Aktiva Finance Group OÜ hagi Nikolay Astashovi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4971,42 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolay Astashovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (kostja) Nikolay Astashov (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin Vastustaja (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (rgkood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsus osas, millega maakohus mõistis Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-iga Inbank Finance sõlmitud lepingu alusel intressi üle 5,45 euro ja Coop Finants AS-iga sõlmitud lepingu alusel intressi üle 55,43 euro, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha uus otsus, millega mõista Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1015,48 eurot, sh AS-iga Inbank Finance sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,45 eurot ning Coop Finants AS-iga sõlmitud lepingu alusel intress 55,43 eurot.
2.Mõista Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1015,48 eurot, sh AS-iga Inbank Finance sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,45 eurot ning Coop Finants AS-iga sõlmitud lepingu alusel intress 55,43 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 3997,27 eurot, haldustasu 29,60 eurot, sissenõudmiskulude 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 415,42 eurot, viivise alates 22. augustist 2023 kuni põhinõude 1203,53 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18% aastas ja viivise alates 22. augustist 2023 kuni põhinõude 3748,36 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19,90% aastas väljamõistmiseks.
4.Jätta menetluskulud 20,5% ulatuses Nikolay Astashovi ja 79,5% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Lugeda Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud menetluskulude suuruseks 1326 eurot ja Nikolay Astashovi põhjendatud menetluskulude suuruseks 1200 eurot.
6.Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded ja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt Nikolay Astashovi kasuks menetluskulude katteks välja 682,17 eurot.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas hagi Nikolay Astashovi (kostja) vastu põhivõla 4951,89 eurot, intressivõlgnevuse 301,12 eurot, haldustasu võlgnevuse 29,60 eurot, sissenõudmiskulude 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 415,42 eurot väljamõistmiseks. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras hagi esitamisest kuni kohustuse tasumiseni ning menetluskulude jätmist kostja kanda.
1.1.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 4. jaanuaril 2022 väikelaenulepingu nr XXXXXXXXXXXXX (leping 1), mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot ja kohustus selle maksegraafiku alusel tagasi maksma 15. veebruarist 2022 kuni 15. jaanuarini 2025. Lepiti kokku intress 18% aastas, krediidi kulukuse määr on 28,89%. Kostja ei täitnud lepingust 1 tulenevaid kohustusi tähtaegselt. AS Inbank Finance saatis 2. veebruaril 2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.
22.veebruaril 2023 ütles AS Inbank Finance lepingu 1 üles ja loovutas 27. veebruaril 2023 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja on AS-le Inbank Finance tasunud põhiosa katteks 545,40 eurot ja hagejale mitte midagi. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1203,53 eurot.
2
Kostjal on intressivõlgnevus 70,62 eurot alates 10. osamaksest ehk 15. novembrist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni ehk 15. veebruarini 2023. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingust 1 tulenevalt pidi kostja tasuma lepingu haldustasu 5,90 eurot kuus. Lepingu 1 ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu 23,60 eurot (4 x 5,90). Hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale meeldetuletusi, sissenõudmiskulud on 50 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist 106,83 eurot põhivõlalt 1203,53 eurot lepingu 1 ülesütlemisele järgnevast päevast alates ehk 23. veebruarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21. augustil 2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega.
1.2.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 17. novembril 2017 lepingu XXXXXXXXXXXXX (leping 2), mida hiljem kaks korda muudeti ning mille alusel sai kostja laenu 9750 eurot ja kohustus selle maksegraafiku alusel tagasi maksma 5. detsembrist 2017 kuni 5. novembrini 2022, intressiga 19,90% aastas. Kostja allkirjastas lepingu 2 digitaalselt, laen 9555 eurot (9750 eurot - 195 eurot lepingutasu) maksti kostjale välja 17. novembril 2017. Kostja ei täitnud lepingust 2 tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 28. veebruaril 2023 saatis Coop Finants AS kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24. märtsil 2023 ütles Coop Finants AS lepingu 2 üles ja loovutas 13. aprillil 2023 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja on Coop Finants AS-le tasunud põhiosa katteks 6001,64 eurot ja hagejale mitte midagi. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 3748,36 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 230,50 eurot 30. osamaksest, ehk 5. detsembrist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 33. osamakseni ehk 5. märtsini 2023. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingust 2 tulenevalt pidi kostja tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu 6 eurot (4 x 1,50). Hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale meeldetuletusi, sissenõudmiskulud on 50 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist 308,59 eurot põhivõlalt 3748,36 eurot lepingu 2 ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24. märtsist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21. augustil 2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 19,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.
1.3.Tõenditena selle kohta, et kostjal lepingute sõlmimise ajal maksehäired puudusid, esitas hageja laenutaotlused ja maksehäireregistri väljavõtte. Laenuandjad hindasid kostja krediidivõimelisust tema antud teabe ja avalike andmebaaside põhjal. AS-le Inbank Finance esitatud laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1500 eurot ja igakuiseks väljaminekuks 224 eurot. AS Inbank Finance arvestas kõik kostja kulud koos laenu osamaksega 60,60 eurot tuludest maha ning leidis, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1215,40 eurot (1500-224-60,60). Eeltoodust järeldas AS Inbank Finance kostja võimet maksta laenumakseid lepingus 1 toodud summas. Coop Finants AS-le esitatud laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1300 eurot ja igakuiseks väljaminekuks 240 eurot. Coop Finants AS arvestas kõik kostja kulud koos laenu osamaksega 244,07 eurot tuludest maha ning leidis, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 815,93 eurot (1300-240-244,07). Eeltoodust järeldas Coop Finants AS kostja võimet maksta laenumakseid lepingus 2 toodud summas. Arvestades lepingute laenusummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja oli piisava sissetulekuga inimene ehk täiesti usaldusväärne laenuvõtja, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 3
Lepingute sõlmimise ajal oli Eestis arvestuslik elatusmiinimum 303,40 eurot (2021. aastal) ja 235 eurot (2017. aastal). Kostjal oli VÕS § 4034 lg 3 teise lause kohaselt kohustus anda laenuandjale krediidivõimelisuse hindamiseks õige ja täielik teave. Kui kostja esitas laenutaotluses laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Ka hea usu põhimõttest tulenevalt on poolel enne lepingu sõlmimist kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada.
1.4.Alternatiivselt palub hageja hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Kostja on teinud AS-le Inbank Finance 15. veebruarist 2022 kuni 7. oktoobrini 2022 tagasimakseid kokku 545,40 eurot (60,60+363,60+121,20). Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud tagastamata laen 961,15 eurot (1500-538,85) ja intressid 36,08 eurot (42,63-6,55). Hagi aluseks on kaks eri laenuandjatega sõlmitud laenulepingut. Ühele laenuandjale ühe laenulepingu alusel tehtud makseid ei saa arvestada teise laenu katteks.
2.Kostja nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole asjaolusid tõendanud, vaid tugineb paljasõnaliselt sellele, et kostja on jätnud lepingust 2 tulenevad kohustused 3748,36 euro ulatuses täitmata alates novembrist 2022. Tõendatud ei ole lepingu sõlmimise fakt, kehtivus ja laenu väljamaksmine. Lepingu 1 sõlmimisel rikkus laenuandja oma VÕS §-dest 403 4 ja 4035 tulenevaid kohustusi, mille tõttu tekkisid kostjal makseraskused. Laenuandja ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja rikkus sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud dokumentides on laenulepingute numbrid erinevad. Kostja palk oktoobrist detsembrini 2017 oli ca 800 eurot kuus, pension 353 eurot, keskmised finantskohustused kuus 1365,27 eurot, majanduskulud 300 eurot ja kulud elamiseks 500–600 eurot. 2022. aastal oli kostja palk on keskmiselt 1100 eurot, pension 400 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused 1350,54 eurot ja kulud elamiseks 500–600 eurot. Kostja arvates pidid laenuandjad nõudma kostja kontoväljavõtet ja seda analüüsima. Maksevõime adekvaatseteks hindamiseks ei piisa ainult maksehäirete registri kontrollimisest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seadusjärgne intress lepingute sõlmimisest kuni lõppemiseni oli 0% aastas, sama suur oli viivis. Alates 1. jaanuarist 2023 oli see 2,5%. Kostja sai laenudena kokku 11 055 eurot (9555+1500). Kostja on tagasi maksnud kokku 11 583,68 eurot, mis on 528,68 eurot rohkem, kui pidi. Kostja on seega lepingutest tulenevad kohustused täitnud. Tsiviilasjas nr 2-23-123546 (p 45) leidis kohus, et kostja on tasunud Aktiva Finance Group OÜ-le kokku 3960,32 eurot rohkem. Kui kohus ei tuvasta laenuandjate käitumises lepingute sõlmimisel VÕS § 4034 rikkumist, palub kostja protsessuaalselt tasaarvestada tema tsiviilasjast nr 2-23-123546 tulenev nõue hageja vastu hageja nõudega praeguses asjas. Hageja õigusabikulud on põhjendamatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 7. jaanuari 2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4971 eurot, sh lepingu 1 alusel põhivõlgnevuse 954,60 eurot ja intressi 141,88 4
eurot ning lepingu 2 alusel intressi 3874,94 eurot. Maakohus jättis rahuldamata nõuded põhivõlgnevuse 3997,27 eurot, haldustasu 29,60 eurot, sissenõudmiskulude 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 415,42 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades poolte kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 147 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on mõlema laenulepingu sõlmimine tõendatud. Lepinguga 1 seotud asjaolude üle vaidlust ei ole ning lepingu 2 katteks on kostja teinud makseid. Kumbki laenuandjatest ei ole maakohtu hinnangul täitnud vajalikul määral VÕS § 4034 lg 1 ps 2 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kostja pangakonto väljavõtet küsides olnuks nii Coop Finants AS-il kui AS-il Inbank Finance võimalik veenduda, et kostjal oli 2017. aastal kohustusi juba vähemalt viie eri võlausaldaja ja 2021. aastal vähemalt seitsme eri võlausaldaja ees. 2021. aastal enne AS-iga Inbank Finance laenulepingu sõlmimist oli kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 1715,39 eurot ja ühes kuus keskmine tagasimaksete summa võlausaldajatele 1421,59 eurot, mis jätab igakuiseks vabaks kasutamiseks 293,80 eurot. Hageja viitab oma 12. novembri 2024 seisukohas, et 2021. aastal oli elatusmiinimum 303,40 eurot. See tähendab, et kostja elas juba enne lepingu sõlmimist AS-iga Inbank Finance alla elatusmiinimumi piiri. Kuna laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingutes sisalduv intressimäära kokkulepe tühine. Lepingu 1 kehtivuse ajal oli seadusjärgne intress 4. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 0% aastas ja 1. jaanuarist 2023 kuni 22. veebruarini 2023 2,5% aastas. Kostja sai laenu 1500 eurot, millelt tuli lepingu 1 kehtivuse ajal tasuda intressi 141,88 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 545,40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu 1 katteks välja mõista põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 141,88 eurot. Lepingu 2 kehtivuse ajal oli seadusjärgne intress 17. novembrist 2017 kuni 31. detsembrini 2022 0% aastas ja 1. jaanuarist 2023 kuni 24. märtsini 2023 2.5% aastas. Kostja sai laenu 9750 eurot, millelt tuli tasuda intressi 4228,96 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 10 104,02 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu 2 katteks välja mõista intress 3874,94 eurot, sest kostja maksnud summast tuleb 9750 eurot lugeda võlgnevuse põhiosa ja 354,02 eurot intressi katteks. Viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest ei ole andmeid, et laenuandjad oleks kostjale teinud teatavaks uuesti määratud tagasimaksed, millega viivitamisest algaks viivisearvestus. Sissenõudmiskulu 100 eurot ja haldustasu 29,60 eurot saab maakohtu hinnangul pidada VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muuks tasuks, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenuandjale ei võlgne.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsuse tühistamist ning hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist, samuti menetluskulude jaotuse muutmist ning kulude jätmist kas 10% ulatuses kostja ja 90% ulatuses hageja kanda või täielikult hageja kanda.
5
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tegi maakohus otsuse p-s 49 arvutusvea, mõistes lepingu 1 alusel intressi katteks välja 141,88 eurot aja eest 1. jaanuarist 2023 kuni 22. veebruarini 2023. Sel ajavahemikul oli intressimäär 2,5% aastas ning laenusummalt 1500 eurot on tegelik intress 5,44 eurot. Samuti tegi maakohus arvutusvea otsuse p-s 50, mõistes lepingu 2 alusel intressi katteks välja 4228,96 eurot aja eest 1. jaanuarist 2023 kuni 24. märtsini 2023. Sel ajavahemikul oli intressimäär 2,5% aastas ning laenusummalt 9750 eurot on tegelik intress 55,42 eurot. Kostja tasus Coop Finants AS-le kokku 10 104,02 eurot. Kui kostjal tuli tagastada laen 9750 eurot koos intressiga 55,42 eurot, on ta tagastanud 298,60 eurot rohkem, kui pidi (9750+55,42=9805,42; 10 104,02-9805,42=298,60). Seega ei ole alust kostjalt Coop Finants AS-iga sõlmitud lepingu alusel midagi välja mõista. Kostjalt sai välja mõista AS-iga Inbank Finance sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevuse 954,60 eurot ja intressi 5,44 eurot, kokku 959,44 eurot. See nõue tuleb tasaarvestada teise lepingu alusel enammakstud 298,60 euroga, mistõttu saab kostjalt välja mõista 660,84 eurot. Täiendavalt palub kostja võtta arvesse protsessuaalset tasaarvestusavaldust ja Viru Maakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-23-123546, milles tuvastati, et kostja on hagejale maksnud 3960,32 eurot rohkem, kui maksma pidi. Tasaarvestuse järel ei ole alust praeguses asjas kostjalt midagi välja mõista. Samuti vaidlustab kostja menetluskulude jaotust. Maakohus jaotas menetluskulud valesti, lähtudes ekslikult arvestatud võlasummast (s.o haginõude rahuldatud ulatusest), mis on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162. Arvutusviga arvesse võttes rahuldatakse hagi 10% ulatuses, milliselt peaks jagunema ka menetluskulud. Kostja tasaarvestusavaldusi arvesse võttes jääb hagi rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hagejalt tuleb sel juhul kostja kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 1200 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Lisaks mõistis maakohus kostjalt menetluskulud välja vales summas. Maakohus leidis, et poolte menetluskulud kokku on 1326 + 1200 = 2526 eurot, millest 50% ehk 1263 eurot jääb kummagi poole kanda. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded, mistõttu tuli kostjal hagejale hüvitada 63 eurot (1326-1263), kuid kohus mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 147 eurot. Kostja esitas kohtuvea parandamiseks maakohtule taotluse, kuid kohus tema taotlust ei rahuldanud. Hageja oleks võinud kulude vältimiseks pöörduda kostja poole kompromissi sõlmimiseks. Toimikus ei ole hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavaid dokumente, mistõttu ei ole alust hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulusid.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Seoses tsiviilasjaga 2-23-123546 märgib hageja, et 3860,32 eurot maksis kostja Placet Group OÜ-le enne, kui Placet Group OÜ loovutas nõude hagejale. See tähendab, et hageja ei ole kostja arvelt rikastunud ega tunnista kostja alusetu rikastumise nõuet. Praeguses menetluses tegi kostja tagasimakseid AS-i Inbank Finance ja Coop Finants AS-i arveldusarvetele samuti enne nõuete loovutamist, mistõttu ei ole hageja rikastunud ega tunnista kostja alusetu rikastumise nõuet. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus arvutas intressi valesti, siis on tegemist kohtu veaga ning seetõttu ei tohiks apellatsioonkaebusega kaasnevaid menetluskulusid jätta hageja kanda, sest hageja ei vastuta kohtu eksimuse eest. Kõik tsiviilasja menetlemisega seotud kulud tuleb jätta kostja kanda.
6
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja lepingu 1 alusel intressi rohkem kui 5,45 eurot ja lepingu 2 alusel intressi rohkem kui 55,43 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi kokku 60,88 eurot (5,45+55,43) ning jaotab menetluskulud maakohtus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab ringkonnakohtus kulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastuseks kostja väitele, et toimikus ei ole hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavaid dokumente, märgib ringkonnakohus, et need dokumendid on esitatud maakohtule
26.septembril 2023 (dtl 126–127). Kohtulahendite infosüsteemi andmetel on need kostjale ja tema esindajale tehtud nähtavaks alates 11. juulist 2025.
8.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse intressiarvutust ning kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmist, samuti menetluskulude jaotust. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas ehk intressiarvutust, tasaarvestusavalduse kehtivust ja menetluskulude jaotust.
9.Kostja hinnangul jättis maakohus alusetult kohtuvea parandamata. Maakohus leidis õigesti, et kostja 24. jaanuari 2025 taotluse alusel ei saanud ta intressiarvestuse vigu ise TsMS § 447 lg 2 järgi parandada. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (RKTKo 29. oktoober 2008 nr 3-2-1-97-08, p 18). Samas menetluskulusid puudutavas osas on vaidlustatud otsuse resolutsioon ja põhjendav osa omavahel vastuolus. Põhjendava osa p 58 järgi peab kostja hagejale menetluskulusid hüvitama 63 eurot, aga resolutsiooni p-s 7 mõistis maakohus välja 147 eurot. See oli ilmne viga, mida maakohus oleks saanud TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, muutmata otsuse sisu.
10.Maakohus tuvastas, et kuni 31. detsembrini 2022 oli seadusjärgne intress 0% ja alates 1. jaanuarist 2023 oli intress 2,5%, mille põhjal leidis, et lepingu 1 alusel tuleb kostjal intressi maksta 141,88 eurot ja lepingu 2 alusel 4228,96 eurot. Maakohus võttis lepingu 1 puhul arvutuse aluseks aja 4. jaanuarist kuni 22. veebruarini 2023 ja laenusumma 1500 eurot, lepingu 2 puhul aja 1. jaanuarist kuni 24. märtsini 2023 ja laenusumma 9750 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud intressi arvutamist laenusumma alusel. Kostja näitab oma arvutustes õigesti, et 2,5% 1500 eurost on 37,50 eurot, mis aasta päevade arvuga ehk 365-ga jagatuna on ligikaudu 0,10 eurot päevas. 4. jaanuarist kuni 22. veebruarini 2023 on 53 päeva ja intressi suuruseks selle aja eest 5,45 eurot (kostja on ümardamisel eksinud ühe sendi võrra). Samuti on kostja õigesti arvutanud, et 2,5% 9750 eurost on 243,75 eurot. Aasta päevade arvuga ehk 365-ga jagatuna on see ligikaudu 0,67 eurot päevas. 1. jaanuarist kuni 24. märtsini 2023 on 83 päeva ja intressi suuruseks selle aja eest 55,43 eurot (ka siin on kostja ümardamisel eksinud ühe sendi võrra). Maakohtu otsusest ei nähtu, millise arvutuskäigu tulemusena maakohus intressisummadeni jõudis. Arvestades, et hageja nõudis intressi kokku 301,12 eurot, ületas maakohus intressi välja mõistes ka hagi piire. 7
11.Kostja leiab, et kuna ta maksis lepingu 2 katteks tagasi rohkem, kui pidi, tuleb makstud summa arvata maha sellest, mis ta lepingu 1 katteks hagejale maksma peab. Hageja leiab, et kuna tagasimaksed tehti laenuandjatele, ei ole selline tasaarvestus põhjendatud. Esmalt märgib ringkonnakohus et kostja on teinud oma arvutustes vea: lepingust 1 tulenev põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,44 eurot ei ole kokku 959,44 eurot, vaid 960,04 eurot, millest enammakstud summa lahutamisel on vahe 661,44 eurot (960,04-298,60), lisaks on õige intress 5,45 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegi kõik tagasimaksed laenuandjatele ja hagejale ei ole ta midagi maksnud. Viimase makse lepingu 2 alusel Coop Finants AS-ile tegi kostja 2022. aastal (dtl 159, 222), st enne hageja ja Coop Finants AS vahel nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimist 13. aprillil 2023 (dtl 80). Kuna kostja oli nõude enne loovutamist täitnud, ei olnud järelikult olemas loovutatavat nõuet (see oli tasumisega lõppenud) ja hageja ei saanud nõude omajaks. Kostjal saab seetõttu olla ainult alusetu rikastumise nõue algse laenuandja vastu, mida ei saa tasaarvestada hageja nõudega, sest võlasuhete pooled ei kattu.
12.Maakohus jättis tähelepanuta kostja 1. novembril 2024 esitatud tasaarvestusavalduse, kuid tasaarvestuseks ei ole ka alust. Kostja esitas tasaarvestuse alusena Viru Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-23-123546, milles hagejaks oli OÜ Aktiva Finance Group ja kostjaks Nikolai Astashov. Nimetatud otsuse põhjendavas osas (p 45) tuvastas maakohus, et kostja tasus laenu rohkem, kui pidi (kostja nimetatud enamtasutud 3960,32 eurost kuuluks mahaarvamisele intress). Hageja vaidles tasaarvestusele vastu, sest kostja tasus laenu Placet Group OÜ-le ja hageja ei ole alusetult rikastunud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et tasus laenu Placet Group OÜ-le. Viidatud otsuse kirjeldavast osast tulenevalt tasus kostja laenu kuni oktoobrini 2022, Placet Group OÜ ja hageja sõlmisid nõude loovutamise kokkuleppe 26. jaanuaril 2023 (p-d 2 ja 3). Ka see nõue oli enne loovutamist järelikult lõppenud, hageja ei saanud nõude omajaks ja kostja ei saa seetõttu hageja nõuet praeguses asjas tasaarvestada alusetu rikastumise nõudega, mis võiks tuleneda tsiviilasjast nr 2-23-123546, sest võlasuhete pooled ei kattu. Kostjal võib olla alusetu rikastumise nõue Placet Group OÜ vastu.
13.Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1015,48 eurot: lepingu 1 katteks põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,45 eurot ning lepingu 2 katteks intress 55,43 eurot.
14.Maakohus jaotas menetluskulud õigesti TsMS § 163 järgi. Kostja viidatud TsMS § 162 kohaldamisele ei kuulu, sest hagi ei jäetud täielikult rahuldamata. Kuigi hageja meelest tuleb kõik kulud jätta kostja kanda, ei ole ta apellatsioonkaebust esitanud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Ringkonnakohtu otsuse järgi rahuldatakse hagi väiksemas ulatuses kui maakohus seda tegi, mistõttu muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Põhjendatud on jaotada menetluskulud maakohtus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 20,5% jätta kostja kanda ja 79,5% hageja kanda. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1326 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1200 eurot, kokku 2526 eurot. 20,5% sellest on 517,83 eurot ja 79,5% on 2008,17 eurot. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb hagejalt seega kostja maakohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista 682,17 eurot. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsioonimenetluses TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohtu arvutuslik eksimus ei erine edasikaebamisel olemuslikult menetlusõiguse normi rikkumisest või materiaalõiguse väärast kohaldamisest. Kui ka vastustaja meelest on kohus 8
eksinud, saab ta kulude vähendamise eesmärgil apellandile kompromissi pakkuda, millest keeldumisel on mõju menetluskulude jaotusele vastavalt TsMS 163 lg-le 2. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.