2-23-133485/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 18.08.2023 esitas OÜ GS Core Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 28.11.2023 Viru Maakohtule hagi A Gi vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ning kostja A G 02.03.2017 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr. xxxx, krediidilimiidiga 200 eurot. Tagasimakse suurus „eelmise kuu kohustuste summa“. Tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku 10. kuupäev. Intressimäär 19,9 % aastas ning krediidikulukuse määr 7,07 % aastas. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning lepingupooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel, vastavalt lepingu punktile 4.3. Krediidi kulukuse esialgse määra arvestamisel lähtutakse lepingus kokku lepitud intressist, hinnakirjas kehtestatud tasust Säästukaardi Pluss väljastamise või kehtivuse pikendamise eest, hinnakirjas kehtestatud Säästukaardi Pluss hooldustasust, lepingus sätestatud maksepäevast. Lähtutakse eeldusest, et ostulimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja kogumahus ning makstakse tervikuna tagasi maksepäeval ning pooled täidavad oma lepingulisi kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Üldtingimuste punkti 13.5. kohaselt on kostja rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel kohustatud maksma viivisintressi, v.a intressi kohustusega täitmisega viivitamisel. Hinnakirjaga on kehtestatud viivis põhiosalt ja tasudelt 19,9 % aastas. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et leping on

sõlmitud tähtajatuna. Lepingu lõpetamise ja lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise regulatsioon on sätestatud üldtingimustes. Vastavalt tehingute väljavõttele teostas kostja viimase tagasimakse 09.08.2020. Kuna kostja ei täitnud lepingut ning ei teinud tagasimakseid vastavalt lepingule 10. kuupäevaks, saatis Coop Finants AS kostjale 27.11.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis Coop Finants AS 28.12.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Käesoleval juhul oli kostja osaliselt või täielikult viivituses 10.09.2020, 10.10.2020, 10.11.2020 ja 10.12.2020 maksetega. Kostjale on tähitud kirjaga saadetud hoiatus ja ülesütlemise kiri, mida tõendab AS-i Eesti Post väljavõtted. Lepingu ülesütlemise seisuga 28.12.2020 ei olnud kostja peale hoiatuse saatmist tasunud krediidisumma katteks ühtegi eurot. Kostja oli teinud perioodil 23.03.2017 kuni 25.08.2020 tehinguid kogusummas 6149,78 eurot, tagasimakseid kogusummas 5965,54 eurot (6149,78 – 5965,54 = 184,24). Kostja poolt tasumata põhivõlg Coop Finants AS-le oli 184,24 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress, haldamisega seotud kulu ja tasumata osamaksete tulemusena tekkinud kulud, kuid hageja loobub nimetatud nõuetest. Coop Finants AS loovutas 28.12.2020 lepingust nr xxxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core (varem GelvoraSergel OÜ), edaspidi nimetatud hageja, mida tõendab lisatud kinnitus. Loovutatud nõudes oli tasumata põhivõla suuruseks 184,24 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 184,24 eurot ning lisanduv viivis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma (laenu tagasi maksma koos intressidega). Samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust tarbija poolt esitatud ja krediidiandja enda poolt kogutud andmete põhjal. Lähtudes VÕS § 4034 on Coop Finants AS omandanud laenutaotlejalt teabe (veebis esitatud laenutaotlus), mis võimaldab täita krediidivõimelisuse hindamise nõude krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (KAVS) § 49 ja § 50 kohaselt. VÕS § 4034 lg 2 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjat, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada. Selleks peab krediidivõtja täitma vastava standardse laenutaotluse panga veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Kostja esitas 01.03.2017 laenutaotlusesse andmed, kus märkis enda igakuiseks sissetulekuks 600 eurot, igakuiseks kohustuste summaks 0 eurot. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta omandas Coop Finants AS lisaks enda andmebaasidele ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas ekrediidiinfo andmebaasist, rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust. Coop Finants AS kontrollis andmeid, mille põhjal arvuti koostas nn „skoori“. Antud juhul on pank lähtunud madalast krediidiinfo skoorist, reaalsest sissetulekust ja kohustustest pangas. Pangal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või nähtavad. Samuti on kostja lepingu nr xxxx sõlmimisel oma allkirjaga kinnitanud, et talle on esitatud ja ta on tutvunud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega ning nõustunud täiendava lepingueelse teabega (s.h. üldtingimustega ja hinnakirjaga). Samuti kostja kinnitas oma soovi sõlmida Säästukaart Pluss kasutamise lepingu käesolevas lepingus märgitud tingimustel ja korras. Laenuandja on eeskätt kohustatud koguma andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Viidatud printsiip sisaldab ka laenusaaja kohustust avaldada laenu

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.01.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 17.01.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 13.11.2023 Coop Finants AS kinnituse, milles viimane kinnitab, et loovutas GelvoraSergel OÜ-le (praegune GS Core OÜ) kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad lepingust xxxx, loovutatud 28.12.2020 (dtl 52). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale krediiti oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Coop Finants AS vahel 02.03.2017 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostja on teinud perioodil 23.03.2017 kuni 25.08.2020 Säästukaart Pluss kaardiga tehinguid kogusummas 6149,78 eurot ning tagasimakseid kogusummas 5965,54 eurot (6149,78 – 5965,54 = 184,24). Seega on kostja poolt tasumata põhivõlgnevus 184,24 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt (184,24 eurolt) alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 29.12.2020 kuni hagi esitamiseni 28.11.2023 summas 48,34 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule tasumata

põhinõudelt 184,24 eurolt alates 29.11.2023 – 10.04.2024 (k.a) 134 päeva eest, mis moodustab 8,35 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 10.04.2024 seisuga kokku summas 56,69 eurot (48,34 +8,35). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 11.04.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 184,24 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 127,55 eurot (184,24 – 56,69). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja esindajatasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti peab kohus põhjendatuks õigusabikuluna esindajakulu 20 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 120 eurot (100 + 20). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik