Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

s.o 25.08.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 2001 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.08.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingute üldtingimuste p-st 7.3. Hageja sissenõudekulud koosnesid: 27.10.2022 tasulise kirja (Lisa 9 lk 1) saatmine 25 eurot; 07.12.2022 tasulise kirja nr 3372236 (Lisa 9 lk 4) saatmine 5 eurot; 30.01.2023 tasulise kirja (Lisa 9 lk 5) saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - edastatud kirjade kulu; - võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tarbijale saadeti lepingudokumendid püsival andmekandjal ning et lepingudokumentide sisu oli selline, nagu hageja on esitanud (hagi lisa 1, Leping). Kohus loeb hageja poolt laenu taotluse esitamise kaudu tõendatuks, et kostja tegi lepingu sõlmimiseks tahteavalduse. Seega saab kohus teha järelduse, et nõude aluseks olev leping oli sõlmitud, sisaldas seaduses nõutud andmeid ning oli nõuetekohases vormis. Hageja peab ka faktiväitena esile tooma ja tõendama, et ta on laenu välja maksnud. Hageja on esitanud üksnes järgmise faktiväite: „Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000,00 eurot (Lisa 1 lk 1, Lisa 6).“ Viidatud lisa 6 on fail (dtl 54), millel ei ole ühtegi viidet kostjale ega kostja konto numbrile ning esitatust ei ole võimalik aru saada, millega on tegemist (st kust andmed pärinevad ja mis tõendusväärtus neil on). Kohus palus menetlusse võtmise määruses hagejal selgitada, et kuidas kohus peaks antud dokumendist välja lugema, et see tõendab raha väljamaksmist kostjale. Hageja selle kohta midagi kohtule ei vastanud. Lepingu üldtingimuste punkti 3.2. kohaselt saab tarbija kasutada krediidilimiiti, esitades selleks krediidi väljamakse taotluse Iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja poolt võimaldatud viisil. Hageja ei ole esitanud ka faktiväiteid selle kohta, mis kuupäeval ja mis viisil kostja laenu kasutusse võttis või sellekohaseid korraldusi andis. Kuivõrd antud juhul menetleb kohus hagi lihtmenetluses, võtab kohus arvesse, et hageja poolt esitatud algse krediidiandja poolt koostatud makseteatistes sisaldub lause „Kasutatud limiit 01.09.2022 seisuga 2000,00€“ (dtl 55) ning arvestab seda väidet tõendina. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostja sai algselt krediidiandjalt 2000 eurot. Kuivõrd hageja enda väide oli, et lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot, siis kohus lähtub sellest ning jätab tähelepanuta hageja edasised väited selle kohta, et põhivõlg oli 2001 eurot.

maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja poolt kohtule esitatud algse krediidiandja selgituses (dtl 103) on märgitud, et creditinfo.ee ja taust.ee päringute tulemust ei ole võimalik edastada kujul, nii et mõlema päringu tulemuses oleks eraldi kuvatud ka kliendi andmed. Päringuid teostab automaatsüsteem, mis seob asjakohased tulemused konkreetse kliendi krediiditoimikuga. Pensioniregistri päringut ei teostatud, kuna kliendi pangakonto väljavõtte analüüs on aktuaalsem ülevaade kliendi igakuistest tuludest ja kuludest kui pensioniregistri päring keskmise töötasu osas. Kohtule esitatud krediidivõimekuse arvutuskäigus on väljendatud: Tulud 2898,20 eurot; töötasu 2898,20 eurot Kokkuvõte -20.05.2022; kulud 1100,67 eurot (2,79%/6,48%); majapidamiskulud 800 eurot Määratud kliendi poolt; tarbimislaen 81 eurot Kokkuvõte -20.05.2022; kulud ülalpeetavatele 113 eurot; kuumakse 106,67eurot; Vaba jääk (reserv) 1797,53 eurot. Hageja on kohtule esitanud ka väidetavalt kostja poolt algsele krediidiandjale esitatud laenutaotluse (dtl 44). Selles on märgitud kostja töökoht (X oy), töökogemus (1-2 aastat), valdkond (ehitus, arhitektuur), isikutuvastamine (Smart-ID), Laenu eesmärk (Auto või muu sõiduki ost), sissetulekud (tüüp-töötasu, summa- 4000, kommentaar – pluss juhutööd Soomes), finantskohustused (tüüp- tarbijalaen/väikelaen 200 – kommentaar juures: teine laen, kaks korda kuus saan palka, kulud ülalpeetavatele 113), majapidamiskulud 350, taotluse kuupäev (20.05.2022 ja IP-aadress). Hageja ei ole kohtule esitanud kostja konto väljavõtet, mida väidetavalt laenu andmisel kostja maksevõime hindamiseks kasutati. Hageja on esitanud krediidiandja poolt enda tarkvaraga koostatud konto väljavõtte analüüsi, algselt json formaadis, hiljem pdf formaadis, kuid mille sisu ei ole mõeldud inimloetavaks andmetöötluseks. Siiski võib esitatust aru saada, et kasutatud on väljavõte perioodi 21.11.2021-20.05.2022 kohta. Esitatust tuvastas kohus, et kostjale on X OY teinud ülekandeid järgmiselt: Palkka ajalta 8.11.2021 - 21.11.2021 1688.94 Palkka ajalta 22.11.2021 - 5.12.2021 804.16 Palkka ajalta 6.12.2021 - 19.12.2021 660.69 Palkka ajalta 3.1.2022 - 16.1.2022 894.09 Palkka ajalta 17.1.2022 - 30.1.2022 1426.89 Palkka ajalta 31.1.2022 - 13.2.2022 1432.59 Palkka ajalta 14.2.2022 - 27.2.2022 1118.38 Palkka ajalta 28.2.2022 - 13.3.2022 1967.11 Palkka ajalta 14.3.2022 - 27.3.2022 1560.99 Palkka ajalta 28.3.2022 - 10.4.2022 1096.02

Palkka ajalta 11.4.2022 - 24.4.2022 1879.09 Palkka ajalta 25.4.2022 - 8.5.2022 1111.74 Kokku: 15 640,69 eurot jagatuna kuude arvuga 6, teeb keskmiseks kuu sissetulekuks 2606,78 eurot, mis on mõnevõrra väiksem sellest, mida algne krediidiandja aluseks võttis. Kohus ei tuvastanud esitatud konto väljavõtte analüüsist viiteid muudele laenukohustustele või saadud laenudele. Koos laenu taotlusega on hageja esitanud ka registritesse tehtud päringud, mh nähtub, et on kontrollitud rahvastikuregistrist ülalpeetavate arvu, elukoha-, dokumentide ja kontaktandmeid. Hageja poolt esitatu põhjal ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud.

xxx (kostja lepingus märgitud aadressile), lepingus on viide laenulepingu numbrile ning on antud täiendav tähtaeg 24.10.2022 võla tasumiseks. Teates on välja toodud, et võla tasumata jätmisel loeb PLACET GROUP OÜ lepingu lõppenuks alates 25.10.2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Kohus palus hagejal selgitada, mil moel kostja lepingu üles ütlemise kätte sai. Hageja ei esitanud täpsustusi selle kohta, millisel viisil lepingu üles ütlemise teade saadeti, vaid esitas üksnes viite lepingutingimuste punktile 14.3.: Teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu, teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva või teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev. (Hagiavalduse lisa 1 lk 11). Kohus ei korda uuesti eelpooltoodud selgitusi hagejale, et hageja ülesanne on esitada faktiväited detailselt ja konkreetselt. Pdf fail ei tõenda, kuidas see saadetud on ja saatmisviisi kohta hageja faktiväidet esitanud ei ole. Kohus peab taas kord asuma eeldama, et kuna kirjal oli postiaadress ja kuna hageja viitas üldtingimuste punktile, mis räägib postiga kirja saatmisest, siis ehk saadeti üles ütlemise teade kostjale postiga. Kohus ei mõista, miks hageja, vaatamata kohtu korduvatele ja detailsetele selgitustele ja palvetele esitada täpsed faktiväited, seda ei tee. Kohus märgib, et üksnes tänu asjaolule, et antud nõude puhul on lihtmenetluses tõendamisreeglid vabamad, loeb kohus asjaolud tuvastatuks. Kohus võiks nõude ebaselguse tõttu selliselt esitatud hagi jätta ka läbi vaatamata. Antud juhul kohus seda ei tee menetlusökonoomilisel põhjusel – et kohus ei peaks sama nõuet hakkama teist korda uuesti menetlema. Kohus rahuldab põhivõla nõude 2000 euro ulatuses.

põhivõlalt 2000 eurot perioodi eest 26.10.2022 - 25.08.2023 kokku summas 666,30 eurot. Riigikohus on 24.11.2023 asjas 2-21-13098 leidnud, et pooled võivad kokku leppida intressimääraga võrdses viivisemääras. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas alates 26.08.2023 kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid seda põhinõude summalt 2000 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja toob välja, et on tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 949,50 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1404,50 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 20 eurot; -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduste ettevalmistamine; hagiavalduste koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule: 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot, kokku 507 eurot; -hageja 30.10.2023 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine: 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot, kokku 338 eurot; -hageja 12.03.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine: 0,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 455 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3678,03 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule vastamist. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud õigusabitoiminguks hagiavalduste ettevalmistamise ja hagiavalduste koostamise, kuid kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on siiski esitatud üks hagiavaldus. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Samuti on osa õigusabist osutatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, millist kulu oleks kohtule algselt esitatavate dokumentide põhjalikumal ettevalmistamisel võimalik vältida või vähendada. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 370 eurot (3,5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 825 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja 370 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 3678,03 eurot. Kohus rahuldas nõude põhivõla osas summas 2000 eurot, intressi osas summas 160 eurot, põhivõlalt 2000 eurot perioodi eest 26.10.2022 - 25.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 666,30 eurot ning viivisenõude 40% aastas põhivõlalt 2000 eurot alates 26.08.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on 800 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 3626,30 euro ulatuses, mis on algsest hagi hinnast 98,59%. Lähtudes eeltoodust jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab hageja menetluskulud 98,59% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskuludest (825 eurot) 98,59%, so 813,37 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Maris Juha kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.