OÜ GS Core hagi Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3599,53 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586, Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10151, Harju maakond; lepinguline esindaja Alar esindajad Liivamägi, e-post: [email protected]). Kostja: Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx alevik, xxxxxxxxx vald,xxxxxxxxxxxxxx maakond, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Abxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxxxx OÜ GS Core kasuks võlgnevus 3537,91 eurot.
3.Välja mõista Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxxxx OÜ GS Core kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt (3277,08 eurolt) alates 11.04.2024. a kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
5.Välja mõista Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxxxx OÜ GS Core menetluskulud 835 eurot.
6.Välja mõista Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxxxt OÜ GS Core kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 23-31, 74-77, 105-106, 120-121)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS (edaspidi laenuandja) ja kostja 22.01.2019. a laenulepingu nr BL995568 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja laenu 3825 eurot. Laenuandja pidas lepingutasu 225 eurot lepingu p 4.1 alusel kinni laenusummast. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetega vastavalt maksegraafikule hiljemalt 05.02.2024. a (hagis ekslikult 04.02.2024. a).
2.Kuigi kostja jäi viivitusse 2019. aasta mai, juuni ja juuli maksega ning laenuandja koostas kostjale lepingu ülesütlemisehoiatuse ja 05.08.2019. a ülesütlemiseteate, ei ole hagejal andmeid nende väljasaatmise ega kostja poolt kättesaamise kohta. Seetõttu ei olnud ülesütlemisel õiguslikku tagajärge ning hagi aluseks olev leping kehtib ning lõpeb viimase maksetähtaja möödumisega 05.02.2024. a.
3.Hagejal ei ole andmeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, mistõttu on hageja seisukohal, et kohustust rikuti. Kostjal on põhiosa maksete tegemise kohustus. Kõrvalnõudeid hageja ei nõua. Kostja ei ole teinud makseid lepingu täitmiseks alates 2019. aasta maist (maksis viimati aprillis 2019). Lepingu täitmiseks on kostja teinud makseid kokku summas 322,92 eurot. Lisaks peeti lepingutasuna kinni 225 eurot. Hageja arvestab nimetatud summad s.o kokku 547,92 eurot põhivõla katteks. Seega on tasumata põhivõla jääk 3277,08 eurot, millest 2579,58 eurot on muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 697,50 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus, millest vähemalt osa (kui mitte kõik) kohtumenetluse ajal. 05.05.2023. a loovutas laenuandja lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat.
4.Kuivõrd kostja ei ole tasunud makseid alates maist 2019 ja võlgneb vastutustundetu laenamise tõttu ümberarvutatult põhiosamaksed vähemalt alates aprillist 2020, on ilmselge alus eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi vabatahtlikult ka edaspidi. Seetõttu on täidetud TsMS § 369 eeldus, et kui võlgnik kohustust õigel ajal ei täida on tulevase nõude täitmise hagi esitamine lubatud.
5.Hageja soovib kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt (2579,58 eurolt) alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast.
6.Kostjalt ei ole hagis nõutud võlga varem välja mõistetud ega vastavat nõuet rahuldamata jäetud. Loovutamistehing on seaduslik ja kehtiv ning selleks ei ole vaja võlgniku nõusolekut, kostjat on loovutamisest teavitatud. Hageja nõuab ainult põhivõla tasumata jääki ja viivist seaduse alusel seadusest tulenevas määras.
7.Vastuseks kostja esitatud maksekorraldustele selgitab hageja, et kostja ei ole vaidlusaluse lepingu täitmiseks tasunud 1091,86 eurot. Kostja on lepingu katteks tasunud kokku 322,92 eurot. Maksekorraldused ei viita lepingule, kostja on Bondora AS-iga sõlminud mitmeid laenulepinguid ja hageja ei tea, millise lepingu täitmiseks on kostja väidetud maksed teinud. Hageja palub kostja esitatud maksekorraldusi tõendina mitte vastu võtta või asja lahendamisel nendega mitte arvestada, sest need ei ole lepinguga seostatud.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista - põhivõlgnevus 3277,08 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud 2579,58 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 697,50 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: 05.08.2023. a 94,11 eurot, 05.09.2023. a 95,89 eurot, 05.10.2023. a 97,71 eurot, 07.11.2023. a 99,57 eurot, 05.12.2023. a 101,46 eurot, 05.01.2024. a 103,38 eurot ja 06.02.2024. a 105,38 eurot.
sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2579,58 eurolt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. -
KOSTJA VASTUS (dtl 83-88, 117-118)
9.Kostja hagiga ei nõustu ning palub tunnistada Bondora AS-i poolt hagejale nõude loovutamine ebaseaduslikuks, tühiseks ja kehtetuks, kuna laenuandja ei ole kostjat teavitanud nõude üleandmisest.
10.Samas asjas on laenuandja pöördunud Pärnu Maakohtu poole kiirmenetlusega (tsiviilasja nr 2-19-121043), milles nõudis 5141,26 eurot, kuid laenuandja keeldus nõude tõendamisest selles tsiviilasjas. Kostja leiab, et rahalist nõuet ja viivist ei saa olla, kuna laenuandja on enne lepingu lõppemise kuupäeva pöördunud 06.08.2019. a kohtusse. Lepingu nr BL995568 puhul ei ole tegemist hilinenud makse või intressi sissenõudmisega. Laenuandja teavitas maksegraafiku lõpetamisest enne lepingu lõppemist. See muudab lepingu kehtetuks ning hageja ei saa nõuda kõrvalnõudeid ega viivist.
11.Kostja on teinud makseid erinevate kohustuste eest sama laenuandja ees. Kostja on tasunud laenuandjale Trustly Group AB kaudu 1091,86 eurot. Laenuandjal on sama viitenumber (4988403) kõigi kostja kohustuste jaoks.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, arvestades poolte seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
13.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole loovutamine kehtiv ning hagi menetlusse võtmisest tulnuks keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel, sest laenuandja on juba korra samast lepingust tuleneva nõudega kohtu poole pöördunud.
14.Võlausaldaja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutmine). Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-215). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
15.Hageja on kohtule esitanud 29.06.2023. a tõendi (dtl 66), mille kohaselt on Bondora AS kinnitanud, et on nõude kostja vastu, mis tuleneb lepingust BL995568 loovutanud hagejale notariaalselt tõestatud vormis 05.05.2023. a. Samas ei nähtu asja materjalidest, et nõude loovutamisest oleks kostjale enne kohtumenetluse algust teatatud.
16.Riigikohus on selgitanud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui kostjale teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist (Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). Kostja on hagiavalduse koos lisadega, mis sisaldas ka tõendit nõude loovutamise kohta, kätte saanud. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et laenuandja ei nõuet hagejale loovutanud. Kuivõrd hageja on nõude omandanud loovutamisel teel ja asunud VÕS § 164 lg 2 järgi senise võlausaldaja s.o Bondora AS asemele ning kostja on teadlik nõude
loovutamisest, on VÕS § 170 järgi nõude loovutamine kostja suhtes toimunud ning hagejal on õigus kostja vastu nõuet esitada.
17.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas Bondora AS 06.08.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 5141,26 euro saamiseks (tsiviilasja nr 2-19121043) ning avaldus hõlmas mh lepingust nr BL995568 tulenevat nõuet. Pärnu Maakohus lõpetas 16.09.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 19.09.2019. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Kuna Bondora AS ei esitanud kohtule nõuetekohast hagi jättis kohus 21.10.2019. a hagi menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei ole ega ole olnud kohtu menetluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel hagi ning kostja sellekohased väited ei ole asjakohased.
18.Bondora AS-i ja kostja vahel 22.01.2019. a sõlmitud laenulepingust nr BL995568 (dtl 3353) ning maksegraafikust nähtuvalt tuli laen summas 3825 eurot tagastada 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 05.02.2024. a. Maksegraafiku (dtl 55-57) kohaselt oli esimese osamakse suurus 157,07 eurot (mis koosnes põhiosa maksest 34,73 eurot ja intressist 122,34 eurot) ning iga järgneva osamakse suurus oli 120,09 eurot või 120,10 eurot. Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes.
19.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
20.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne tarbija tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest muid tasusid.
21.Hageja on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet, mistõttu nõuab hageja vastavalt VÕS § 4034 lg 7 teisele lausele kostjalt üksnes põhivõlga.
22.Vaidlust ei ole selles, et kostja sai lepingu alusel laenu 3825 eurot, millest arvestati 225 eurot lepingutasuks ning 3600 eurot (dtl 54) kanti kostja pangaarvele. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud lepingu nr BL995568 katteks kokku 322,92 eurot, mille hageja arvestab tasutuks põhivõla katteks.
23.Kostja on selgitanud, et tal oli laenuandjaga sõlmitud mitu erinevat laenulepingut ning ta tegi laenulepingu nr BL995568 katteks makseid 1091,86 euro ulatuses. Kostja on kohtule tõendina esitanud maksekorraldused (dtl 113-114), millest nähtuvalt on ta teinud kaks makset (08.03.2019. a 498,46 eurot ja 19.04.2019. a 593,40 eurot) Trustly Group AB arvelduskontole, kuid maksekorraldustest ei selgu, milliste lepingute katteks need maksed tehtud on. Kuna vaidlusaluse lepingu (BL995568) maksegraafiku järgi tulnuks kostjal tasuda 04.03.2019. a 157,07 eurot ja 04.04.2019. a 120,09 eurot ning kostja on ka ise selgitanud, et mitme lepingu maksed tehti ühe maksena, on tõenäoline, et kostja viidatud maksed on osaliselt loetud vaidlusaluse lepingu katteks tasutuks s.o 322,92 euro ulatuses ning laenuandja on nendega juba arvestanud (hageja väitel jäi kostja viivitusse mai 2019 maksega). Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on kostja tasunud põhivõlast 322,92 eurot (ehk esialgse maksegraafiku järgsed põhivõla osamaksed kuni 04.10.2019. a täies ulatuses ning 04.11.2019. a osamaksest 14,50 eurot).
24.Hageja on selgitanud, et laenuandja lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning lepingut ei ole üles öeldud ning esitab sissenõutavaks mitte muutunud maksete osas lepingu täitmise nõude (TsMS § 369). Kuivõrd kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi võis hageja eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
25.Kuna otsuse tegemise ajaks on kõik osamaksed (viimase osamakse tähtaeg oli 05.02.2024. a) muutunud sissenõutavaks, on hagejal VÕS § 82 lg 7 alusel õigus nõuda kogu põhivõla tasumist. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlana 3277,08 eurot (3600 – 322,92).
26.Hageja nõuab kostjalt viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast sissenõutavaks muutunud põhivõla summadelt kuni kohustuse täitmiseni. Kostja leiab, et lepingu tühisuse tõttu ei saa ka hageja viivist nõuda.
27.Olenemata sellest kas leping on tühine või mitte, on VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Tegemist on seadusjärgse viivisega.
28.Seega on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates ajast, mil kostja jäi osamaksetega tasumisega viivitusse. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o 25.07.2023. a. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt s.o 2579,58 eurolt on ajavahemiku 25.07.2023. a kuni otsuse tegemiseni 10.04.2024. a eest 224,67 eurot. Hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud kuid menetluse kestel sissenõutavaks muutunud osamaksete eest on viivis kokku 36,16 eurot (maksetähtajaga 05.08.2023. a osamakse summas 94,11 eurot viivis ajavahemiku 06.08.2023. a kuni 10.04.2024. a eest on 7,73 eurot; maksetähtajaga 05.09.2023. a osamakse summas 95,89 eurot viivis ajavahemiku 06.09.2023. a kuni 10.04.2024. a eest on 7 eurot; maksetähtajaga 05.10.2023. a osamakse summas 97,71 eurot viivis ajavahemiku 06.10.2023. a kuni 10.04.2024. a eest on 6,17 eurot; maksetähtajaga 07.11.2023. a osamakse summas 99,57 eurot viivis ajavahemiku 08.11.2023. a kuni 10.04.2024. a eest on 5,20 eurot; maksetähtajaga 05.12.2023. a osamakse summas 101,46 eurot viivis ajavahemiku 06.12.2023. a kuni 10.04.2024. a eest on 4,37 eurot; maksetähtajaga 05.01.2024. a osamakse summas 103,38 eurot viivis ajavahemiku 06.01.2024. a kuni 10.04.2024. a eest on 3,39 eurot ja maksetähtajaga 06.02.2024. a osamakse summas 105,38 eurot viivis ajavahemiku 07.02.2024. a kuni 10.04.2024. a eest on 2,30 eurot).
29.Seega on seadusjärgsed viivised arvestatuna põhivõlalt kohtuotsuse tegemise seisuga kokku 260,83 eurot. Hageja nõuab viivist edaspidi tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras ning kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud.
30.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 3277,08 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 260,83 eurot, kokku 3537,91 eurot ning täiendavalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.04.2024. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
31.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 461 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 181,05 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 279,95 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 600 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
35.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3599,53 eurot tasuda riigilõivu 455 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 461 eurot st ettenähtust 6 eurot rohkem. Kuna hageja saab enamtasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagasi taotleda, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivuna 455 eurot.
36.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja sisu võrrelduna hagis märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud on põhjendatud 3 tunni ulatuses summas 360 eurot.
38.Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud.
39.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku 835 eurot (455 + 360 + 20).
40.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.