Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Anna Liiv 09. aprill 2024, Tallinn 2-23-3791 O. A. hagi Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ vastu kahju ja viiviste hüvitamiseks ning ebaõigete väidete ümberlükkamiseks 8560,9 eurot nende Hageja: O. A. (isikukood XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas Kostja: Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ (registrikood 80084577), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Traat ja Terje Eipre 09.02.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O. A. hagi Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ vastu.
2.Välja mõista Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ-lt (registrikood 8008457) O. A. (isikukood XXX) kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot.
3.Välja mõista Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ-lt (registrikood 8008457) O. A. (isikukood XXX) kasuks varalise kahju hüvitis summas 1080 eurot.
4.Välja mõista Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ-lt (registrikood 8008457) O. A. viivis põhinõudelt (3080 eurot) alates hagi esitamisest 19.05.2023 kuni 09.04.2024 329,61 eurot, samuti mõista viivis põhinõudelt 3080 eurot alates 10.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohustada Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ-d ümber lükkama 10.02.2022 ekirjas hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited mille kohaselt O. A. on kostja liikmega käitunud sobimatult, manipuleerivalt ning ähvardavalt.
6.Kohustada Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ-d väidete ümberlükkamiseks saatma 10 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest e-posti aadressil XXX ning kinnitus sellest hagejale järgmise sisuga e-kiri: „Saatsime Teile 10. veebruaril 2022 e-kirja, milles väitsime, et O. A. on meie liikmega käitunud „sobimatult“, „manipuleerivalt“ ning „ähvardavalt“. Käesolevaga lükkame need ebaõiged väited ümber.“ Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-23-7391
7.Jätta menetluskulud Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ kanda.
8.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ-lt O. A. kasuks välja menetluskulud summas 8307,10 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.O. A. (hageja) esitas 19.05.2023 Harju Maakohtule hagi Üliõpilaskorporatsioon Amicitia MTÜ (kostja) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel ja varalise kahju hüvitamise nõudes seoses hageja kohta au teotavate väidete avaldamisega.
2.Hagiavalduse kohaselt saatis kostja 10.02.2022 Eesti akademistele orginatsiooni postiloendi kaudu ehk e-posti aadressile xxx, kuhu kuulub hagejale teadaolevalt ca 1000 liiget, kirja, milles avaldas hageja kohta järgmist: /---/ Annan teada, et korp! Amicitia on 9. veebruaril otsustanud rükkida korporatsiooni Sakala kaasvõitleja O. A. 99 aastaks korduva sobimatu, manipuleeriva ning ähvardava käitumise eest meie liikme suhtes. Otsus jõustus koheselt /---/
3.Kostja saadetud e-kirjale eelnes kostja 09.02.2022 koosolek, kus arutati isiklikke detaile hageja eraelust ja suhtest kostja liikme M. L.. Hageja ei ole ühegi kostja liikmega „sobimatult“, „manipuleerivalt“ ega ka „ähvardavalt“ käitunud. Hageja hinnangul on tegemist faktiväidetega, kuivõrd nende väidete tõeväärtus on kontrollitav, s.o on võimalik tuvastada, kas hageja on kellegagi ebasobivalt (nt taunimisväärsel moel) käitunud, kellegagi manipuleerinud (nt püüdnud valede kaudu ära kasutada vms) või kedagi ähvardanud
4.Hageja nõuab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja palub (täpsustatud 29.09.203 hagiavaldus), et kohus kohustaks kostjat avaldama xxx listi kuulunud adressaatidele 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga kirja: „Saatsime Teile 10. veebruaril 2022 e-kirja, milles väitsime, et O. A. on meie liikmega käitunud „sobimatult“, „manipuleerivalt“ ning „ähvardavalt“. Käesolevaga lükkame need ebaõiged väited ümber.“
5.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et tema au ja väärikust on rikutud. Hageja taotleb hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel ja leiab, et mõistlikuks kahjuhüvitiseks võiks olla 1000 eurot.
6.Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud summas 1080 eurot. 2 (10)
2-23-7391
7.Samuti palub hageja mõista varaliselt kahjuhüvitiselt kostjalt välja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõuet.
9.Kostja ei vaidle vastu faktile, et 10.02.2022 on vastav vaidlusalune e-kiri saadetud kostja liikme poolt. Kostja on aga seisukohal, et kirjas sisalduvad väited on tõesed, mistõttu ei ole kostja hageja õigusi rikkunud. Kostja on kasutanud temale Põhiseadusega antud sõna- ja mõttevabadust, õigust vabalt väljendada oma arvamust ja veendumusi.
10.Kostja selgitab, et sellise otsuse vastuvõtmine, nagu kostja hageja suhtes tegi, on akadeemilises organisatsioonis üsna erakordne ja tavapäratu, mille põhjuseks saavad olla vaid äärmiselt erakordsed asjaolud (kostja vastuse p 2.4, dtl 53).
11.Kostja selgitab, et e-kirjas toodud väidete aluseks oli kostja liikme M. L. lõppenud suhe hagejaga. M. L. soovis tõstatada korporatsiooni koosolekul tema jaoks keerulise ja eraelulise, kuid korporatsiooniga ja korporatsioonide vaheliste suhetega seotud teema. M. L. ja hageja suhe oli lõppenud ja suhte lõpetamise järel leidis M. L. kirjelduse järgi soovimatu füüsiline lähenemiskatse hageja poolt ja mitmed sõnumid, mida M. L. koges ähvardava ja manipuleerivana.
12.Kostja on seisukohal, et hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja seniajani aru saanud oma tegevusest ja selle tagajärgedest ning on jätkuvalt oma käitumise osas ebaadekvaatne ja ennast õigustav, suutmata mõista faktiliste asjaolude kogumit, mis kostja põhjalikult kaalutletud otsuse vastuvõtmise hageja suhtes tingis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab hagi rahuldamist alljärgnevalt.
14.Kohus lahendab esmalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise (I), mittevaralise kahju hüvitamise (II) ja varalise kahju hüvitamise (III) ning viivise nõuded (IV). Samuti jaotab ja määrab kohus rahaliselt kindlaks menetluskulud (V). (I)
15.Pooled ei vaidle, et kostja avaldas 10.02.2022 e-kirjas Eesti akademistele orginatsiooni postiloendi kaudu ehk e-posti aadressile xxx, kuhu kuulub hagejale teadaolevalt ca 1000 liiget, kirja, milles avaldas hageja kohta järgmist: /---/ Annan teada, et korp! Amicitia on 9. veebruaril otsustanud rukkida korporatsiooni Sakala kaasvõitleja O. A. 99 aastaks korduva sobimatu, manipuleeriva ning ähvardava käitumise eest meie liikme suhtes. Otsus jõustus koheselt /---/
16.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja liige, kelle suhtes heidetakse hagejale ette korduvat sobimatut, manipuleerivat ning ähvardavat käitumist, on M. L..
17.Kostja poolt e-kirja saatmist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).
18.E-kirjas on hageja kohta esitatud faktiväited. Nii on kostja esitanud väite, et hageja on ühe kostja liikme suhtes korduvalt käitunud sobimatult, manipuleerivalt ja ähvaravalt. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Väited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). 3 (10)
2-23-7391
19.Viidatud faktiväidete puhul tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja on käitunud ühe kostja liikme suhtes ebakohasel ja ühiskonnas taunitaval viisil sobimatult, manipuleerivalt ja ähvardavalt. Väite alusel teeb mõistlik isik, kirja adressaadina akadeemilise kogukonna liige, kes on kursis akadeemilise organisatsiooni terminite tähendustega, samuti ühese järelduse, et hageja käitumine on korduv ja niivõrd kohatu, et see tõi kaasa hageja rukkimise ehk organisatsioonist eemaldamise mõne suurema süüteo karistuseks.
20.Kostja väidab, et ta on üksnes avaldanud oma arvamust ja teostanud sõna- ja mõttevabadust, ning et avaldatud väited vastavad tõele. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud väidete tegelikkusele vastavust.
21.Kostja on esitanud väidete tõelevastavuse tõendamiseks M. L., L. I., K. P.i, H. O. ja K. L. seletuskirjad, samuti taotles kostja isikute tunnistajana ülekuulamist ja kohus kuulas kõik tunnistajad üle 09.02.2024 kohtuistungil.
22.Tunnistaja M. L. ütlustega on tõendatud, et:
22.1.ta suhtles hagejaga edasi pärast suhte lõppemist vabatahtlikult;
22.2.M. L. ütluste kohaselt tajus tema manipuleeriva ja ähvardavana seda, et hageja ütles tunnistajale 2021 sügisel, et hageja teeb kõik selleks, et M. L. tagasi saada;
22.3.Novembris 2021 oli hagejal vaja öömaja Tartus ja tunnistaja pakkus talle seda. Hageja tegi lähenemiskaitseid, millistega tunnistaja läks kaasa, sest oli haavatav. Tunnistaja kinnitas, et hageja „ei hoidnud kinni ega midagi sellist“, samuti, et järgneval päeval oli tunnistaja segaduses, kas intiimvahekord juhtus tunnistaja nõusolekul või allus tunnistaja survele;
22.4.Samuti pidas tunnistaja ähvardavaks, et hageja oli 2021 detsembris öösel üritanud tunnistajale helistada ja öelnud, et kui tunnistaja korporatsiooni tegemiste asjus ei vasta hagejale, siis on hageja sunnitud võtma ühendust tunnistaja lennukaaslastega. Tunnistaja tajus seda ähvardava ja korduvana, sest see oli teist korda;
23.Kohus arvestab sellega, et tunnistaja M. L. ütlustes ja eelnevalt kirjaliku tõendina esitatud seletuskirjas (dtl 65) on vastuolu. Nimelt märgib M. L. seletuskirjas, et kõhkles, kas öömaja pakkumine on hagejale hea mõte ja kartis, et kui ütleb ära, hakkab hageja rääkima sellest, et ei taha enam elada. Samuti märgib M. L. seletuskirjas, et püüdis algul hageja lähenemiskatseid tõrjuda, kuid lõpuks andis nendele alla. Istungil antud ütlustes selgitab aga tunnistaja, et pakkus öömaja sõbrana ja öömaja küsimise initsiatiivi ei mäleta, kõhklemist öömaja pakkumiseks ei maini. Samuti ei maini tunnistaja, et püüdis hageja lähenemiskatseid tõrjuda. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et öömajal aset leidnud intiimolukord oli konsensuslik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu ette toodud tõendeid, millest saaks järeldada hageja korduvat sobimatut, ähvardavat või manipuleerivat käitumist hilissügisel 2021, kui M. L. pakkus hagejale öömaja ja poolte vahel oli intiimne vahekord. Siinkohal arvestab kohus, et kostja ei ole ka oma seisukohtades väitnud, et 2021 hilissügisel öömajaga seonduva koosviibimise jooksul oleks hageja käitunud ähvardavalt.
24.Tunnistajate L. I., K. P.i, H. O. ja K. L. ütlustega on tõendatud, et ükski tunnistajatest ei ole vahetult tajunud ega kogenud hageja poolt korduvat sobimatut, ähvaravat ega manipuleerivat käitumist, vaid on lähtunud M. L.lt kuuldust ja usaldanud tema öeldut:
24.1.Tunnistaja K. P. ütles, et ähvardusi (hageja tuleb meie korporatsiooni mingile üritusele või lihtsalt niisama külla, hageja ütles M., et ta leiab viisi kuidas üritustele pääseda, kuidas seda kontakti hoida, enesetapuähvardused) oli M. L. maininud K. P.. Tunnistaja ise ähvardusi kogenud ei olnud;
24.2.Tunnistaja L. I. andis ütlusi, et hageja ja M. L. suhtest ja etteheidetest hagejale sai tunnistaja teada detsembris 2021, kui M. L. tunnistajale kui korporatsiooni esinaisele kirjutas. 4 (10)
2-23-7391 Tunnistaja ise ähvardavat käitumist kogenud ei olnud ja lähtus sellest, mis temale enne koosolekut ja koosolekul räägiti;
24.3.Tunnistaja H. O. ütluste kohaselt pöördus M. L. tema poole ja tunnistajal ei olnud tal põhjust kahelda M. L. sõnades, sest korporatsiooni üks põhimõtetest on ausus ja seda liikmed kannavad seda põhimõtet. Tunnistaja hagejat isiklikult ei tunne.
24.4.Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt ebasobiv ja manipuleeriv käitumine hageja poolt põhineb ainult M. L. jutul.
25.Kohus arvestab ka sellega, et väidetavaid ähvardavaid, manipuleerivaid ja sobimatuid sõnumeid ei ole kohtule tõendina esitatud ning ükski tunnistaja nende täpset kirjeldada ei osanud:
25.1.Tunnistaja K. P. selgitab, et oli sõnumeid näinud, kuid nende täpset sisu nimetada ei oska;
25.2.Tunnistaja L. I. selgitab, et M. L. häirivaid sõnumeid ei näidanud, sest oli sõnumid ära kustutanud ning kinnitab, et rükkimine põhines ainult M. L. ja tema sõbrannade väidetel;
25.3.Tunnistaja H. O. selgitab, et tal ei olnud põhjust M. L. mitte uskuda;
25.4.Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt tugines ta üksnes M. L. poolt räägitule.
26.Hageja eitab vande all antud seletustes selliste väidetavate ebasobivate ja manipuleerivate kirjade saatmist.
27.Tunnistaja K. P. on andnud ütlusi, et hageja on talle helistanud ja hinganud telefoni. Kõne oli võõralt numbrilt, selle järelduse, et number on hagejaga seotud, tegi tunnistaja pärast võõra numbri näitamist M. L.le, kes kinnitas, et samalt numbrilt on hageja proovinud ühendust võtta M. L.ga. Tunnistaja ütlused telefonikõne osas on vastuolulised ja sel põhjusel ebausaldusväärsed. Nimelt märgib tunnistaja, et kõne toimus kevadel 2021. Tunnistaja M. L. ütluste kohaselt toimus kõne K. P. aga detsembri alguses 2021. Vastastamisel (ajamärge 01:16:43) selgitas M. L., et kõne K. P. pidi olema pärast öömaja pakkumist hagejale ehk pärast novembrit 2021, kevadel 2021 ei olnud M. L. ja hageja veel lahku läinud. Tunnistaja K. P. jäi endale kindlaks, et kõne oli kevadel, kuid pakkus vastastamisel, et kõne võis olla ka 2022 kevadel. Ka oma seletuskirjas (dtl 62) kirjutab K. P., et kõne oli 2021 kevadel/suve alguses. Ütlused on vastuolulised ja sel põhjusel ebausaldusväärsed. Hageja eitab vande all selliste kõne tegemist K. P.le. Tegemist on kõrvaldamatu vastuoluga ütlustes.
28.Kokkuvõttes ei tõenda hageja väidetava ohvri, kelle suhtes hagejale heidetakse ette korduvat sobimatut, manipuleerivat ja ähvardavat käitumist, ütlused, et hageja oleks temaga etteheidetaval viisil käitunud. M. L. ütlustest tuleneb küll, et hageja ja M. L. suhte lõppemise järgselt jätkus mõningane suhtlus, milles M. L. ei tundnud ennast mugavalt ja mida subjektiivselt võis tajuda ähvardavana, kuid ütlustest ei tulene, et hageja oleks käitunud ähvardavalt, sobimatult või manipuleerivalt. Asjaolu, et M. L. võis suhte lõppemise järgselt mitte soovida hagejaga suhelda, on mõistetav, kuid väited sellest, et hageja oleks M. L. ähvardanud või temaga manipuleerinud või sobimatult suhelnud ei ole leidnud tõendamist.
29.Sealjuures kinnitab M. L., et novembris 2021 hageja teda kinni ei hoidnud ja tunnistaja asus intiimvahekorda vabatahtlikult ning oli hiljem segaduses. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et intiimsuhted olid konsensuslikud.
30.Veel enam, M. L. ja hageja ütlustes on vastuolud, milliseid ei ole võimalik kõrvaldada. Hageja vande all antud seletuste kohaselt ei ole ta ähvardavaid kirju kirjutanud ega ole ähvardanud ka enesetapuga. Vastuoluliste ütluste ja muude tõendite, eelkõige väidetavate sõnumite või kirjade kohtule esitamata jätmise tõttu, ei ole kohtu ette toodud piisavalt andmeid, et kohus saaks tuvastada, et hageja kohta avaldatud andmed, mille kohaselt oleks hageja käitunud M. L. suhtes korduvalt sobimatult, manipuleerivalt või ähvardavalt vastaksid tõele. 5 (10)
2-23-7391
31.Eeltoodud M. L. ütlustest tuleneb küll, et hageja ja M. L. suhte lõppemise järgselt jätkus mõningane suhtlus, milles M. L. ei tundnud ennast mugavalt ja mida subjektiivselt tajus ähvardavana, kuid ütlustest ei tulene, et hageja oleks käitunud ähvardavalt, sobimatult või manipuleerivalt. Sealjuures kinnitab M. L., et novembris 2021 hageja teda kinni ei hoidnud ja tunnistas asus intiimvahekorda vabatahtlikult, kuid oli hiljem segaduses. Asjaolu, et M. L. võis suhtlust ähvardava, sobimatuna või manipuleerivana tajuda, ei saa iseenesest välistada, samuti ei sea kohus kahtluse alla, et oma tunnetest ja tajumistest on M. L. vestelnud teiste tunnistajatega, kuid eeltoodust ei tulene, et hageja oleks objektiivselt, keskmise mõistliku isiku poolt tajutavana käitunud sobimatult, ähvardavalt või manipuleerivalt.
32.Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et hageja oleks saatnud M. L.le ähvardavaid, sobimatuid või manipuleerivaid sõnumeid või kirju.
33.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõele vastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid järgmiseid faktiväiteid, et hageja on ühe kostja liikme suhtes käitunud korduvalt sobimatult, manipuleerivalt ja ähvardavalt.
34.Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11). Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus e-kirja saatmisega Eesti akademistele orginatsiooni postiloendi kaudu ehk e-posti aadressile XXX ja hageja taotleb andmete ümberlükkamist samal viisil.
35.Kohus kohustab kostjat saatma e-posti aadressil xxx ja kinnituse sellest hagejale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga e-kiri: „Saatsime Teile 10. veebruaril 2022 e-kirja, milles väitsime, et O. A. on meie liikmega käitunud „sobimatult“, „manipuleerivalt“ ning „ähvardavalt“. Käesolevaga lükkame need ebaõiged väited ümber“.“ (II)
36.Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist andmete avaldamise tõttu, kontrollib kohus järgmiselt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd.
37.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.
38.Kostja ei ole tõendanud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus VÕS § 1047 lg 2 järgi.
39.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.
40.Asjaolu, et kostja liikmed, sh tunnistajana ütlusi andnud esinaine L. I. usaldas M. L. ja rükkimine põhines ainult M. L. ja tema sõbrannade väidetel (dtl 220, ajamärge 01:38:06) kinnitab, et kostja andmetele tegelikkusele vastavust ei kontrollinud. Kostja pidi aga enne M. L. ja teiste tunnistajate etteheidete refereerimist hindama nende väidete tõelevastavust ja ka seda, kas selliste väidete esitamine kostja nimel on põhjendatud ja vajalik.
41.Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Arvestades seda, et kostja on ise kinnitanud, et kostja poolt aset leidnud sündmus ehk hageja rükkimine ja etteheidetava e-kirja 6 (10)
2-23-7391 saatmine on väga erandlik ja tavapäratu ning selle põhjuseks saavad olla vaid äärmiselt erakordsed asjaolud (dtl 52), pidanuks kostja seda enam, mõistes oma tegevuse tavapäratust, andmete õigsust kontrollima. Kostja on vastavasse hoolsuskohustusse suhtunud äärmise ükskõiksusega.
42.Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.
43.Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja on selgitanud, et hageja au teotavaid andmeid oli vajalik avaldada M. L. kaitseks, kuid kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1046 lg 1 alusel, sest kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et M. L. vastavat kaitset vajanuks. Andmete avaldamisega on kostja realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele. Sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja õigus edastada väidetav pöördumine ligi 1000 akadeemilise organisatsioonide liikmetele kaalus üle hageja õiguse maine kaitsele. Kogutud materjalide alusel puudub alus väita, et kolmandatel isikutel oli õigustatud huvi saada teada vaidlusalused andmed.
44.Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
45.Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei tekitanud kostja hagejale kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kohtu hinnangul ei tegutsenud kostja kahju tekitamisel ka kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et VÕS § 1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 alusel.
46.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis.
47.Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.
48.VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
49.Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks 7 (10)
2-23-7391 sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 09.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032, p 13, Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
50.Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud hüvitist 1 500 eurot või muud õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
51.Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määramisel järgmisi asjaolusid:
51.1.kostja on tekitanud hagejale kahju ühe faktiväite, mis sisaldab kolme etteheidet (koduv sobimatu, manipuleeriv ja ähvardav käitumine) avaldamisega;
51.2.kostja avaldas andmeid Eesti akademistele orginatsiooni postiloendi kaudu ehk e-posti aadressile xxx, kuhu kuulub ca 1000 liiget;
51.3.koos viidatud väite avaldamisega teatati hageja rükkimisest, mis akadeemilises ringkonnas tähendab karistust raske etteheidetava teo eest;
51.4.kostja ise kinnitab, et sellise otsuse vastuvõtmine hageja suhtes oli erakordne ja tavapäratu, ehk andis akadeemilise ringkonna ca 1000 liikmele selge signaali, et otsuse põhjuseks on erakordsed asjaolud;
51.5.kostja otsus lähtus üksnes M. L. ja tema sõbrannade ütlustest, kostja andeid mistahes viisil ei kontrollinud;
51.6.kostja ei võtnud enne vaidlusaluse e-kirja saatmist ühendust hagejaga, saamaks teada hageja nägemust ja seisukohta (tunnistaja L. I. ütlused, ajamärge 01:38:06, mille kohaselt otsustati hagejalt seisukohta mitte küsida, sest organisatsiooni põhimõtete järgi peab organisatsiooni oma liiget usaldama);
51.7.kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad ning jätavad hagejast äärmiselt negatiivse mulje ning loovad ühese arusaama, et hageja meesterahvana on kostja naisterahvast liikmega käitunud kohatult. Selline süüdistus on isikule raskelt solvav;
51.8.kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust, vaid on hoopis jätkanud hageja süüdistamist ning leidnud, et hageja ei mõista oma tegude kohatust. Samuti on kostja asunud hagejale põhjendamatult ette heitma, et hageja esitas hagi mitte oma õiguste kaitseks, vaid soovist puudutada menetlusega M. L.. Kostja on hagejale heitnud ette, et hageja kaasab üliõpilasorganisatsiooni eraelulisse vaidlusse (dtl 58), samas kui kostja ise asutus vastavasse vaidlusse siis, kui saatis 10.02.2022 välja vaidlusaluse e-kirja tuginedes üksnes M. L. väidetele ja kuulamata ära hageja seisukohta. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu, kuivõrd M. L. taotles tunnistajaks kostja, mitte hageja, ja M. L. on ise tunnistanud kohtule, et hageja selgitas talle, et kui tema ei osalenud kõnealusel koosolekul, siis hagejal M. L.le etteheiteid ei ole.
52.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et põhjendatud ning hagejale põhjustatud üleelamisi ning kostja rikkumise raskust arvestades kohane on mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2000 euro ulatuses.
(III)
53.Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 1 080 eurot, mis vastab 5 tunnile õigusabile tunnihinnaga 216 eurot (sisaldab käibemaksu ehk 180 eurot ilma käibemaksuta). Hagejale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes materjalide läbitöötamises, õiguslikus analüüsis, kommunikatsioonis kliendiga, tõendite kogumises ja nõudekirja koostamises.
54.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel 8 (10)
2-23-7391 peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).
55.Kostja ei ole hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele vastuväiteid esitanud.
56.Kohus peab üldist hinnatõusu ja inflatsiooni arvestades mõistlikuks tunnitasuks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu ette ei ole ka toodud asjaolusid, millest lähtuvalt pidada kohtueelse õigusabi mahtu 5 tundi põhjendamatuks. Seega kohus rahuldab hageja varalise nõude ja mõistab kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud summas 1080 eurot. (IV)
57.Hageja palub kahjult seadusjärgse viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 19.05.2023. Kostja ei ole viivisenõudele, sh selle sissenõutavaks muutumise ajale vastuväiteid esitanud.
58.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
59.Hageja põhinõudelt summas 3080 (2000 + 1080) on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus alates 19.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.04.2024 on järgnev. Perioodil 19.05.2023 kuni 30.06.2023.2022 oli kostja viivituses 43 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,5% ning viivise summa 38,10 eurot. Perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli kostja viivituses 184 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12% ning viivise summa 186,32 eurot. Perioodil 01.01.2024 kuni 09.04.2024 oli kostja viivituses 100 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12,5% ning viivise summa 105,19 eurot Seega on kokku kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 329,61 eurot.
60.Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 3080 eurot alates 10.04.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
62.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 700 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
63.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
64.Hageja 18.03.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 36 tunni ja 10 minutit ulatuses tunnitasuga 180 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on füüsiline isik ega saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
65.Kostja vaidleb hageja menetluskulude vastu osas, milles need ületavad summaliselt kostja menetluskulude kogusummat. Sealjuures põhjendab kostja vastuväiteid sellega, et hageja esindajal kulus 36 tundi ja 10 minutit, samas kui kostja esindajatel kulu 32,9 tundi ehk enam kui 3 tunni võrra vähem. Kostja peab põhjendamatuks ka hageja tunnihinda, sest kostja esindajad on sama töö teinud odavamalt.
66.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (180 eurot, millele lisandub käibemaks) on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorra ja esindaja 9 (10)
2-23-7391 kvalifikatsiooniga ning on põhjendatud. Asjaolu, et kostja vandeadvokaatidest esindajate tunnihind on madalam, ei muuda hageja esindaja tunnitasu põhjendamatuks.
67.Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenuse maht on valdavas osas samuti põhjendatud ja vajalik, välja arvatud:
67.1.30 minutit seoses puuduste kõrvaldamise määruse analüüsiga ja kliendile edastamisega 22.05.2023. Hagi puuduseks oli põhjendamatult madalana arvestatud riigilõiv, maksimaalselt saab põhjendatud ajakulu olla 10 minutit. Seega vähendab kohus hageja õigusabikulu 72 euro (20 minutit tunnihinnaga 216 eurot) võrra;
67.2.30 minutit seoses esindaja sõiduga 09.02.2024 kohtuistungile Pärnust. Hagejal on õigus valida omale esindaja, kelle töökoht asub mujal, kui on vaidluse kohtualluvus, kuid tegemist ei kuluga, milline on TsMS § 175 tähenduses põhjendatud ja kuuluks vaidluse teise poole poolt hüvitamisele. Seega vähendab kohus hageja õigusabikulu 109,80 euro (30 minutit tunnihinnaga 219,60 eurot) võrra;
67.3.menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud menetluskulude nimekirjade koostamisele kokku 1 tunni (30 minutit 12.06.2023 ja 30 minutit 18.03.2024). Hageja menetluskulude nimekirjad on selle nende arvestades koostatud automatiseeritult ja koosnevad standardtekstist, millele on lisatud tööaruanne, eeldatavalt väljavõttena tööajaarvestuse programmist. Sellise menetlusdokumendi koostamisele ei saa kuluda üle 5 minuti. Seega vähendab kohus hageja õigusabikulu 181,5 euro (25 minutit tunnihinnaga 216 eurot ja 25 minutit tunnihinnaga 219,60 eurot) võrra.
67.4.Kohus peab põhjendamatuks prognooskulu 1 tunni ulatuse seoses kostja kohtukõne teeside analüüsiga ja selgitusega kliendile. Kohtukõne teesidele järgnevalt ei ole kohus kohustanud hagejat mistahes seisukohta esitama, mis õigustaks teeside analüüsi. Seega vähendab kohus hageja õigusabikulu 219,60 euro võrra;
67.5.Samuti on põhjendamatu prognooskulu 50 minutit seoses kohtuotsusega tutvumisega ja analüüsiga. Vajadusel on tegemist apellatsiooniastme kuludega. Seega vähendab kohus hageja õigusabikulu 183 euro (50 minutit tunnihinnaga 219,60 eurot) võrra.
67.6.Kokku vähendab kohus hageja põhjendatud õigusabikulu 765,90 euro (72 + 109,80 + 181,5 + 219,60 +183) võrra.
68.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 8307,10 eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
69.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
70.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.