nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (epost: [email protected]) Kostja: G. H. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osas, millega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 20. septembri 2022 tagaseljaotsuse.
2.Välja mõista kostjalt G. H. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 87,54 eurot.
3.Välja mõista kostjalt G. H. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis alates 23.07.2022 kuni põhinõude summas 100 eurot täitmiseni määraga 44,63 % aastas.
Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud G. H.i kanda.
7.Mõista kostjalt G. H. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja hageja menetluskulude katteks 510 eurot.
8.Mõista kostjalt G. H. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Aktiva Finants (uue ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) (hageja) esitas 31.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. H.i (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 30.06.2022 määrusega, kuna võlgnikule ei õnnestunud maksettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22.07.2022 Harju Maakohtule hagi G. H.i (kostja) vastu põhivõla 100 euro, intressi 3,48 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 106,77 euro ning jooksva viivise väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ 31.01.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 100 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. B OÜ loovutas 11.03.2021 oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on saadetud teatis nõude loovutamise kohta.
4.Kostja põhivõlg on 100 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 44,63% aastas. Kostjal on intressivõlg 3,48 eurot.
5.Kostjale on saadetud korduvalt võla kohta meeldetuletusi, mille eest on hagejal vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 2 õigus nõuda vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot. Lisaks nõudis hageja võlgniku makseviivitusega seotud muude kulude hüvitamist summas 5 eurot. Kokku nõudis hageja sissenõudmisega seotud kulusid 30 eurot.
6.Hageja nõudis kostjalt viivist põhivõlalt 100 eurolt alates lepingu lõppemisest, s.o 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 22.07.2022 lepingus kokkulepitud laenuintressi aastase
määraga võrdses viivisemääras, s.o 44,63%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 106,77 eurot. Hageja nõudis kostjalt edaspidi viivist põhinõudelt 100 eurolt alates 23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63% aastas.
7.Maakohus rahuldas hagi 20.09.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 100 eurot, intressi 3,48 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 19,23 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.07.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
8.Menetluskulud jättis kohus 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulud 360 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 230,40 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
9.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 106,77 eurot. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskuludest 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda ning rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.26.10.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 20. septembri 2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2 22-118998 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude 87,54 eurot osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja saata asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
11.Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt maakohus ei ole viivisenõude osalist rahuldamata jätmist nõutavalt põhjendanud. Maakohus leidis, et lepinguline viivisemäär 43,8 % aastas on tühine, kuna see ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära enam kui kolm korda. Nimetatud järelduse tegemisel tugines maakohus Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud lahendis. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et viidatud asjas ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga ning selle puhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras. Käesoleval juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud viivisekokkuleppe kehtivust lähtudes VÕS § 415 lõikes 1 sätestatust. Aga ka olukorras, kus maakohus leidis, et viivisekokkulepe on tühine, ei ole maakohus nõuetekohaselt seaduse normidele ja kohtupraktikale tuginedes põhjendanud, miks tuleb lähtuda VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatust ega ole võimalik lähtuda VÕS § 113 lõikes 1 kolmandas lauses sätestatust. Praegusel juhul oli laenulepingus kokkulepitud intressimääras 44,63% aastas ning intressimääraga võrdsele viivisemäärale tugines hageja ka hagiavalduses. Riigikohus on leidnud, et kuna seadusandja ei ole VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses täpsustanud, millist VÕS § 113 lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab VÕS § 415 lg 1 ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on
kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). Kohtuotsuse põhjendused
12.TsMS § 658 lg-te 1-2 kohaselt jätkub menetlus maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
13.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
14.TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Pärnu Maakohus kasutas talle teadaolevate andmete alusel ära kõik mõistlikud võimalused kostjale makseettepaneku kättetoimetamiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt toimetas Harju Maakohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 20.08.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.09.2022. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
16.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
17.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 106,77 eurot. Samuti osas, milles kohus jättis menetluskuludest 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda ning rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Ringkonnakohus on hageja apellatsioonkaebuse rahuldanud ja maakohtu otsuse nimetatud osas tühistanud.
18.Kohus leiab, et Harju Maakohtu 20. septembri 2022 tagaseljaotsusega rahuldamata nõude osas hagi kuulub rahuldamisele.
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivist põhivõlalt 100 eurolt alates lepingu lõppemisest, s.o 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 22.07.2022 lepingus kokkulepitud
laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 44,63%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 106,77 eurot. Hageja nõudis kostjalt edaspidi viivist põhinõudelt 100 eurolt alates 23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63% aastas.
20.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). Seega on kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, s.o 44,63% aastas (VÕS § 11 3 lg 1 kolmas lause).
21.Eeltoodust on põhjendatud kostjalt täiendavalt välja mõista 23.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 87,54 eurot ja viivis põhinõudelt 100 eurolt alates 23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63% aastas.
22.Kuna kohtule ei ole kostja elukoha andmed teada, toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. TsMS § 317 lg 5 alusel loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
23.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, apellatsioonkaebuse esitamise tasutud riigilõiv 150 eurot ja maakohtus kantud õigusabikulud 360,00 eurot ilma käibemaksuta ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse eitamisel kantud õigusabikulude osas ei ole hageja kohtule taotlust esitanud.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille
tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda maakohtus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
27.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole ülemäära suur. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 260 euro ulatuses ilma käibemaksuta, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, seega ei kuulu TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 510 eurot.
29.Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.