sõlminud. Hageja on tõendanud, et on kõik vajaliku kostjale edastanud ning leping on seega kehtiv sh on üldtingimused saanud lepingu osaks. Kostja näol on tegemist tavapärase mõistliku inimesega ning käesoleval juhul ei saa siinkohal lähtuda asjaolust, et kostja ei saanud aru, mida kostja sõlmib. Kostja on täisealine isik ning vastutab endale 3 (14)
2-23-123546 võetud kohustuste eest. Tegu oleks vabandatav juhul kui vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole kostja suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Ilmselgelt kostja näol on tegemist tavapärase mõistliku inimesega ning vastupidist ei ole tõendatud. Hageja selgitab, et ilmselgelt ei laenata raha tasuta ning raha kasutamise eest tuleb maksta intressi.
11.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, ütles laenuandja lepingu üles. Kostja oli laenulepingu ülesütlemise ajaks viivituses kolme maksega. Maksetega viivitamise tõttu, enne lepingu ülesütlemist, saatis 10.01.2023 laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatus sisaldus nii täiendava tähtaja andmine kuni 24.01.2023 kui ka pakkumine läbirääkimisteks. Kostja hoiatusele ei reageerinud ja leping öeldi üles 25.01.2023. Placet Group OÜ on saatnud 10.01.2023 ülesütlemise hoiatuse kostja poolt lepingu sõlmimisel antud e-postiaadressile xxxx. Placet Group OÜ üldtingimuste p. 14.3.3. alusel loetakse teade kätte antuks teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.
12.Hageja on esitanud tõendina väljavõtte kus kajastuvad andmed kostjale väljamakstud krediidisummade, kostja laekumiste ja nende jaotuste kohta. Nimetatud väljavõttes kajastuvad ka ülesütlemise eelselt tasumata jäänud osamaksed, millega hageja tõendab laenuandja poolt täidetud ülesütlemise eeldusi. Lisaks hageja selgitab, et kostja on pika perioodi jooksul teostanud osamakseid hilinemisega ning laenuandja on raha jaotanud esmalt varasemalt võlgnevuses olevate osamaksete katteks, seejärel hilisemalt võlgnevusse jäänud osamaksete katteks nagu see eelpool nimetatud väljavõttest nähtub. Hageja selgitab, et antud väljavõte on koostatud võlausaldajale, mitte kliendile. Hageja selgitab, et tegemist oli krediidikontolepinguga, millelt kostja kasutas korduvalt krediiti kokku summas 8 403 eurot ja teinud tagasimakseid põhiosa katteks 3 399.07 eurot. Tagastamata põhiosa on 5 003.93 eurot. Hageja juhib tähelepanu, et tagasimaksed ei jaotu vaid põhiosa katteks, vaid ilmselgelt sissenõutavaks muutunud intresside jne katteks vastavalt lepingule.
13.VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause koostoimes tuleb lugeda tarbijakrediidilepingule kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, kui see on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud määrast. Käesoleval juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Ühtlasi on ka lepingus kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokku lepitud intressimäär. Seetõttu saab ja tuleb antud olukorras lugeda kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, s.o 39.99 aastas. Intresside osas hageja selgitab, et lepingud on kehtivad ning intressikokkulepe on seega kehtiv. Lepingu krediidikulukuse määr vastab seadusele ja ei ületa kolmekordset Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra.
14.Kokkulepitud intressimääraga võrdne viivisemäär on kooskõlas seaduse ja viivise eesmärgiga.
15.Sissenõudekulude osas selgitab hageja, et lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt.
KOSTJA SEISUKOHT
16.31.01.2024 esitatud seisukohas leiab jätkuvalt, et nõue põhineb tarbijakrediidisuhetel ja kohus peab kontrollima lepingu kehtivust.
4 (14)
2-23-123546
17.Euroopa kohus leidis, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas laenuandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust. (Eko C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C‐226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Hagi kohaselt leping alates 2017 ja lepingu muutmise kokkulepe alates 2019, üldtingimusi pole kostja näinud käesoleva ajani. Koos hagiga esitatud lepingu, selle muudatuse, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardiinfo teabelehe kostja näeb esimest korda. Kostja väitis juba varem eitatud vastusega, et hageja paljasõnaliselt ütleb, et ta on leppinud kokku kostjaga kõikidest lepingu punktidest ja viivistest ja intressidest ning olulistest lepingu punktidest. Ainuüksi koos hagiga üldtingimuste koopiate esitamine ei tõenda, et kostja neid pidi täitma ja oli nõus, kursis tingimustest ja sai neid õigesti aru.
18.Hageja poolt esitatud väljavõtted (mingi süsteemist pilt) ei kanna tõendavat informatsiooni, nendest ei tulene, et kostja sõlmis hagejaga lepingut (sh muudatus kokkulepe) ja mis tingimustel, samuti ei tõenda, et kostjale saadeti vajalikud dokumendid. Seega jäi arusaamatuks mida hageja soovib nendega tõendada. Seisukohas hageja väidab, kostja esitas taotluse elektrooniliselt. Esitatud seisukohas tõenditeist ei nähtu, et kostja on sõlminud lepingu, tutvunud lepingutingimustega , sai nendest õigesti aru ja nõustus nendega vastavalt VÕS § 4031. Jääb arusaamatuks, kas kostja esitas hagejale tahteavaldusi (VÕS § 404 alusel) lepingu või muudatuste kokkulepe sõlmimiseks, kas oli ta nõus tingimustega või ei. Kas kostjal oli võimalus keelduda või ta juhuslikult sai mingi süsteemi sisse ja raha läksid kontole, muidu kostjale arusaamatu tingimustel. Reaalne laenu tagasimaksmisetabel ka dokumentides puudub.
19.Hageja väide, et leping on sõlmitud sidevahendite abil ei ole põhjendatud. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Eelnimetatud sätte nõuab laenuandjalt, et tarbijakrediidilepingu sõlmimisel sidevahendite abil kõik lepinguga seotud dokumendid, üldtingimused, eelsed teabed lepingu sõlmimiseks, laenu tagasimaksmise graafik, andmeid intressimäärast, krediidi kulukuse määra - pidi olema vormistatud veel enne lepingu sõlmimise taasesitamist võimaldavas vormis ja peavad olema kätte saadavad käesoleva ajani. Koos hagiga esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed, kuna kostja ei ole neid kunagi kätte saanud ja tal puudus võimalus tutvuda nendega käesoleva ajani, mis teeb neid kontrollimatuks.
20.Kostja palub võtta arvesse, et hageja rikkus oluliselt kohustusi ja jättis kontrollimata laenuvõtja/kostja krediidivõimekust. Kostjal 2017 seisuga oli juba kriitiline olukord, kus võetud laenud läksid varasemalt võetud laenude katteks. 2017 aastas kostja palk oli ca 1200 eurot kuus ja pension, mis juures keskmised kohustused kuus ca 600 eurot, majanduskulud 300 eurot ning lisaks miinimumstandart elamiseks 700 eurot ja veel lapsed. Seega hagiavalduse kohaselt 2017 hageja esemest korda rikkus oma kohustusi, millega pidi kontrollima kostja laenu tagasimaksmise võimaluse. Teisel korral hagiavalduse kohaselt 2019 aastal (uus kokkulepe hageja arvul) on ka 5 (14)
2-23-123546 sõlmitud ja raha väljastatud valesti ja kontrollimata. Kostja andmetest dokumendid puuduvad. Seega hageja jättis kontrollimata eelnimetatud asjaolusid ja rikkus oluliselt VÕS § 4034 lg 6, 7. Kostja hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VÕS § 4034).
21.Kostja tagastas hagejale perioodil alates 2017 kuni november 2022 kokku 12 363.32 eurot. Kostja leiab, et hageja viib kohut eksitusse, luues kunstlikult võla ja nõuab väljamaksmata summad ja valesti arvestatud intressid tagasi. Samuti jääb arusaamatuks, mille alusel väljamaksmata summast hageja nõudis ja nõuab kostjalt ebaseaduslikud intressid ja seejärel viivised. Kostja leiab, et leping 2017 ja muutmise kokkulepe 2019 on tühised. Seega peab kostja tagastama tühise lepingu alusel saadud tagasi raha summas 8 399 eurot (alusetu rikastamise sätete alusel). Kostja tasus 12 363.32 eurot ja seega ülemakstud 3 964.32 eurot. Juhul, kui kohus ei tuvasta lepingu tühiseks, palub kostja kohtul alternatiivselt ümberarvestada intressid vastavalt VÕS §-s 94 sätestatud määraks, alates laenu väljastamisest (VÕS § 408 lg 4 ja VÕS 4034 lg 6, 7 alusel). 01.02.2024 KOHTUISTUNG
22.01. veebruaril 2024 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et on nõus maksepikenduse ja uue graafikuga, millega ajatada kogu võla tagasi maksmisega. Kostja esitatud seisukohaga ei ole jõudnud tutvuda.
23.Kostja esindaja selgitas istungil, et esitas koos seisukohaga panga väljavõtte, millega tõendab, kui palju kostja tegelikult hagejale maksis. Jääb arusaamatuks, kuidas üldse intresse arvestati, arvestus on praegu vale ja põhjendamatu.
24.Kohus lükkas asja arutamise edasi seoses kostja poolt seisukoha esitamisega ja hagejale sellele vastuse esitamise võimaldamisega. Kohus võimaldas samuti hagejal esitada tõendid intresside ja viiviste arvestamise kohta ja seisukoht kostja eelmisel päeval esitatud menetlusdokumendile.
KOSTJA SELGITUSED
25.04.03.2024 esitatud seisukohas palub kostja võtta arvesse rikkus hageja oluliselt kohustusi ja jättis kontrollimata laenuvõtja/kostja krediidivõimekust. Kostjal 2016, 2017 seisuga oli juba kriitiline olukord, kus võetud laenud läksid varasemalt võetud laenude katteks. Kuid hageja võimaldas laenu suurendamist ehk suurendas kostja makseraskusi veelgi, kostja maksevõimet analüüsimata. Kostja SEB-panka väljavõtte kohaselt oktoober-detsember 2017 kostja palk oli ca 800 eurot kuus, pension 353 eurot, mis juures keskmised finantskohustused kuus 1365,27 eurot, majanduskulud 300 eurot ning lisaks miinimumstandart elamiseks 500-600 eurot. Seega hagiavalduse kohaselt 2017 hageja esemest korda rikkus oma kohustusi, millega pidi kontrollima kostja laenu tagasimaksmise võimaluse. Teist korda 23.04.2019 aastal põhitingimuste muutmise kokkulepe (uus kokkulepe hageja arvul) on ka kontrollimata. Kostja andmetest dokumendid puuduvad. Hageja jättis tähelepanuta, et kostja palk on keskmiselt 900 eurot, pension 353 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused 1 260,19 eurot, miinimumstandart elamiseks 500-600 eurot ja tagasimaksmise suuruse juhul ca 200 eurot, kostja krediidivõimekus on juba üle piiri, millele hageja ei pööranud tähelepanu.
26.Kui võtta arvesse krediidi tagasimaksmise suurus ca 250 eurot- 2019 aastal, viis hageja oma tegudega kostjat veelgi raskemast olukorda. Seega hageja jättis kontrollimata eelnimetatud asjaolusid ja oluliselt rikkus VÕS § 4034 lg 6,7, millest väitis ise esitatud seisukohas. Hageja ekslikult laenu andmisel lähtus ainult asjaoludest, et kostja esitas oma sissetulekust andmeid ja pidi ise adekvaatselt 6 (14)
2-23-123546 hindama oma finantsvõimalusi. Kostja arvates pidi hageja nõudma kontoväljavõtte ja analüüsima. Ei ole piisav laenuvõtja maksevõime adekvaatseteks hindamiseks ainult maksehäirete registri andmete kontrollimine. 04.03.2024 KOHTUISTUNG
27.04.03.2024 toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et kompromissi korral jääb ta hagi nõude juurde, kuid pakub võimalust nõude tasumist ajatada. Esialgne võlausaldaja on teinud päringud kliendi maksevõimekuse kohta. Tõendid jäid õigeks ajaks esitamata eelmise esindaja tegevuse tõttu.
28.Kostja esindaja oli jätkuvalt seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Laenureklaamis märgiti, et pangakontot ei ole vaja üldse esitada.
HAGEJA SELGITUSED
29.Hageja esitas 07.03.2024 tõendid, kuidas esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet tulenevalt enda töökorraldusreeglitest täitis.
30.11.03.2024 esitatud seisukohas pidas hageja vajalikuks täpsustada, et esialgne võlausaldaja on kostjalt konto väljavõtet küsinud vähemalt 29-l korral. Tuginedes eeltoodule ei vasta tõele 4.03.2024 kohtuistungil kostja poolt märgitu, et konto väljavõtet ei küsitud.
31.Konto väljavõtted (01.10.2017-31.12.2017 ja 01.02.2019-30.04.2019) – hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja esitab tõendina vaid konto väljavõtte, mis kajastab vaid 3 kuud enne lepingu sõlmimist, kui samas esialgne võlausaldaja küsis ning kostja kas esitas konto väljavõtte, mis kajastas 6 kuulist perioodi. Hageja hinnangul on tõendamata, et kostja finantskohustused seisuga oktoober - detsember 2017 kokku moodustusid 1 365.27 eurot kuus. Ka 2019. aasta väljavõtete puhul jääb hagejale arusaamatuks, miks kostja esitab tõendina vaid konto väljavõtte, mis kajastab vaid 3 kuud enne lepingu sõlmimist, kui samas esialgne võlausaldaja küsis ning kostja kas esitas konto väljavõtte, mis kajastas 6 kuulist perioodi. Hageja hinnangul on tõendamata, et kostja finantskohustused seisuga veebruar - aprill 2019 kokku moodustusid 1 260.19 eurot kuus.
KOSTJA SELGITUSED
32.21.03.2024 esitatud seisukohas jäi kostja oma seniste seisukohtade juurde. Hageja hiljutiste vastuste osas märkis kostja, et ta ei tunnista neid – kostja arvates on võetud mingi hageja poolt loodud elektroonsüsteemist, kus hageja võib takistamata luua uued endale sobivad dokumendid. Kostjal puudub igasugune kontroll ja liigipääs hageja elektroonsüsteemile. Hageja võib kontrollimata lisada dokumendid ja kustutada neid, kuna süsteem on ainult tema kontrolli all. Kostja väitis juba varem, et ei tunnista hageja nõude ja esitatud hagiga koos dokumentide koopiad. Nad ei ole teatavaks tehtud, kooskõlastatud ja allkirjastatud kostja poolt. Ei ole kunagi kostjale saadetud tutvumiseks mingi süsteemi kaudu ega mingil muul viisil kunagi kostjale üle antud püsival andmekandjal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
33.Kohus tutvunud hagiavalduse, kosta vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
34.Placet Group OÜ (laenuandja, esialgne võlausaldaja) ja N A (kostja) sõlmisid 05.12.2017 tähtajatu krediidikonto lepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimuste kohaselt leping sõlmiti 7 (14)
2-23-123546 laenulimiidiga 5 000 eurot. Krediidi tagasimaksete tegemine pidi toimuma maksegraafiku alusel iga kuu 10-l kuupäeval. Lepingu intressimääraks lepiti kokku 39.99% aastas ja krediidi kulukuse määr oli 49.00% aastas (dtl 47).
35.23.04.2019 sõlmisid lepingupooled krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja laenulimiiti 5 000 eurot, krediidi tagasimaksete tegemine pidi toimuma samuti maksegraafiku alusel iga kuu 10-l kuupäeval. Lepingu intressimääraks lepiti kokku 3.33% kuus (39.99% aastas) ja krediidi kulukuse määraks 49.00% aastas. Leping oli tähtajatu (dtl 50).
36.Placet Group OÜ üldtingimuste kohaselt laenulimiit on maksimaalne rahasumma, mida laenusaaja võib laenuna kasutusse saada. Laenulimiit on laenusaajale personaalselt määratud laenulimiidi taotluse esitamisel esitatud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja tõendite alusel. Kostjale väljastati krediidisummad: - 05.12.2017 maksegraafiku alusel 1 500 eurot, mille pidi kostja tagastama 36 kuu jooksul igakuiselt 73.05 eurot, v.a viimane osamakse 72.36 eurot. Kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 2 629.11 eurot (dtl 101). - 16.12.2017 maksti kostjale välja täiendav laen 2 010 eurot. Kostja pidi kohustused täitma juba uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul, makstes laenuandjale igakuiselt 168.25 eurot, v.a viimane osamakse 167.89 eurot. Kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 6 056.84 eurot (dtl 100). Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks. - 07.01.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 1 070 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 218.30 eurot, v.a viimane osamakse 218.15 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 858.65 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 99). - 09.04.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 50 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 218.32 eurot, v.a viimane osamakse 217.90 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 859.10 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 98). - 23.05.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 200 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 214.48 eurot, v.a viimane osamakse 213.91 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 720.71 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 97). - 16.03.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 130 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 216.95 eurot, v.a viimane osamakse 216.81 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 810.06 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 96). - 02.08.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 90 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 218.07 eurot, v.a viimane osamakse 217.86 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 850.31 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 95). - 21.08.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 60 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 215.17 eurot, v.a viimane osamakse 214.93 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 745.88 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 94). - 20.09.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 120 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 215.49 eurot, v.a viimane osamakse 215.48 8 (14)
-
-
-
-
2-23-123546 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 7 57.63 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 93). 18.10.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 110 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 215.80 eurot, v.a viimane osamakse 215.75 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 768.75 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 92). 21.11.2018 maksti kostjale välja täiendav laen 100 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 214.91 eurot, v.a viimane osamakse 214.83 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 736.65 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 91). 23.02.2019 maksti kostjale välja täiendav laen 250 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiselt 214.22 eurot, v.a viimane osamakse 213.75 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 7 711.45 eurot. Uue laenu väljamaksmisega muutus varasem tagasimaksegraafik kehtetuks (dtl 90). 10.11.2020 maksti kostjale välja täiendav laen 130 eurot. Kostja pidi laenu tagastama uue maksegraafiku alusel kuid nüüd 48 kuu jooksul igakuiselt 211.64 eurot, v.a viimane osamakse 211.43 eurot, kokku selle maksegraafiku alusel pidi kostja tagastama/tasuma 10 158.51 eurot, millest 5 162.98 eurot moodustas tagastamata laenuintress ja 4 995.53 eurot laenu põhiosa (dtl 102-103).
Eeltoodud laenu väljamaksmised on kajastatud hageja esitatud laenu maksmise ja tagastamise arvestuses, mille järgi tegelikult väljastati kostjale laenuna 8 403 eurot (dtl 127-134). 31.01.2024 esitatud seisukohas kostja kinnitab laenu saamist summas 7 399 eurot (dtl 351, 353-363), mis ilmselt ei sisalda laenuandja poolt 4 korral iga kord 1 euro laenuna arvestatud täiendavat summat 4 eurot.
37.10.01.2023 teatas laenuandja kostjale, et kostjal on tekkinud lepingust tulenev võlgnevus 641.28 eurot, sh. laenu põhiosa 122.02 eurot, intress 505.61 eurot, viivis 3.65 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 10.00 eurot (dtl. 104).
38.Pooletl ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle. Samuti ei ole pooltel vaidlust laenuandja ja kostja vahel sidevahendi abil laenulepingu sõlmimise üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 järgi sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
39.Pooled vaidlevad lepingu sõlmimise asjaolude ja laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise üle. Kostja ühelt poolt väidab, et laenuandja ei ole järginud teavitamiskohustust ja ei ole saatnud kostjale laenulepingu dokumendid paberkandjal. Samas väidab kostja, et ta tegelikult on täitnud laenulepingust tulenevad kohustused ja on isegi üle maksnud. Kostja ei ole suutnud menetluses selgitada, kuidas ta kohustused täitis, kui teda väidetavalt tema kohustusest nõutaval viisil ei informeeritud. Seega leiab kohus, et tegelikult laenuandja on kostjale nõutaval viisil pidevalt lepingudokumendid, maksgraafikud ja tasumise infot edastanud. 9 (14)
2-23-123546
40.Alljärgnevalt kohus kontrollib laenulepingu sõlmimisega seotud asjaolud. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kostja on 05.12.2017 kell 10:13 esitanud taotluse laenu saamiseks. Taotlus esitati elektrooniliselt IP aadressi 213.35.163.156 kasutades. Taotluse kohaselt kostja kuue kuu keskmine sissetulek moodustas kokku 1 650.60 eurot, sh palk 1 269.46 eurot ja pension 381.14 eurot. Kostja kohustused moodustasid kokku 750 eurot kuus, sh väikelaen 350 eurot, laen 200 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot (dtl 106-107). Laenuandja on KAS § 83 lg 3 nimetatud kohustuse täitmiseks küsinud SEB Pank AS-ilt kostja pangakonto väljavõtte. 18.10.2017 allkirjastatud (panga poolt noteeritud) kostja pangakonto väljavõtte kohaselt perioodil 18.04.2017 kuni 17.10.2017 laekus kostja kontole kokku 15 070 eurot ehk 2 511 eurot kuus (dtl 443 - 470). Kostja kontole laekus Sotsiaalkindlustusametilt pension 353 eurot + 353 eurot + 353 eurot +353 eurot + 353 eurot + 353 eurot; xxxx OÜ-st palk 918 eurot, 822 eurot + 251 eurot + 538 eurot + 710 eurot + 376 + 874 eurot; Eesti Haigekassast töövõimetushüvitis 312 eurot. Lisaks samal perioodil on kostja pangakontole laekunud: laen Placet Group OÜ-lt (SMSRaha) 24.04.2017 250 eurot, 09.05.2017 1 970 eurot, 12.06.2017 1 970 eurot, 18.07.2017 150 eurot; laen IPF Digital Estonia OÜ-lt 12.07.2017 180.89 eurot; laen Baltic Skyways OÜ-lt 24.04.2017 165 eurot, 14.07.2017 165 eurot + 403 eurot ja 14.09.2017 42 eurot; laen Ühisraha OÜ-lt 31.07.2017 970 eurot. Sel perioodil olid kostjal laenulepingust tulenevad kohustused Autopant OÜ ees, kellele kostja on üle kandnud kokku 3 873 eurot, sh 10.05.2017 157 eurot, 12.06.2017 157 eurot, 13.06.2017 2 500 eurot (raha on siin läinud ka Placet Group OÜ poolt 12.06.2017 laenuna saadud summa 1 970 euro arvelt), 05.07.2017 46 eurot, 31.07.2017 900 eurot, 31.08.2017 53 eurot, 14.09.2017 10 eurot ja 16.10.2017 50 eurot. Kostja on tasunud sama perioodi jooksul Paisera UAB-ile selgitusega (www.smsraha.ee, müüja Placet Group OÜ) kokku 1 458.05 eurot. eurot, sh 18.04.2017 107.88 eurot, 25.04.2017 38.08 eurot, 05.05.2017 29.81 eurot ja 21.75 eurot, 09.05.2017 109.95 eurot, 38.08 eurot, 29.81 eurot ja 21.73 eurot, 10.05.2017 253.81 eurot, 218.29 eurot ja 166.06 eurot, 11.05.2017 129.46 eurot, 13.06.2017 258.92 euro (2 ülekannet samal päeval igaüks 129.46 eurot), 08.08.2017 29.28 eurot, 07.09.2017 5.15 eurot. Selles ajavahemikus on tehtud ülekandeid kostja kontolt lisaks eeltoodule veel Placet Group OÜ-le 127.89 eurot + 250 euro + 126.01 eurot + 126.01 eurot + 126.01. + 61.89 eurot; Ferratum bank p.l.cle 55.82 eurot, 58.13 eurot 58.14 eurot, 165 eurot, 55.82 eurot + 84.34 eurot + 84.04 eurot, IPF Digital Estonia OÜ-le 146 eurot, + 139.16 eurot, Ühisraha OÜ-le 75.29 eurot + 75.74 eurot. Ehk vähemalt 1 615.29 euro ulatuses.
41.Kostja on füüsiline isik ja seega tarbija VÕS § 1 lg 5 mõttes. VÕS § 4034 reguleerib vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist, mille lg 1 punktide 1 ja 2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. 10 (14)
2-23-123546 Kohus leiab, et Placet Group OÜ, kellega kostja 05.12.2017 krediidikonto lepingu nr KK3218065 sõlmis, ei ole täitnud § 4034 lg 1 punktis 2 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Sama paragrahvi lg 2 järgi krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
42.Laenuandjal oli kostja esitatud andmete ja SEB pangakonto väljavõtte hindamisel võimalik kindlaks teha, et kostja on esitanud laenutaotluse olukorras, kus kostja oli juba korduvalt võtnud laenukohustusi erinevate laenuandjate ees. Kostjal olid tekkinud ka korduvad laenukohustused sama laenuandja Placet Group OÜ ees ja kohustused veel vähemalt 5 laenuandaja ees. Placet Group OÜ sõlmis kostjaga krediidikonto lepingu, muutudes sellega vähemalt juba kuuendaks kostja laenuandjaks. Sellega on kohus tuvastanud, et laenuandja ei ole täitnud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1, 2 toodud tarbija krediidivõimelisuse hindamise, tarbija esitatud andmete kontrollimise, tarbija varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse väljaselitamise ning tarbija regulaarsete finantskohustuste suuruste (nende põhiosade ja intresside suuruste) väljaselgitamise kohustust. Seega nõustub kohus kostjaga selles, et kostja oli olukorras, kus ta vajas lisalaenud varasemate laenukohustuste täitmiseks. Käesoleva otsuse punktis 40 tooduga on kohus tuvastanud, et 05.12.2017 laenulepingu sõlmisele eelnenud perioodil tegelikult moodustas kostja sissetulek kokku 6 919 eurot, s.o pension 2 118 eurot (6 kuud x 353 eurot) ja palk koos töövõimetushüvitisega 4 801 eurot ehk keskmiselt 1 152 eurot kuus, mitte 1 650.60 eurot nagu kostja seda laenutaotluse esitamisel teatas. Kui kostja sissetulekust arvestada maha tema sissetulekute arvelt täidetud kohustused, siis kostjale elamiseks üldse raha ei ole jäänud, sest vahe on – (negatiivne) 27.37 eurot (6 919 - 3 873 - 1 458.05 - 1 615.29 eurot).
43.VÕS § 4043 lg 6 alusel krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eelmises punktis tooduga on tuvastatud, et 05.12.2017 lepingu sõlmimisel ei olnud kostja krediidivõimeline. VÕS § 4043 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Maakohtu arvates ei ole käesolevas menetluses võimalik kostjale ette heita krediidiandajale tahtlikult teabe esitamata jätmist või võltsitud andmete esitamist. Olukorras, kus krediidiandja käsutuses oli kostja pangakonto väljavõte, mille alusel krediidiandjal oli võimalik kostja majandusliku seisu välja selgitada, ei olnud kostja poolt taotluse esitamisel näidatud andmetel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta määravat tähendust, sest kostja esitatud andmete õigust saaks krediidiandja 11 (14)
2-23-123546 kontrollida kõrvutades neid kontoväljavõtte andmetega. Krediidiandja ei täitnud piisava hoolsusega kostja majandusliku seisu välja selgitamise kohustust, sest tema 05.12.2017 otsuse tegemisel aluseks võetud andmed (dtl 108) ei vastanud tõele ja esineb § 4043 lg 7 esimeses ja teises lauses sätestatud alus intressimäära muutmiseks ja kostja poolt krediidiandjale muude tasude mitte tasumiseks.
44.Eeltoodu alusel loeb maakohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tõttu kostjaga sõlmitud krediidileping on tühine lepingus kokkulepitud intressimäära osas. Põhilepingu tühisusest tingituna on tühine ka lepingu muutmise kokkulepe selles kokkulepitud intressimäära osas. Kokkuleppega seoses peab kohus vajalikuks välja tuua, et 27.03.2019, s.o enne 23.04.2019 krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimist, SEB Pank AS-ilt saadud kostja pangakonto väljavõtte kohaselt (dtl 472- 512) perioodil 26.09.208 kuni 26.03.2019 laekus kostja pangakontole 12 050 eurot ehk keskmiselt 2 008 eurot kuus, sellest töötasuna xxxx ASist 7 819 eurot (1 299 + 299 + 169 + 781 + 38 + 1 147 + 477 + 978 + 539 + 536 + 1 513 + 43) ja pensionina 2 290.44 (381.74 eurot x 6 kuud). Kostja kontole on sellel perioodil laekunud veel rahalised vahendid 1 493.50 eurot, sh: - Placet Group OÜ-lt laenudena 18.10.2018 110 eurot; 21.11.2018 100 eurot, 23.02.2019 250 eurot, kokku 460 eurot. - Ferratum Bank p.l.c-lt laenudena 19.11.2018 32 eurot, 16.12.2018 400 eurot, 29.12.2018 200 eurot, 30.01.2019 202 eurot, 25.02.2019 159.50 eurot, 25.03.2019 40 eurot., kokku 1 033.50 eurot. Kostja on sellel perioodil tasunud: - Placet Group OÜ-lt laenude tagastamiseks laenulepingute KK3218065, TL3252989, KK3218065 alusel kokku 1 533.88 eurot (254.74 + 95 +268.58 + 11.02 + 214.91 + 95 + 214.91 + 9.27 + 275.45 + 95): - IPF Digital Estonia AS-ile 628.64 eurot (153.47 + 153.47 + 158.39 + 163.31). - Coop Finants AS-ile 916.59 (258.53 + 258.53 + 258.53 + 141.00). - Bigbank AS-ile 237.82 eurot (59.35 + 59.49 + 60 + 58.98). Kostja sissetulekust kokku 10 109 eurost (7 819 + 2 290) pärast laenukohistuste täitmist jäi alles 6 792.10 eurot (10 109 - 1 533.88 - 628.64 - 916.59 - 237.82) ehk keskmiselt 1 132 eurot kuus. Samas kostjal tuli tasuda kohustused ka Ferratum Bank p.l.c-lt saadud laenude 1 033.50 eurot ja käesolevas asjas vaidluse all oleva laenulepingu alusel tekkivate täiendavate kohustuste täitmiseks. Lisaks oli kostjal kohutus ülalpidada ka enda alaealised lapsed. Alaealiste laste ülalpidamiskohustuse arvestamata jätmise heidab kostja laenuandjale kostja 31.01.2024 seisukohas.
45.VÕS § 94 lõike 1 lähtudes Eesti Panga poolt avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) olid kuni 31.12.2022 0.00%, alates 01.01.2023 2,5%, alates 01.07.2023 4,00% ja alates 01.01.2024 4,50%. Kostjale anti krediidina kokku 8 403 eurot. Isegi kui arvestada kogu krediidisummalt viivist seadusjärgses määras alates 01.01.2023 kuni otsuse tegemise ajani 11.04.2024, moodustaks seadusjärgne viivis 1 238.58 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Kostja on täitnud laenukohustuse summas 12 363.32 eurot (2 556. 99 + 2 853.55 + 2 436.80 + 2 259.03 + 2 156.95) (dtl 354-363). Nimetatud summad on tasutud märkides maksekorduste selgitusse muu hulgas ka krediidikonto lepingu nr KK3218065. Seega kostja on tagastanud laenu 8 403 eurot ja on tasunud 3 960.32 eurot üle, mis katab ka 12 (14)
2-23-123546 seadusjärgse intressi. Sellises olukorras ei pea kohus võimalikuks kostjalt hageja kasuks intressi välja mõista. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud hagejal viiviste väljamõistmise nõuet. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
47.Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 ls 1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
48.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja alates 31.01.2024.
49.Asja materjalidest nähtub, et kostja on esindaja vahendusel esitanud kohtule: 1) täiendavad seisukohad 31.01.2024; 04.03.2024 ; 21.03.2024; kostja esindaja on osalenud 01.02.2024 toimunud kohtuistungil, mis kestis 22 min ehk 0,36 tundi, ja 04.03.2024 istungil, mis kestis 23 min ehk samuti 0,36 tundi.
50.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tema kuludeks on 1 680 eurot, sh: 1) 26.09.2023 toimiku materjalidega tutvumine, konsultatsioon, vastus hagile 2 tundi - 240 eurot; 2) 22.01.2024 seisukohaga tutvumine 13.11.2023 ja seisukoha koostamine 2 tundi - 240 eurot 3) 31.01.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi - 240 eurot 4) 01.02.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi ja istungil osalemine 0,5 tundi - 120 eurot 5) 04.03.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi - 240 eurot 6) 04.03.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi ja istungil osalemine 40 min - 120 eurot 7) 07.03.2024 hageja seisukohaga tutvumine 1 tund -120 eurot 8) 11.03.2024 hageja seisukohaga tutvumine 1 tund- 120 eurot 9) 19.02.2024 kostja seisukoht hageja seisukohale 2 tundi -240 eurot
13 (14)
2-23-123546
51.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. Tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, mis kohtu hinnangul on tavapärasest vaidlusest keerulisem vaidlus. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukust, kostja esindaja poolt tehtud toimingute mahtu ning kohtuistungite kestvust arvestades, kulus kostja esindajal õigusabi osutamiseks 6,72 tundi. Kohus ei nõustu kostja esindaja kuludega, mis on tehtud enne 31.01.2024, kuna volituse esindamiseks esitas ja toiminguid kostja nimel menetluses tegi kostja esindaja vahendusel alates 31.01.2024. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik.
52.Seega leiab kohus, et kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on 31.01.2024 seisukoha koostamise eest 2 tundi - 240 eurot, 04.03.2024 seisukoha koostamise eest 1.5 tundi 180 eurot, 21.03.2024 seisukoha koostamise eest 1.5 tundi – 180 eurot. Kohus nõustub kostja esindaja istungiteks ettevalmistamise ajakuluga kokku 1 tundi -120 eurot ja istungitel osalemise ajakuluga 0,72 tundi - 86.40 euro. 19.02.2024 pole kostja seisukohta esitanud, kostja esitas tõendid 12.02.2024, mille esitamise eest tasu määramist kohus ei pea võimalikuks. 11.03.2024 ei ole kostja seisukohta esitanud, esitas seisukoha 21.03.2024, mille eest on tasu määratakse. 07.03.2024 hageja seisukohaga tutvumise eest tasu määramist kohus ei pea vajalikuks, sest leiab selle menetlustoimingu eest määratav tasu on 21.03.2024 menetlustoimingu tasu sisse arvestatud.
53.Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hagejalt kostjale hüvitamisele menetluskulud kokku summas 806.40 eurot (so lepingulise esindaja kulud).
54.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.