Omega Invest OÜ hagi A. I. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Omega Invest OÜ, rk 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline esindaja Dmitri Santašev KOSTJA A. I., ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Hagi hind 6349,21 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. I.ilt hageja Omega Invest OÜ kasuks O OÜ ja A. I.i vahel 31.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 4957,16 eurot, intressid 873,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 467,33 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata Omega Invest OÜ viivisenõue 6,63 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 10 eurot.
Jätta kostja A. I. kanda tema enda ja hageja Omega Invest OÜ menetluskulud ning välja mõista kostjalt A. I.ilt hageja Omega Invest OÜ kasuks menetluskulude katteks 796,67 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A. I.ilt hageja Omega Invest OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (796,67 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.Omega Invest OÜ esitas 06.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 30.05.2023 hagiavalduse A. I.i vastu võlgnevuse nõudes ning 10.10.2023 hagiavalduse täpsustuse.
2.Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt sõlmis kostja A. I. 31.03.2022 O OÜ vahendusel laenulepingu nr xxxx, olles eelnevalt tutvunud portaalihalduri O OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ja laenusaaja tingimustega, mille alusel sai kostja laenu summas 5130 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määr 31,44% aastas, perioodiks lepiti kokku 60 kuud. Tulenevalt lepingu tingimustest viivise määr võrdus intressiga, so 31,44% aastas (0,087% päevas). Krediidi kulukuse määr on 41,2% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 10 000 eurot, intressimäär on 31,44%, lepingu kestus 48 kuud, lepingutasu 102,60 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult tasumata augustikuu, septembrikuu ja novembrikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses ning laenuandja oli õigustatud kohustuste täitmist. Laenuandja saatis 23.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevus ei likvideerinud ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 07.02.2023 laenulepingu nr xxxx üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Hageja märgib, et eelpool mainitud teatised edastati kostjale e-posti aadressile xxxx kui ka personaalse kontole laenuandja portaali kaudu. Laenuleping näeb ette, et lepingu sõlmimisega
luuakse laenusaajal virtuaalkonto, mida saab kasutada portaali kaudu laenulepingute alusel tehtud tehingute üle arvestuse pidamiseks (vt üldtingimuste punkt 2.11). Lepingu xxxx kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 172,84 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 30.06.2022 summas 59,10 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset laenusumma katteks. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4957,16 eurot (5 130 – 172,84). Nõude loovutamise ajal kogunes kostjal hageja ees tasumata intress vastavalt lepingu tingimustele perioodil 30.10.2022 kuni 07.02.2023 (lepingu ülesütlemiseni) summas 873,09 eurot tulenevalt maksegraafikust 31,44% aastas alljärgneva arvestuse alusel:
Hageja märgib, et intressi nõutakse mitmekordselt oktoobrikuu eest põhjusel, et kostja pidevalt kasutas kuumakse edasilükkamise võimalust ning tasus selle eest edasilükkamise tasu. Kuivõrd kuumakse edasilükkamine ei vabasta täielikult laenajat tagasimaksmisest, siis laenaja on kohustatud edasilükatud makse tasuma hiljem. Eeltoodust lähtuvalt nõuab hageja tasumata intressi tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi kokku lepitud intressimäära alusel tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 summas 473,96 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest järgnevast päevast 08.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.05.2023 s.o. 111 päeva eest määraga 31,44% aastas arvestades põhinõudelt 4957,16 eurolt. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Esimene nõudekiri hageja poolt oli saadetud võlgniku e-posti aadressile (xxxx) 10.02.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 17.02.2023, 27.02.2023, 06.03.2023, 13.03.2023, 20.03.2023. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri 10.02.2023 – 0 eurot; 2) nõudekirja tähtaeg 17.02.2023 – 25 eurot; 3) hoiatuskiri 27.02.2023 – 5 eurot; 4) pretensioon 06.03.2023 – 5 eurot; 5) pretensioon 13.03.2023 – 5 eurot; 6) kohtueelne kiri 20.03.2023 – 5 eurot. Kokku 45 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 45 eurot VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 3 alusel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. KAVS § 49 lg 3 p 3 ja Finantsinspektsiooni juhendist (vastutustundliku laenamise nõuded) tulenevalt vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks teeb krediidiandja või –vahendaja mõistlikke jõupingutusi kogumaks tarbijalt krediidivõimelisuse
hindamise läbiviimiseks ja krediidiotsuse tegemiseks teavet, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks ning mis võib mõjutada krediidiotsuse tegemist. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. O OÜ on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kliendilt endalt ja teinud kliendi poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks olevate väikelaenulepingute puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga, vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht. Kostja esitas 31.03.2022 laenutaotluse laenu summas 5130 eurot saamiseks. Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks analüüsis O tarbija sissetulekuid ja kohustusi võrreldes neid laenusaaja poolt taotluses märgitud andmetega. Laenusaaja märkis taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1 250 eurot, majapidamiskuludeks 400 eurot ja finantskohustuseks 450 eurot. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 2 599 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja O arvestas laenusaaja sissetulekuna 2 599 eurot. Kohustusena arvestati: igakuine finantskohustuste suurus taotlusel 450 eurot, igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 400 eurot, O arvestas laenusaaja kohustustena 850 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse suuruseks on 190,32 eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Juhul, kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis VÕS § 4034 lg 7 järgi peab krediidiandja tagasimakseid uuesti määrama. Kostja sai krediiti kogu summas 5 130 eurot ning tegi tagasimakseid kogu summas 626,45 eurot. Sellisel juhul kostja on endiselt hagejale võlgu 4503,55 eurot (5130 – 626,45), mida hageja palub alternatiivselt kostjalt välja mõista Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.11.2023 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01.11.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 01.11.2023 ja loeti kättetoimetatuks 17.11.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 01.12.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A. I. on O OÜ portaali vahendusel sõlminud 31.03.2022 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 5130 eurot. Hagile lisatud ja kostja poolt digitaalselt kinnitatud laenulepingu ja laenusaaja laenutingimuste kohaselt on intressimääraks 31% aastas (kohtu märkus: hagejal ekslikult märgitud määraks 31,44% aastas) ning krediidi kulukuse määr 41,2% aastas. Leping on sõlmitud tähtajaga 4 aasta ning viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär.
7.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 07.02.2023 O OÜ poolt kostjale edastatud ülesütlemisavalduse ja nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on kõik investorite nõuded kostja vastu loovutatud Omega Invest OÜ-le (dtl 45).
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §-s 4011 on sätestatud, et krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kuna vaidlusalune laenuleping on sõlmitud krediidivahendaja abil selliselt, et majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsevad isikud on andnud krediiti füüsilisest isikust tarbijale, siis kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 403 lg 22).
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 32-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
11.31.03.2022, so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 41,2% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidi kulukuse määra suuruse tõttu.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Üldtingimuste punkti 3.3. kohaselt portaalihaldur muuhulgas korraldab laenulepingu poolte isikusamasuse tuvastamise, laenutaotluses esitatud andmete kontrollimise ja laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise (dtl 28). Seega oli O OÜ kui portaalihalduri kohustuseks muuhulgas laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eeltoodule vaatamata ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. O OÜ ütles lepingu üles 07.02.2023. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud laenu põhiosa katteks 172,84 eurot, seega tasumata põhinõude suuruseks on 4957,16 eurot (5130 – 172,84), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
13.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Kuivõrd kostja taotles korduvalt laenu maksmise edasilükkamist on tasumata 30.07.2022 intressi osamakse 129,34 eurot, 30.08.2022 intressi osamakse summas 128,13 eurot, 30.09.2022 osamakse summas 126,52 eurot, 30.10.2022 osamakse summas 124,86 eurot, 30.11.2022 osamakse summas 123,17 eurot, 30.12.2022 osamakse summas 121,43 eurot ja 30.01.2023 osamakse summas 119,64 eurot, kokku 873,09 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
14.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt (4957,16 eurolt) intressimääraga võrdses viivisemääras ehk 31,44% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt ei nõustu kohus hageja märgitud viivisemääraga. Kostja poolt digitaalselt kinnitatud lepingus on intressimäärana kokku lepitud 31% aastas, mitte 31,44% aastas. Hageja on lähtunud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehel toodud määrast, kuid nimetatud teabeleht on üksnes lepingueelne teave ning tegelikkuses on pooled sõlminud laenulepingu teise laenusumma ning intressimääraga. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis määraga 31% aastas põhinõudelt 4957,16 eurolt perioodil alates 08.02.2023 kuni hagi esitamiseni 29.05.2023, 111 päeva eest, kokku summas 467,33 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 6,63 eurot (473,96 – 467,33).
15.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis viitega VÕS § 1132 lg 2 punktile 3 summas 45 eurot viie tasulise kirja saatmise eest. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitab, et eelnimetatud säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks sissenõudmiskuludena tasu väljamõistmist üksnes kolme kirja eest - 17.02.2023, 27.02.2023, 06.03.2023 (25 eurot + 5 eurot + 5 eurot), kokku summas 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 10 eurot.
16.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 6349,21 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 16,63 eurot ehk ligikaudu 0,3% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 630 eurot ning õigusabikulud summas 200 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1⁄2 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 200 eurot).
20.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras (630 eurot) lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
21.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
22.Hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks on 100 eurot tunnis (käibemaksuga). Kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu saab ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega ei ole põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuga) ehk 83,335 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Samuti peab kohus käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks ning kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Seega kuulub rahuldamisele hageja õigusabikulude nõue summas 166,67 eurot (2 tundi x 83,335 eurot). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 796,67 eurot, mis jäävad kostja kanda.
23.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
25.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).