OMEGA INVEST OÜ hagi K.X-i laenulepingust tuleneva võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OMEGA INVEST OÜ 22.04.2024 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
vastu
Kostja K.X (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.04.2024 otsus muutmata.
2.Jätta OMEGA INVEST OÜ 22.04.2024 apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OMEGA INVEST OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 27.02.2023 Harju Maakohtule K.X-i (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust S204024561 tuleneva põhivõlgnevuse 739,85 eurot, intressi 62,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 182,09 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, laenulepingust S204534549 tuleneva põhivõlgnevuse 1201,04 eurot, intressi 116,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 264,81 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot ning laenulepingust S214707874 tuleneva põhivõlgnevuse 1938,61 eurot, intressi 216,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 478,29 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 795 eurot (riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulu 200 eurot) ning märkida, et kostjal tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha (edaspidi laenuandja) 25.05.2020 laenulepingu nr S204024561, mille alusel kostjale väljastati laen suuruses 900 eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 28.12.2020 laenulepingu nr S204534549, mille alusel sai kostja laenu 1640 eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 30.03.2021 laenulepingu nr S214707874, mille alusel sai kostja laenu 2190 eurot. Kostja kohustus tagastama laene maksegraafikute alusel.
2.1.Kostja rikkus laenulepingust nr S204024561 tulenevaid kohustusi. Kostja jättis täielikult tasumata augusti, septembri ja oktoobri osamaksed, mistõttu laenuandja nõue oli muutunud sissenõutavaks. Laenuandja saatis 21.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideerinud ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 06.06.2022 laenulepingu nr S204024561 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja avaldus on kostjale kätte toimetatud e-posti teel.
2.2.Kostja rikkus laenulepingust nr S204534549 ja laenulepingust nr S214707874 tulenevaid kohustusi. Kostja jättis täielikult tasumata augusti, septembri ja oktoobri osamaksed, mistõttu laenuandja nõuded olid muutunud sissenõutavaks. Laenuandja saatis 24.05.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, andes täiendava tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevusi ei likvideerinud ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 08.06.2022 laenulepingud nr S204534549 ja S214707874 üles ning loovutas olemasolevad nõuded kostja vastu hagejale. Lepingute ülesütlemise hoiatused ja avaldused on kostjale kätte toimetatud e-posti teel.
3.Hageja leidis, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Laenu nr S204024561 andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks analüüsis krediidiandja tarbija kontoväljavõttelt sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid laenusaaja taotlusel esitatud andmetega. Laenusaaja märkis laenu nr S204024561 taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot, majapidamiskuludeks 175 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks analüüsiti arvelduskonto väljavõtet ja saadi sissetulekuks 2647 eurot. Krediidiandja arvestas laenusaaja
2-22-146808 lõpliku sissetulekuna 2647 eurot ja kohustustena 302 eurot, st igakuised kohustused kontoväljavõttel 95 eurot + krediidiandja elatusmiinimum 207 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse suuruseks oli 31,31 eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
3.1.Laenude nr S204534549 ja S214707874 andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks analüüsis krediidiandja tarbija sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid laenusaaja poolt taotlusel esitatud andmetega. Laenusaaja märkis laenu nr S204534549 taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot, majapidamiskuludeks 400 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot ning laenu nr S214707874 taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot, majapidamiskuludeks 120 eurot ja finantskohustusteks 380 eurot. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päringud Pensioniregistri andmebaasi ja saadi mõlema laenu puhul vastus 1998 eurot. Krediidiandja arvestas laenusaaja lõpliku sissetulekuna 1998 eurot. Kohustustena arvestas krediidiandja laenu nr S204534549 väljastamisel igakuiste majapidamiskuludena 400 eurot ja laenu nr S214707874 väljastamisel 500 eurot, st igakuine finantskohustuste suurus taotlusel 380 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 120 eurot. Võttes arvesse, et laenulepingu nr S204534549 alusel oli tagasimakse suuruseks 70,16 eurot ja laenulepingu nr S214707874 alusel 84,33 eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingutest tulenevad kohustused lepingutes kokkulepitud tingimustel. Antud olukorras laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 eel krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudus, nõuetekohane varasem maksekäitumine ja kostja sissetulekut arvestades jõukohased kuumaksed.
3.2.Juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja laenulepingu nr S204024561 alusel laenu suuruses 854,50 eurot, lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 649,75 eurot. Seega laenulepingu nr S204024561 põhiosa jääk oli 204,75 eurot. Laenulepingu nr S204534549 alusel sai kostja laenu suuruses 1549,30 eurot, lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 919,67 eurot. Seega laenulepingu nr S204534549 põhiosa jääk oli 629,63 eurot. Laenulepingu nr S214707874 alusel sai kostja laenu suuruses 2069,05 eurot, lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 846,03 eurot. Seega laenulepingu nr S214707874 põhiosa jääk oli 1223,02 eurot. Hageja nõudis laenulepingutest tulenevate põhivõlgnevuste tasumist. Võttes arvesse, et kostja ei esitanud nõuetekohast vastust hagile ja sellest tulenevalt kostja makseraskustesse sattumine võib jääda selgitamata, siis ei saa välistada, et kostja oli tahtlikult esitanud laenuandjale valed andmed laenu saamise lihtsustamise eesmärgil. Kostja vastuväited
4.Maakohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 04.04.2024 otsusega hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata laenulepingust nr S204534549 tuleneva intressi 116,30 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja
2-22-146808 viivise 264,81 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva intressi 216,14 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise 478,29 eurot osas ning rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr S204024561 tuleneva põhivõlgnevuse 739,85 eurot, intressi 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja 27.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 182,09 eurot, laenulepingust nr S204534549 tuleneva põhivõlgnevuse 538,93 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva põhivõlgnevuse 1102,07 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja määras, et otsus toimetatakse kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus laenulepingute nr S204024561, S204534549 ja S214707874 sõlmimisega, laenu tagastamisega ning laenulepingute ülesütlemisega seonduvad asjaolud. Maakohus tuvastas ka, et laenude väljastamise ajal ei ületanud laenude krediidi kulukuse määr seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Maakohus märkis, et tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Hagiavaldusest, hageja täiendavatest selgitustest ja nende lisatud tõenditest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et laenu nr S204024561 andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Maakohus leidis, et laenulepingust nr S204024561 tulenevad hageja nõuded olid põhjendatud ning, et kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr S204024561 järgi põhivõlg 739,85 eurot, intress 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 182,09 eurot.
7.1.Laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 osas leidis maakohus, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtus, et krediidiandja ei teinud enne laenude väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste, finantskohustuste suurust, tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju ega ülalpeetavate arvu (VÕS § 4034 lg 1, 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1–7). Kostjalt ei küsitud laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 sõlmimise eel ka pangakonto väljavõtet. Maakohus ei nõustunud, et krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumine, nõuetekohane varasem maksekäitumine ja kostja sissetulekut arvestades jõukohased kuumaksed. Eeltoodu ei ole KAVS § 50 lg 4 tähenduses piisav muu teave, lisaks olid hageja väited tõendamata. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus märkis, et krediidiandja nõudis kostjalt kontoväljavõtet esimese laenu taotlemisel, kuid seal esitatud andmetest ei saa lähtuda kostja krediidivõimelisuse hindamisel teiste laenulepingute sõlmimise eelselt, kuivõrd teine laenuleping nr S204534549 sõlmiti üle 7 kuu hiljem ja kolmas laenuleping nr S214707874 üle 10 kuu hiljem, kui esimene laenuleping nr S204024561. Hageja ei ole tõendanud, milline teave, mille tarbija esitas, oli võltsitud või valelik/puudulik, mis tõi kaasa krediidivõimelisuse vale hindamise. Seega ei kogunud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 sõlmimisel.
2-22-146808
8.Maakohus selgitas, et seoses alternatiivse nõude esitamisega vähendas hageja oma nõuet ehk hageja ei nõudnud kostjalt esialgses hagiavalduses laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 märgitud intressi, sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viivist. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagis osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Seega jättis maakohus laenulepingust nr S204534549 tuleneva intressi nõude summas 116,30 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja viivise nõude summas 264,81 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva intressi nõude summas 216,14 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja viivise nõude summas 478,29 eurot tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
9.Maakohus tuvastas, et laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 ülesütlemine krediidiandja poolt 08.06.2022 avaldustega ei toimunud kehtivalt, kuna laenulepingu nr S204534549 puhul ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel 08.06.2022 täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 ning laenulepingu nr S214707874 puhul ei olnud kostja sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.
9.1.Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning määras tagasimaksed uuesti. Hageja ei ole laenulepingut nr S204534549 kehtivalt üles öelnud, kuid ümberarvestatud maksegraafikust nähtus, et kostja võlgnevus oli muutunud sissenõutavaks. Laenuleping nr S204534549 lõppes 28.11.2022, mil viimane maksegraafikujärgne osamakse tuli kostjal tasuda. Siiski tuli hageja laenulepingust nr S204534549 tulenev nõue rahuldada osaliselt, kuna kostja on maakohtu hinnangul laenulepingu kehtivuse ajal tasunud kokku 1010,37 eurot. Seega rahuldas maakohus hageja alternatiivse nõude laenulepingu nr S204534549 alusel VÕS § 108 lg 1 järgi summas 538,93 eurot (1549,30-1010,37).
9.2.Hageja ei öelnud laenulepingut nr S214707874 kehtivalt üles ega esitanud ka nõuet TsMS § 369 alusel, mistõttu tuleks hageja laenulepingust nr S214707874 tulenev nõue rahuldada osaliselt. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.12.2022, ümberarvestatud maksegraafikujärgne viimane osamakse tuli tasuda 30.01.2024. Maakohus mõistis VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa täiendavates selgitustes esitatud maksegraafiku 12. põhiosamaksest 44,98 eurot (84,33-39,35) ning (põhi)osamaksed nr 13-25 summas 1057,09 eurot (kohus luges eelnevalt põhivõla osamaksed nr 1-11 täies ulatuses tasutuks ning 39,35 eurot 12. osamaksest; lisaks on viimane maksegraafiku summa 45,13 eurot, mitte 84,33 eurot). Kokku oli kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 1102,07 eurot.
10.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna maakohus rahuldas hagi ca 49% ulatuses (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt osas, millega jäeti hageja menetluskulud hageja enda kanda ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maakohtus kokku 1007,40 eurot (s.o 1095*92%), määrates lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja määrata kindlaks hageja menetluskulude suuruse ringkonnakohtus ja mõista
2-22-146808 kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 495 eurot ning määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas on hageja hagi rahuldatud 92% ulatuses. Laenulepingust nr S204024561 tulenev hageja nõue on maakohtu poolt tervikuna rahuldatud (s.o 100% ulatuses). Laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 osas on maakohus rahuldanud hageja alternatiivse nõude, s.o vastavalt laenulepingu nr S204534549 osas 538,93 eurot (alternatiivne nõue oli esitatud suuruses 629,63 eurot, st hageja nõue rahuldati ca 86% ulatuses) ja laenulepingu nr S214707874 osas 1102,07 eurot (alternatiivne nõue oli esitatud suuruses 1223,02 eurot, st hageja nõue rahuldati ca 90% ulatuses). TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus on hagi rahuldamise ulatuse osas ekslikult lähtunud hageja n-ö esimestest nõuetest, jättes tähelepanuta, et kahe laenulepingu osas tuleb hagi rahuldamise ulatuse tuvastamiseks aluseks võtta alternatiivsena esitatud nõuete rahuldamise ulatus. Vastustaja seisukoht
13.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas (resolutsiooni p-d 1–5 ja 7) on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.
16.TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Maakohus märkis, et menetluskulud on põhjendatud jätta poolte endi kanda, kuna maakohus rahuldas hagi ca 49% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ja on valinud põhjendatult TsMS § 163 lg-s 1 sisalduva alternatiivi jättes menetluskulud poolte endi kanda (vt ka nt TlnRnKo 04.10.2024, 2-23-7391, p 16).
17.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõudeid ei ole võimalik käsitada alternatiivsete nõuetena TsMS § 370 lg 2 kohaselt. Tegemist on rahanõudega, kus hageja tugineb vaid erinevatele
2-22-146808 lepingutele ning on esitanud alternatiivsed nõude arvestused vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise puhuks, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda algsest haginõudest. Eesti õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et juhul kui hageja on nõuded järjestanud ja kohus rahuldab tagapool oleva nõude, peaks menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jätma osaliselt hageja kanda, sest pooled on kandnud esimeses järjekorras esitatud põhjendamatuks osutunud nõude läbivaatamisega seoses rohkem menetluskulusid, kui oleks olnud vaja üksnes rahuldatud nõude esitamise korral (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. II. VI–X osa (§-d 306–474): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2017, lk 441). Seega ka juhul, kui käsitada hageja nõudeid esitatud järjestuses, tuvastas maakohus õigesti hagi rahuldamise ulatuse lähtudes algsest haginõudest.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta menetluskulude jaotuse osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Kuna hageja apellatsioonkaebust ei rahuldata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.