4.Tagastada A. L.’ile (arveldusarvele nr xxxx) 20.12.2023 hageja lepingulise esindaja Maarika Kutseri poolt Rahandusministeeriumi kontole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 490 eurost 1⁄2 (pool), so 245 (kakssada nelikümmend viis) eurot. 1 (5)
2-23-17942
5.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 661 lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
ASJAOLUD
1.20. detsembril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt 10.12.2021 sõlmisid hageja ja kostja Rakvere notar Irma Rahnu juures korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kostja koos abikaasa V. E. müüs hagejale korteriomandi asukohaga xxxx hinnaga 22 000 eurot. Kostja abikaasa on käesolevaks ajaks surnud. Korteri müügikuulutus oli avaldatud Facebooki grupis „Kinnisvara Rakveres ja Lääne-Virumaal“, kus oli välja toodud, et korter on renoveeritud, mistõttu tekitas hagejas ka huvi ja ostusoovi.
2.Lepingu punktis 2.1.3. kinnitas kostja, et lepingu esemel ei ole mingeid temale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Punktis 2.1.4. avaldas kostja, et lepingu eseme reaalosaks olev eluruum on elamiskõlblikus seisukorras ning punktis 2.1.6. on fikseeritud, et lepingu esemes ei ole mingeid eritunnuseid ega puuduseid, mille fikseerimist käesolevas lepingus ta peaks vajalikuks. Peale korteri valduse üleandmist avastas hageja korteril mitmeid olulisi puudusi – boiler ja elektripliit olid elektrivõrku ühendamata, vannitoas puudus normaalvool, puudus normaalvool, vannitoas valamukapi all veetorustik tilkus, köögi valamukapis oli veetorustik kinnitatud traatidega, kipsplaadid seinast lahti, tubades õhutusavad kipsplaadiga kaetud, ahju siiber umbes jms., elektrilülitid särisesid.
3.Mõned puudused ilmnesid kohe peale sisse kolimist 25.12.2021 ning hageja teavitas kostjat nendest telefoni teel 27.12.2021.a. ja palus leida mingi lahendus. Osadest puudustest teavitas hageja kostjat hiljem kirja teel. Kostja pöördumistele ei vastanud. Hageja saatis kostjale uue e-kirja 25.12.2022.a. ja tõi veelkord korteril esinevad puudused välja ning andis teada, et ootab kostjalt probleemile lahendust ning hüvituseks 4000 eurot. Hageja palus vastata hiljemalt 2023.a. jaanuarikuu jooksul, kuid kostja ei reageerinud ka sellele pöördumisele.
4.Korteril ilmnenud puuduste fikseerimiseks ja likvideerimiseks lasi hageja teha spetsialistidel ülevaatused ja hinnapakkumised. Elektripesa OÜ poolt 19.10.2023.a. teostatud ülevaatuse kohaselt on vaja paigaldada korterile uus elektripaigaldis, mille kogumaksumuseks on 2 126.37 eurot. Ülevaatuse käigus ilmnes, et kogu elektrijuhtmestik oli vana ja lapitud ning vajab täielikult väljavahetamist. Silfer OÜ fikseeris 13.10.2023.a. vee- ja kanalisatsioonitorustiku olukorra ning leidis, et vaja on vana torustik demonteerida ja paigaldada uus. Ilmnes, et köögis oli veetorustik traatidega kinnitatud ning valamu äravoolutorustik lahtiselt kanalisatsiooni torgatud, samuti tilkus veetorustik seina vahelt. Hinnapakkumise kohaselt oleks teostatud tööde maksumus kokku 2 173.50 eurot. Hageja lepinguline esindaja pöördus 30.11.2023.a. nõudekirjaga kostja poole, tegi ettepaneku kahju hüvitamiseks ning märkis ka, et hageja on valmis pidama läbirääkimisi, et olukorda lahendada. Kostja saatis kirjaliku vastuse, milles teatas, et korteril ei ole varjatud puudusi ning kahju hüvitamisega ei nõustunud, kuid oli valmis müügilepingu tagasi pöörama ja hüvitama hagejale ostuhinna 22 000 eurot. Hagejat selline variant ei rahulda, kuna hageja rahalised vahendid uue elamispinna soetamiseks on piiratud, samuti on hageja teinud juba korteri remondiks kulutusi. 2 (5)
2-23-17942
5.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4 299.87 eurot.
KOSTJA VASTUS
6.02.02.2024 esitatud vastuses kostja hagiavaldust ei tunnistanud, leides, et hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus, samuti on hageja hagiavalduses esitatud väited korteriomandi puuduste kohta paljasõnalised ja tõendamata. Hageja käis enne notariaalse korteriomandi müügitehingu tegemist lepingu eset üle vaatamas. Temaga oli kaasas meesterahvas, kes hageja siis antud selgituse kohaselt oli elektrik. Hageja jäi korteri ülevaatusel nähtuga rahule ja ei teinud müüjale ühtki märkust. Poolte vahel 10.12.2021 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktide
2.2.1.kohaselt kinnitas hageja ostjana, et on lepingu eseme üle vaadanud ja on teadlik selle seisukorrast. Sama lepingu p. 2.2.2. kohaselt peab ostja müüja lepingu eseme ülevaatamise antud selgitusi piisavaks ja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal enne lepingu sõlmimist piisavalt võimalusi korteri seisukorraga tutvumiseks. Ei ole eluliselt usutav, et näiteks hagile lisatud fotol 2 nähtav valamu ja valamukapi määrdumine oleks jäänud märkamatuks. Pooled allkirjastasid 19.12.2021 korteri valduse üleandmisel akti, milles loetlesid rea tehinguga kaasnevaid kokkuleppeid, kui ka selles aktis ei esitanud hageja A. L. müüjale ühtki pretensiooni. Kostja kinnitab, et 19.12.2021 korteri valduse üleandmisel hagile lisatud fotodel kujutatud olukorda seal ei esinenud. Näiteks on fotol 2 valamu ja selle kapp nähtavat määrdunud, mingit sellist määrdumist 19.12.2021 ei esinenud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks siis jätnud selle asjaolu tähelepanuta. Fotol 5 on kujutatud (ilmselt) pistikupesa ja fotol 6 (ilmselt) elektrikilpi. Kostja kinnitab, et ka nendel fotodel kujutatu jääb ebaselgeks – ta ei tunne foto järgi ära isegi selle võimalikku tegemise asukohta tema endises korteris. Võttes arvesse ka asjaolu, et korteriomandi müügitehingust on möödunud üle 2 aasta, ei ole hagejal kuidagi võimalik tõendada, millises seisukorras oli korter selle valduse üleandmisel 19.12.2021. Hageja tegi esimese kirjaliku pöördumise kostja poole korteris esinevate väidetavate puuduste kohta alles 25.12.2022, s.o rohkem kui aasta möödudes tehingust.
HAGEJATE SEISUKOHT
7.13.02.2024 esitatud seisukohas hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. Ei ole asjakohased kostja väited, et kuna hageja oli korteri üle vaadanud ja kinnitas lepingu sõlmimisel, et on teadlik selle seisukorrast, puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist. Täiendavalt toob hageja välja veel asjaolu, et korteri ülevaatamisel keelas kostja kasutada vett ja elektrit. Samuti oli korter täis kostja esemeid (ühte tuppa ei olnud üldse võimalik siseneda) ja köök täis olmeprügi. Seetõttu ei olnudki võimalik kõiki puudusi märgata. Hageja arvates ei oma käesoleva vaidluse puhul tähtsust 19.12.2021 korteri valduse üleandmise akt, mille kostja on lisana esitatud. Hageja poolt oli sama dokument juba koos hagiga esitatud, kuna tegemist oli ostu-müügilepingu viimase leheküljega. Aktis fikseeritu üle puudub vaidlus.
8.Oma vastuses väidab kostja, et hageja tegi esimese kirjaliku pöördumise korteris esinevate puuduste osas alles 25.12.2022, so rohkem kui aasta möödudes tehingust. Ometi on kostja oma kirjalikus vastuses hageja lepingulisele esindajale tunnistanud, et hageja pöördus tema poole varem telefoni teel. Kostja väited selle kohta, et ta jättis elektronkirjadele vastamata mitte pahatahtlikkusest, vaid oskuste puudumise tõttu, on ennastõigustavad ja ei ole usutavad. Hageja lepingulisele esindajale oli kostja võimeline vastama. 3 (5)
2-23-17942
9.Kuigi kostja oli nõus nn tehingu tagasi pöörama ja hüvitama hagejale ostusumma 22 000 eurot, ei saanud hageja sellega nõustuda, kuna hageja varasemaks elukohaks olnud korter oli müüdud ning uue elukoha leidmine oleks olnud raskendatud. Samuti oli hageja asunud korterit remontima ning teinud selleks täiendavaid kulutusi. Kostja seisukoht, et kuna hageja on kõnealuses korteris elanud juba üle kahe aasta, siis järelikult see korter sobib elamiseks, on äärmiselt küüniline ja pahatahtlik ning tuleb jätta tähelepanuta. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja vastuväited selle kohta, et osad fotod on tehtud nädal peale korteri valduse üleandmist ja osad veel hiljem. Samuti on kummastav kostja poolt avaldatu, et ta ei tunne foto peal kujutatud objekti asukohta oma endises korteris. Hagejal puudub igasugune vajadus ja tahe pildistada kuskil mujal asuvaid objekte ning hageja on jätkuvalt valmis kostjale kõiki puudusi korteris näitama. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja endiselt, et ostetud korteriomand ei vastanud lepingutingimustele ning jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.
POOLTE KOMPROMISS
10.08. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt kostja hüvitab hagejale käesolevas vaidluses menetluse lõpetamiseks 500 eurot hiljemalt 02.05.2024 ja kannab selle hageja pangakontole nr.xxxx.
11.Pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kompromissi kinnitamine
13.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on kohtuistungil saavutanud kompromissi. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
14.TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus on selgitanud menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti kohus on pooltele selgitanud, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejatel õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
15.Pooled on loobunud TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, seega kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Riigilõivu tagastamine
16.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 4 (5)
2-23-17942
17.Hageja lepinguline esindaja Maarika Kutser on 20.12.2023 tasunud hageja eest riigilõivu hagiavalduse esitamisel 490 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu 245 eurot tagastamist enda arveldusarvele. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastab kohus A. L.’ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 490 eurost, so 245 eurot. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
19.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.