Aktiva Finance Group OÜ hagi M. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
2307 eurot 97 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ), e-post [email protected] Kostja M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks:
2.1.laenulepingu nr L89011179501 põhivõlgnevus 500 eurot, intress 1 eurot 23 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 42 eurot 2 senti, kokku 543 eurot 25 senti;
2.2.laenulepingu nr KK3757005 põhivõlgnevus 619 eurot 84 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 52 eurot 9 senti, kokku 671 eurot 93 senti.
Välja mõista M. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates 3. aprillist 2024:
3.1.laenulepingu nr L89011179501 põhinõudelt 500 eurolt kuni põhinõude kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 500 euro ulatuses;
3.2.laenulepingu nr KK3757005 põhinõudelt 619 eurolt 84 sendilt kuni põhinõude kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 619 euro 84 sendi ulatuses.
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 63,17% ulatuses M. L. ja 36,83% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.
5.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
2-24-1311
6.Välja mõista M. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 252 eurot 68 senti.
7.Välja mõista M. L. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (252 eurolt 68 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 24. jaanuaril 2024 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1501 eurot 23 senti, intress 100 eurot 49 senti, lepingu hooldustasu 39 eurot 50 senti, sissenõudmiskulu 90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 192 eurot 42 senti ning alates
25.jaanuarist 2024 viivise kuni lepingu nr L89011179501 põhinõude 500 euro täitmiseni intressimääraga võrdses määras 6,90% aastas ja viivise kuni lepingu nr KK3757005 põhinõude 1001 euro 23 sendi täitmiseni intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja sai hagiavalduse kätte 6. märtsil 2024. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud (tähtaeg möödus 20. märtsil 2024).
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on eurot 2307 eurot 97 senti ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Laenuleping nr L89011179501
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Inbank Finance 20. jaanuaril 2023 laenulepingu nr L89011179501, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Hageja kinnitas hagiavalduses, et kostja tagasimakseid põhisumma osas ei teinud. Hageja saatis 5. juulil 2023 kostjale laenulepingu 2(7)
2-24-1311 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles AS Inbank Finance lepingu 25. juulil 2023 üles. AS Inbank Finance loovutas nõude hagejale 31. juulil 2023. Laenulepingu nr L89011179501 kohaselt olid pooled kokku leppinud intressmäärana 6,90% aastas. Laenulepingu maksegraafiku kohaselt tekkis kostjal intressi tasumise kohustus alates viiendast osamaksest, s.o 20. juunist 2023 kuni lepingu ülesütlemiseni eelnenud kuuenda osamakseni, summas 14 eurot 30 senti. Kostja laenulepingust tulenevat intressi tasunud ei ole. Laenulepingust nr L89011179501 tulenevalt nõuab hageja laenu sissenõudmisekulu 40 eurot. Hageja edastas kostjale esimese tasulise kirja 9. augustil 2023 kuluga 20 eurot, teise tasulise kirja 29. augustil 2023 kuluga 5 eurot ja kolmanda tasulise kirja 16. oktoobril 2023 kuluga 5 eurot. Sissenõudmise kulule lisandub muu makseviivitusega tekkinud kulu summas 10 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt lepingu- ja haldustasu 39 eurot 50 senti, s.o lepingutasu 27 eurot 90 senti ja haldustasu 11 eurot 90 senti. Lepingu nr L89011179501 alusel nõuab hageja viivist 500 euro suuruselt põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26. juulist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni
24.jaanuarini 2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 6,90% kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega 17 eurot 29 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr L89011179501 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates
25.jaanuarist 2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 6,90% aastas. Laenuleping nr KK3757005
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 1. jaanuaril 2022 laenulepingu nr KK3757005, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Hageja kinnitas hagiavalduses, et kostja ei tasunud nõuetekohaselt laenumakseid. Hageja saatis 10. juulil 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu 25. juulil 2023 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastama krediit 1001 eurot 23 senti. Placet Group OÜ loovutas nõude hagejale 26. juulil 2023. Lepingu nr KK3757005 alusel nõuab hageja viivist 1001 euro 23 sendi suuruselt põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26. juulist 2023, kuni hagiavalduse esitamiseni
24.jaanuarini 2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 34,90%, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega 175 eurot 13 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr KK3757005 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 25.jaanuarist 2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Lepingu nr KK3757005 kohaselt olid pooled kokku leppinud intressmäärana 34,90% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25. juulil 2023, oli kostjal tagastamata perioodi mai kuni juuli 2023 laenuintress 86 eurot 19 senti (27,01+30,06+29,12). Lepingust nr KK3757005 tulenevalt nõuab kostja laenu sissenõudmisekulu 50 eurot. Hageja edastas esimese tasulise kirja 21. augustil 2023 (25 eurot), teise tasulise kirja 9. oktoobril 2023 (5 eurot) ja kolmanda tasulise kirja 30. oktoobril 2023 (5 eurot). Sissenõudmise kulule lisandub muu makseviivitusega tekkinud kulu 15 eurot.
8.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõlema laenulepingu osas. Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18 märkinud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte 3(7)
2-24-1311 järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);• tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55).
9.Hagiavaldusele on lisatud krediidianalüüsi läbiviimise aluseks olnud kostja poolt esitatud laenu nr L89011179501 taotlus (dtl 47) ja laenu nr KK3757005 taotlus (dtl 48). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi hageja päringud Maksehäireregistritesse. Hageja on kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 6, 66). Hageja on seisukohal, et laenutaotlemise ajal maksehäirete puudumisel võis hageja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kostja on erinevate laenude taotlemisel märkinud oma kulutusi erinevalt. Kui laenu nr L89011179501 taotlemisel 20. jaanuaril 2023 on kostja märkinud enda sissetulekuks 1200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 49 eurot, sh puuduvad kostjal esitatud andmete kohaselt ülalpeetavad (dtl 47), siis laenu nr KK3757005 taotlemisel on märgitud kostjale kaks ülalpeetavat, tema töötasuks 1500 eurot ja kuludena ülalpeetavatele 450 eurot ja majapidamiskuludena 225 eurot (dtl 51). Laenu nr KK3757005 laenuotsusest nähtub, et 1. jaanuaril 2022 kell 14.29 on administraator Süsteem rahuldanud krediidikonto taotluse. 16. jaanuarist 2022 kell 9.36 on lisatud märge, et aktiivse krediidikonto muutmine on tagasi lükatud põhjusel, et kliendile on seatud taotluse automaatne tagasilükkamine märkega kasiino üle piiri (dtl 52). Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise 4(7)
2-24-1311 regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
10.Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust ja regulaarsust kostjaga endaga suheldes. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenude andmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud ülalpeetavate olemasolu (laenuleping nr L89011179501) ning sellest tulenevat võimalikku ülalpidamiskohustust. Ka ei ole hageja selgitanud, kas ja kuidas krediidiandja selgitas välja kostja sissetulekuallika ning selle olemuse. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.
11.Laenulepingu nr L89011179501 osas on hageja märkinud, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud, laenutaotluse otsus oli automaatselt positiivne ja krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi hageja päringud Maksehäireregistritesse (dtl 68). Laenulepingu nr KK3757005 otsuse aluseks olevast päringute väljavõttest nähtub märge
16.jaanuarist 2022, et „Kliendile on seatud taotluse automaatne tagasilükkamine, kasiino üle piiri“ (dtl 52), kuid hageja on siiski väljastanud kostjale krediiti 1000 eurot (dtl 202) Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja üksnes matemaatilistest teoreetilistest arvutustest väidetavalt kostja enda poolt esitatud andmetele tuginevalt. Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja andmeid kontrollida. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest 5(7)
2-24-1311 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).
12.Laenulepingu nr L89011179501 kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel
20.jaanuaril 2023 intressmäära 6,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 2,50%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt nõuda kõrgemat intressi kui 2,50%. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Laenulepingu nr L89011179501 kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 500 eurot, tagasimakseperioodiga 72 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 20. kuupäevaks laenu põhiosast, haldustasust, lepingutasust ja intressist koosnevaid makseid. Hageja on kinnitanud, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid tagasimakseid teinud. Põhinõude suuruseks on laenusumma 500 eurot, millele lisandub intress 2,50% perioodi 20. juuni 2023 kuni 25. juuli 2023 eest summas 1 eurot 23 senti. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt muid tasusid. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt 500 eurolt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 26. juulist 2023 kuni 2. aprillini 2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 42 eurot 2 senti. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
13.Laenulepingu nr KK3757005 kohaselt olid pooled lepingu sõlmimisel 1. jaanuaril 2022 kokku leppinud intressmäära 34,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Laenulepingu nr KK3757005 kohaselt võimaldas hageja kostjale tähtajatut laenu 1000 eurot, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast minimaalse maksega summas 20 eurot. Tagasimaksed toimusid hageja poolt esitatud maksekorralduse alusel (dtl 42, p 6) Kostja on tagastanud hagejale laenu hagiavaldusele lisatud makseteatiste kohaselt perioodil 1. mai 2022 kuni 1. aprill 2023 kokku 362 eurot 78 senti ja tasunud intressi 369 eurot 35 senti, kokku 732 eurot 13 senti. Lisaks on kostja tasunud lisateenuste eest 8 eurot, viiviseid 6 senti ja meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Makseteatistest nähtub, et kuigi kostja laenuvõimekust hindas hageja laenusumma 1000 euro ulatuses, siis hageja on arvestanud laenupõhisummaks makseteatiste kohaselt kokku 1365 eurot 3 senti [1000+202,03+154+(1x9)], millest laenujääk on 1001 eurot 23 senti. Hageja on märkinud laenutaotluses, et kostja on taotlenud laenulimiidi muutmist ja hageja on krediidikonto muutmise taotluse tagasi lükanud põhjusel, et kostjal on kasiino üle piiri (dtl 52). Kuid sellest hoolimata on hageja kostjale hilisemalt väljastanud laenu (dtl 67, 72, 80) ning ei ole hinnanud kostja reaalset laenuvõimekust. Arvestades asjaolu, et hagejal ei ole seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega õigus nõuda kostjalt intresse ega muid tasusid, siis tuleb arvestada kostja poolt juba hagejale tasutud maksed 745 eurot 19 senti (362,78+369,35+8+0,06+5) laenu põhisumma katteks. Seega on kostjal võlgnevus hageja ees 619 eurot 84 senti (1365,03-745,19). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 619 eurot 84 senti, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 26. juuli 2023 kuni 2. aprillini 2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 52 eurot 9 senti eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 6(7)
2-24-1311 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
15.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 63,17% ulatuses kostja ja 36,83% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot ja õigusabikulust summas 676 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
18.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
19.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 252 eurot 68 senti (400 x 63,17%).
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (252 eurot 68 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.