Välja mõista J. L.lt OÜ Open Mind Lastehoid kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 844,20 eurot) alates 1.10.2023. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta J. L. kanda.
2.Rahuldada OÜ Open Mind Lastehoid menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista J. L.lt menetluskulud summas 1 145 eurot OÜ Open Mind Lastehoid kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J. L.l tasuda OÜ-le Open Mind Lastehoid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 145 euro tasumata osalt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 06.11.2023. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19.04.2023 OÜ Open Mind Lastehoid ja J. L. Open Mind lastehoid OÜ lastehoiu koha kasutamise lepingu. Lepingu punktide 3.1.1. ja 3.1.2. kohaselt kohustub hageja hoidma kostja last lastehoius asukohaga Lasnamäe tn 20-1, Tallinn, alates 15.05.2023 lepingus kokkulepitud tingimustel ning kostja kohustub tasuma lastehoius koha kasutamise eest lepingus kokkulepitud tasusid summas 540,00 eurot kuus, millele lisandub toidutasu summas 3,80 eurot/päev. Lepingu punkti 5.7. kohaselt on kostja poolt arve mittetähtaegse tasumise korral hagejal õigus nõuda ja kostja on kohustatud tasuma maksmisega viivitatud summalt viivist 0,5% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, olenemata muude õiguskaitsevahendite rakendamisest.
2.08.06.2023 esitas hageja kostjale vastavalt lepingule arve nr B9218D437 lastehoiuteenuse perioodi 15.05.2023 kuni 31.05.2023 eest summas 270,00 eurot ja toiduraha perioodi 15.05.2023 kuni 31.05.2023 eest summas 34,20 eurot, kokku summas 304,20 eurot (lisa 2). 08.06.2023 arve nr B9218D437 maksetähtaeg on 15.06.2023. Kostja ei ole 08.06.2023 arvet nr B9218D437 tasunud. 14.09.2023 esitas hageja kostjale vastavalt lepingule arve nr 5A81139C7 lastehoiuteenuse perioodi 01.06.2023 kuni 30.06.2023 eest summas 540,00 eurot (lisa 3). 14.09.2023 arve nr 5A81139C7 maksetähtaeg on 21.09.2023. Kostja ei ole 14.09.2023 arvet nr 5A81139C7 tasunud. Sellest lähtuvalt on hagiavalduse esitamise päevaks kostjal tekkinud hageja ees põhivõlgnevus summas 844,20 eurot.
3.Hageja arvates rikkus kostja oma kohustusi hageja ees, millega tekkis kahju hageja seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ja ülalnimetatud VÕS sätete alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt selle täitmist. Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt raha summas 844,20 eurot.
4.Hageja 08.06.2023 arve nr B9218D437 summas 304,20 eurot maksetähtaeg on 15.06.2023. Kostja ei ole 08.06.2023 arvet nr B9218D437 summas 304,20 eurot tasunud. Seega tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu summas 304,20 eurot 16.06.2023. Seega on hagejal õigus
nõuda kostjalt viivist vastavalt lepingu punktile 5.7. 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja 14.09.2023 arve nr 5A81139C7 summas 540,00 eurot maksetähtaeg on 21.09.2023. Kostja ei ole 14.09.2023 arvet nr 5A81139C7 summas 540,00 eurot tasunud. Seega tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu summas 540,00 eurot 22.09.2023. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vastavalt lepingu punktile 5.7. 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest.
5.Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 6 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Põhivõlgnevuselt summas 304,20 eurot moodustab viivis alates 16.06.2023 kuni 30.09.2023 (hagi esitamisele eelnev päev) summa 10,51 eurot (lisa 4). Põhivõlgnevuselt summas 540,00 eurot moodustab viivis alates 22.09.2023 kuni 30.09.2023 (hagi esitamisele eelnev päev) summa 1,60 eurot (lisa 5). Eeltoodu alusel on hagiavalduse esitamise ajaks kostjal tekkinud hageja ees põhinõudelt arvestatud ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 12,11 eurot.
6.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab käesolevaga kostjalt kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni seadusjärgset (VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud) viivitusintressi, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni nõuete täieliku täitmiseni. Kostja vastus
7.Kohtule 04.12.2023. a esitatud vastuses kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab järgmist: Minu laps M. V. käis eralastehoius Open Mind ainult 13 päeva mai kuus. 15.05.2023-31.05.2023 ja see oli väga halb kogemus. Laps karjus pidevalt ja kasvataja J. mitte kuidagi ei reageerinud, ta lihtsalt ei teinud sellest välja. Laps karjus nii kaua kui ta jäi magama mängumajad põrandal nagu kodutu ja see oli korduvalt. Minu laps ei saanud seal süüa, kasvataja mulle rääkis, et ta ei istu teiste lastega laua taga koos aga keegi ei hakka temale järgi jooksma lusikaga, seega laps oli päevad läbi söömata ja jäetud üksinda, sest kasvataja ei tegelenud minu lapsega. Ta ütles mulle, et ei lähe liigidale minu lapsele, sest mu laps nutab. Kui lapsed käisid välja jalutama, siis minu laps istus üksinda ja nuttis koguaeg, kasvataja ei teinud mitte midagi. Naabri naine, kes elab üleval korrusel, ähvardas kasvatajat J., et kutsub politsei ,kui ta ei rahusta last. Minu laps M. V. sai seal kannatada, tema psüühika kannatas. M. isa viis teda igal hommikul lasteaeda ja kui nad läksid lasteaia ukse kõrvale, M. hakkas värisema ja karjuma. Hommikuti ta kutsus okse esile, et ainult mitte minna lasteaeda. Laps hakkas inimesi kartma. Siis me otsustasime võtta ta sealt lasteaiast ära. Ma helistasin direktorile J. ja selgitasin olukorra, et laps kannatab seal ja ta ei taha seal käia, lapse psüühika muutus ebastabiilseks. J. hakkas rääkima, et nagu me peame ikka käima ja hakkas ähvardama, et oma raha ta saab kohtu kaudu ikka minult. Me andsime teada et 31 mai M. viimane päev viibib seal lasteaias. Siis ma helistasin kasvatajale J. ja ütlesin, mis kell M. isa tuleb talle järgi. Sellel kellaajal kasvataja J. tõstis minu lapse rühmast välja koos tema asjadega, laps oli seal üksinda kahe kinnise uste vahel ja nuttis. Isa tuli järgi
ja kuulas uste taga, et laps karjub ja nutab üksinda seal ja kui ta lasi uksekella läks aega enne kui kasvataja tuli ja tegi lahti. Tegi ukse lahti mitte tere ei öelnud mitte midagi, ta oli väga vihane. Siis ma kirjutasin direktorile J., et ma tahan vaadata kaamera materjalid, mis seal üldse toimus ja mis kasvataja tegi minu lapsele. J. keeldus ja lõpetas minuga suhtlemine. Ma pöördusin lastekaitsesse, nemad ütlesid, et pean tegema avalduse politseisse. Mina kirjutasin avaldusse politseisse. Pärast tuli vastus, et videomaterjalid nad ei saa võtta ainult minu sõnade järgi. Kes siis hakkab kaitsma minu last. Lastekaitse ei tee midagi, politsei ka. Andke mulle kaitsta oma last. Minu avaldes selle kohta on politseis olemas. Kohtu põhjendused
8.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja lepingulise esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
9.Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2023. a tähtajatu lepingu, mille p 3.1.1. kohaselt hageja osutas kostjale lastehoiuteenust (dtl 34-39). • Kostja teatas 31.05.2023. a hagejale, et leidis lasteaia, mis asub kodule lähemal (dtl 92). • Hageja väljastas kostjale 08.06.2023. a arve summas 304,20 eurot (dtl 32). • Kostja tegi 09.06.2023. a politseile hageja tegevuse suhtes avalduse (dtl 147-148). • Hageja lõpetas kostjaga lepingu 30.06.2023. a lepingu p 7.5. alusel. • Hageja väljastas kostjale 14.09.2023. a arve summas 540 eurot (dtl 40).
10.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud alusetult talle väljastatud arved tasumata. Lepingu p 4.2.2. kohaselt kostja kohustus tasuma kohatasu ja toitlustuskulu. Kostja teatas hagejale 31.05.2023. a, et soovib lepingu lõpetada. Lepingu p 7.1. kohaselt on lapsevanem kohustatud teatama lepingu lõpetamise soovist vähemalt 1 kuu enne lõpetamist. Lepingu p 7.5 kohaselt võib lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. Leping lõppes seega 30.06.2023. a.
11.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid kostja põhjenduste kohaselt koheldi tema last perioodil 22.05.2023. a kuni 26.05.2023. a lastehoius selliselt, et laps hakkas inimesi kartma ja lapsel tekkis lasteaeda minnes hüsteeria. Kostja tegi 09.06.2023. a selle kohta avalduse politseile (dtl 147-148).
12.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma arve nr B9218D437 summas 304,20 eurot (sh lastehoiuteenus perioodil 15.05.2023. a kuni 31.05.2023. a 270 eurot ja toiduraha 34,20 eurot) ja arve nr 5A81139C7 summas 540 eurot (lastehoiuteenus juunikuu 2023).
14.VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning lg 2 teise lause kohaselt oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevate otseste kohustuste kõrval on pooltel ka lepingulised kõrvalkohustused. Sealjuures võivad lisaks sellistele kohustustele, mis on kirjas lepingus endas või mõnes üldkohustuslikus õigusaktis, olla kõrvalkohustuseks ka kohustused, mis tulenevad tavast (sh lepingupoole kutsetavast) ja hea usu põhimõttest.
15.Kostja on käesolevas menetluses hagejale ette heitnud lisaks politseile tehtud avalduses märgitule veel ka kostja xxxx aastase tütre nälga ja järelevalveta jätmist. Samuti ajas hageja töötaja lapse nutma ja karjuma.
16.TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja kohtu hinnangul käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kostja on jätnud kohtule avaldamata, et politsei ei algatanud hageja osas menetlust.
17.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja tegi politseile avalduse vahetult pärast hagejalt arve nr B9218D437 saamist. Enne seda kuupäeva kostjal hageja poolt osutatud teenuse osas ühtegi pretensiooni ei olnud. Kohtule on esitatud hageja kostja vaheline sõnumivahetus, millest nähtub, et lastehoiu personal tegeles lapsega ning toimus pidev sõnumivahetus kostjaga. 22.05.2023. a oli kostja väga rahul, et lapsel on kõik hästi (dtl 93-95). Hageja töötaja on 24.05.2023. a kostjale saatnud pildi söövast lapsest, et kõrvaldada kostjas kahtlused nagu laps ei saaks süüa (dtl 96-97).
18.22.05.2023. a kuni 24.05.2023. a hageja ja kostja vahelisest sõnumivahetusest ei nähtu ühtegi hageja töötaja tegu või tegevusetust, mida hageja töötajale saaks ette heita kui lepingurikkumist. 31.05.2023. a teatas kostja hagejale, et lõpetab lepingu, kuna on leidnud lasteaia, mis on kodule lähemal.
19.Hageja personali kohustuseks oli hoolitseda selle eest, et lasteaias viibimise ajal oleks tagatud laste elu, tervis ja turvaline keskkond. Kohtu hinnangul on hageja järginud VÕS §st 620 tulenevat hoolsuskohustust. Perioodil 15.05.2023. a kuni 08.06.2023. a ei olnud kostjal hageja suhtes ühtegi pretensiooni. Pretensioonide olemasolu korral oli kostjal võimalik lõpetada leping ka lepingu p 7.4 alusel. Kohtu hinnangul ei kasutanud kostja seda võimalust, kuna 31.05.2023. a lepingu lõpetamise teadet saates, kostjal hagejale tegelikkuses pretensioone ei olnud. Kostjal lihtsalt puudus kahetsusväärselt soov temale esitatud arveid tasuda. Hageja on käesolevas menetluses selgitanud, et lepingu p 7.1. sätestatud 1 kuuline etteteatamistähtaeg on vajalik selleks, et lasteaia rühm oleks komplekteeritud optimaalselt ning vajadusel on võimalik leida rühma uus laps. Vastasel juhul ei oleks hagejal võimalik lastehoidu pidada, kuna võimatu on prognoosida rahavoogu palgakuludeks ja kommunaalmakseteks. Kohus peab hageja selgitusi eluliselt usutavaks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele.
20.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivise kujunemise kronoloogia. Hageja viivisenõue kostja vastu arve B9218D437 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga ehk 30.09.2023. a. moodustub järgmiselt: summa 304,20 eurot, maksetähtaeg 15.09.2023. a, viivitatud päevi kokku 107, viivis perioodi eest 16.09.2023. a kuni 30.09.2023. a eest kokku 10,51 eurot. Kostja on 14.09.2023. a. arve nr 5A81139C7, summas 540 eurot, maksetähtajaga 21.09.2023. a, tasumisega viivituses ja hageja arvestab arve tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 94 ja § 113 kohaselt seadusjärgses viivisemääras. Hageja viivisenõue kostja vastu arve 5A81139C7 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga ehk 30.09.2023. a moodustub järgmiselt: summa 540 eurot, maksetähtaeg 21.09.2023. a, viivitatud päevi kokku 9, viivis perioodi eest 22.09.2023. a kuni 30.09.2023. a eest kokku 1,6 eurot. Hageja arvestab arve tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 94 ja § 113 kohaselt seadusjärgses viivisemääras. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist kuni hagiavalduse esitamiseni summas 12,11 eurot, hageja viivisenõue on põhjendatud.
21.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis alates 1.10.2023. a kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 145 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 245 eurot, õigusabikulu 9 tunni eest summas 900 eurot).
24.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 957,66 eurot tasumisele riigilõiv 245 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 245 eurot.
25.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-115-14 selgitanud, et selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust
arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
26.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas olevaks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Tsiviilasjas on toimunud kirjalik eelmenetlus, lisaks toimunud kostja taotlusel kohtuistung. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu eeltoodust tulenevalt ülepaisutatud.
27.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud tunni hinnaga 100 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
28.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus on 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt menetluskulude suurus proportsionaalne taotletava hüve väärtusega. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 145 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 245 eurot, lepingulise esindaja kulu 900 eurot).
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.