Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2021 kostja koduse vara kindlustamiseks kindlustuslepingu (kindlustuspoliis nr 11/154502/12.12.2021) kindlustusperioodiga 14.12.2021-13.12.2022 (lisa 1). Kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2020 (edaspidi tingimused, lisa 2, poliisi lk 1 väli „Kindlustustingimused“). Poliisi lk 2 väljal „Kindlustuskaitse algus“ on kokku lepitud, et kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et on nõus lepingu sõlmimisega, on tutvunud ja nõustunud kindlustustingimustega ja kohustub neid täitma. Kostja tasus kindlustusmakse 13.12.2021. 06.09.2022 esitas kostja hagejale kahjuavalduse (lisa 3). Asjaolude kohaselt sai purjelaud kahjustada siis, kui üks laps sõitis purjelauaspordi treeningu käigus purjelauaga kindlustusvõtja lapse purjelauale otsa. Avalduses märkis kostja kahju suuruseks 1000 eurot. Hageja keeldus 07.09.2022 teatega nr 2022028217 kahju hüvitamisest, kuna spordivarustuse kahjustumine tavapärase kasutamise käigus ei kuulu tingimuste kohaselt hüvitamisele. Kostja esitas hüvitise saamiseks avalduse Tarbijavaidluste komisjonile (tarbijakaitseseaduse § 40). Tarbijavaidluste komisjoni 04.04.2023 otsusega nr 19- 1/23-01839-011 (lisa 5) kohustati hagejat tasuma M. R.le hüvitist 1599 eurot. Hageja ei ole nõus komisjoni otsusega, sest kostja nõue on alusetu. Komisjoni otsus pole vaidlustatav, kuid tarbijakaitseseaduse (TKS) § 60 lg 2 sätestab, et kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. TKS § 60 lg 3 sätestab, et kaupleja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult otsuse järgimisest või samas asjas maakohtusse pöördumisest, lisades ärakirja maakohtule esitatud hagiavaldusest. TKS § 60 lg 4 sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Kaupleja kantakse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja, kui ta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Seega on hagejal õigus ja õiguslik huvi kostja vastu tuvastushagi esitamiseks nõudega, et kohus tuvastaks, et hagejal puudub M. R.ga sõlmitud kindlustuslepingu (kindlustuspoliis nr 11/154502/12.12.2021) ja TVK 04.04.2023 otsuse alusel kohustus tasuda purjelauaga sõitmise käigus 06.09.2022 purunenud purjelaua eest hüvitist 1599 eurot. Kindlustuslepinguga ei ole kindlustatud spordivarustuse kahjustumise riski selle tavapärase kasutamise käigus. Pooltevahelise kindlustuslepingu tingimustes (lisa 2 lk 5 ja lk 7-8) on jälgitavalt ja arusaadavalt esitatud, et spordivarustuse kahjustumine tavapärase kasutuse käigus ei ole see oht, mille vastu oleks antud kindlustuslepinguga kostja kodust vara kindlustatud. Seesam on kindlustuskaitset pakkunud kostjale järgmiselt. Tingimuste punkt 34 sätestab, et laiendatud koguriskikindlustuse korral hüvitatakse kindlustatud eseme varguse või

röövimise riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju, samuti äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju punktides 27 ja 64-66 nimetatud tingimustel ja ulatuses. Tingimuste punkt 64.19 sätestab, et hüvitamisele ei kuulu spordivarustuse (jalgratas, suusad, surfivarustus jmt) kahjustumine tavapärase kasutamise käigus. Näiteks suusad purunevad kukkumise tagajärjel, jalgratta rehvid purunevad tavapärase maanteesõidu käigus. Tingimustes on eraldi spordivarustuse välistuses selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt nimetatud ka vaidlusaluse purjelaua (surfivarustus) kahjustumine. Purjelaud ehk surfilaud on „surfivarustus“, ühtlasi ka veespordivarustus. Purjelauaga vee peal sõitmine ehk surfamine on purjelaua ainus tavapärane kasutamine. Tingimuste punktide 1, 34 ja 64.19 tekstist peaks keskmine ja mõistlikult tähelepanelik kindlustusvõtja aru saama, et: (1) hüvitatakse mitte kõik juhtumid ja kahjud tingimusteta, vaid otsene kahju vastavalt kodukindlustuse tingimustele; ning (2) spordivarustuse, sh surfivarustuse ehk purjelaua kahjustumine tavapärase kasutamise käigus (ehk jalgrattaga, suuskadega või purjelauaga sõitmisel) hüvitamisele ei kuulu. Tingimuste punkti 64.19 puhul on tegemist objektiivsete tunnustega asjade (spordivarustus, surfivarustus) ja objektiivse olukorraga (tavapärase kasutamise käigus), mitte subjektiivsete kriteeriumite alusel (nt ootamatu, ebatavaline, kindlustusvõtja süül) piiritletud välistusega. Sportimisel spordivarustuse kahjustumise hüvitamise välistus on objektiivselt tõlgendades arusaadav ehk kahtluseta kindlustuslepingu tingimus. Seesami tüüptingimused olid kostjale teada enne kindlustuslepingu sõlmimise otsustamist, samuti enne 06.09.2022 purjelauga purjetama minekut. Seesam on piisavalt selgelt ja ammu enne kostja poolt Seesami poole kindlustuslepingu sõlmimiseks pöördumist ja kindlustuslepingu sõlmimist 12.12.2022 ehk 01.07.2020 avaldatud tingimustes (lisa 2 lk 1) manifesteerinud oma tahet mitte hüvitada kahju, mis tekib spordivarustuse kahjustumisel selle tavapärase kasutamise käigus. Tingimuste punkti 64.19 sõnade sisu ja üldlevinud tähendus tavalises eesti keeles. Kostjal on vastava ala teadmised. Tal on perioodist 1998-2019 laialdane kogemus kindlustusvaldkonnas tegutsemisest alates Eesti Kindlustusseltside Liidu juhtimisest kindlustusvaldkonna võlaõigusseadusele ülemineku perioodil (1998-2004), seejärel 2004-2006 QBE-nimelise kindlustusseltsi Eesti filiaali kindlustusvõtjate teeninduse eest vastutajana, lõpetades pensionikindlustusega tegeleva Luminor Pensions Eesti AS teenuste ja toodete turustamise, riskide, õigus- ja vastavusvaldkonna juhtimisega 2019.a. Hagejal ei ole kohustust maksta kostjale kindlustushüvitist. Hageja palub tuvastada, et Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalil puudub kohustus M. R.le kindlustushüvitise 1599 euro tasumiseks 06.09.2022 purunenud purjelaua eest. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja M. R. kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole vastutav selle eest, millise otsuse tegi tarbijavaidluste komisjon. Kindlustusandaja soovitas esmalt pöörduda kohtuvälise lepitaja poole. Lepitaja otsus ei sobinud kindlustusandjale, kuna see ei olnud temale soodne. Tarbijavaidluse komisjoni pöördumine oli kostja ainuke võimalus. Algselt pakkus lepitaja välja kompromisslahenduse, millega nõustus kostja, kuid hageja ise ei nõustunud. Hageja tõlgendus kindlustuslepingule ei ole õige, kõik institutsioonid, sh lepitusorgan, tarbijavaidluse komisjon on leidnud teisiti. Tarbijana tugines kostja pakkumisele ja tutvustatud informatsioonile. Kostjal ei olnud kindlustuslepingu sõlmimise hetkel võimalik tutvuda kindlustusandja tõlgendusega kindlustustingimustest. Kostjale müüdi laiendatud koguriski kindlustust, mis pidi katma kõik riskid. Müügipakkumises on eraldi punasega ja rasvaselt nimetatud, et kindlustus katab „Kaasas oleva vara kaitse Euroopa Liidus 2000 €“. Pakkumises ei olnud välja toodud ühtegi välistust ega erandit. Pakkumise juurde oli lisatud eraldi failina kindlustustingimused. Teiste kindlustusandjate tingimused välistavad selle, et ei hüvita spordivahendite kahju kui see on kulunud või purunenud pikaajalise tavakasutuse tagajärje. Teised kindlustusseltsid on hüvitanud kodukindlustuse lepingu alusel ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel purjelaua purunemisel tekkinud kahju, ja nad ei käsitle merel juhtunud õnnetusi purjelaua tavakasutusena, kulumisena ega isetekkelise purunemisena. Kostja selgitas 20.09.2023 istungil (dtl 73), et töötas 1998-2004 kindlustusseltsi liidus, tegeles elukindlustus- ja pensionikindlustuse teemadega ning ta ei ole ekspert ega ei pea ennast professionaalseks lepingupooleks. Ta selgitas, et varem on spordivarustusega juhtumeid olnud seoses purjelauaga, kus tavakasutuse käigus on sõidetud millegi vastu, millised juhtumid lähevad välistuse alla, kuid käesolev juhtum sellise välistuse alla ei mahu. Kostja oli lepitusmenetluses nõus kompromissiga, millega hageja nõus ei ole. Kui hageja ei ole nõus institutsioonidega, siis ei peaks ta kaasama sellesse klienti. Kostja ei ole nõus täiendavate kuludega (dtl 263). Purjelaua maksumus on 1399 eurot. Ka vaidlus pagasi kaotsimineku eest hüvitise saamiseks kestis kaua ja kostja sai õiguse lepitusorganis. Hageja on kindlustusandja, kelle vastu esitatud nõuete hulk on kasvanud (dtl 501). Kohtu põhjendused I Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik rikub kohustust.

VÕS § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vaidlustamata asjaolud Pooled sõlmisid 12.12.2021 kostja koduse vara kindlustamiseks kindlustuslepingu kindlustusperioodiga 14.12.2021-13.12.2022. Viimast tõendab kindlustuspoliis nr 11/154502/12.12.2021 (dtl 7). Poliisist nähtub, et kindlustuslepingu lahutamaks osaks on Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2020 (edaspidi tingimused, dtl 7). Poliisist nähtub, et kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja ehk kostja, et on nõus lepingu sõlmimisega, on tutvunud ja nõustunud kindlustustingimustega ja kohustub neid täitma (poliisi lk 2, dtl 8). Kostja tasus kindlustusmakse 13.12.2021 (kostja e-kirjaline kinnitus, maksedokument, dtl 242, 243). 06.09.2022 esitas kostja hagejale kahjuavalduse (dtl 23). Avalduse kohaselt toimus 06.09.2022 kl 17:30 juhtum, kus üks laps sõitis oma purjelauga kostja lapse purjelauale otsa, laps kukkus, laud ulpis vastu muuli ja purjelaua ahtrisse tekkis kahjustus. Kahju suurus on 1000 eurot (dtl 23). Hageja keeldus 07.09.2022 e-kirjalise teatega nr 2022028217 kahju hüvitamast. Kindlustusandja tugines Kodukindlustustingimuste 1/2020 punktidele 64 ja 64.19 põhjusel, et spordivarustuse kahjustumine tavapärase kasutamise käigus ei kuulu tingimuste kohaselt hüvitamisele. Pooled ei vaielnud selle üle, et purjelaud oli kindlustatud mainitud kindlustuslepinguga. Tarbijavaidluste komisjon otsustas asjas nr 19-1/23-01839-011 04.04.2023 (dtl 26), et kindlustusandjal tuleb hüvitada kostjale kahju 1599 eurot ning kui pooled otsusega ei nõustu võivad nad esitada sama vaidluse läbivaatmaiseks maakohtusse. Kuna pooled sõlmisid 12.12.2021 kostja koduse vara kindlustamiseks kindlustuslepingu kindlustusperioodiks 14.12.2021-13.12.2022, kostja tasus kindlustusmakse 13.12.2021, siis on poolte vahel sõlmitud vara kahjukindlustamise leping VÕS § 8 lg 1, § 422 lg 1, 476 lg 1 tähenduses.

II VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Vastavalt lepingule on pooltevahelise kindlustuslepingu lahutamaks osaks Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2020, mida hageja kasutab lepingutes ning mis ei ole eelnevalt kostjaga läbi räägitud. Seega on need tingimused VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimused. Vaidlus Hageja ei ole nõus tarbijavaidluste komisjoni otsusega käesoleva kahjujuhtumi asjas nr 191/23-01839-011 (dtl 26). Hagejal on õigus Tarbijakaitseseaduse § 60 lg 2 järgi pöörduda tuvastusnõudega kohtusse samas vaidluses kohtusse. Tarbijakaitseseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene maakohtu pädevust kontrollida tarbijavaidluste komisjoni tehtud otsust ega ole seotud komisjoni otsuse põhjenduste ja järeldustega. Sama moodi ei ole kohus seotud kostja poolt kohtule esitatud lepituskomisjoni otsusega 10.12.2022 samas vaidluses (dtl 50). Kohus märkis eelnevalt, et koduse vara lahutamaks osaks on Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2020 (dtl 10), mis on VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimused. Poliisilt nähutvalt oli kindlustatud kodune vara laiendatud koguriskikindlustusega (dtl 7). Tingimuste punkt 34 sätestab, et laiendatud koguriskikindlustuse korral hüvitatakse kindlustatud eseme varguse või röövimise riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju, samuti äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju punktides 27 ja 64-66 nimetatud tingimustel ja ulatuses. Punkt 61

sätestab, et koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktides 6466 nimetatud välistusi ja erandeid. Punkt 62 sätestab, et laiendatud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine või hävimine äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse (p 63) tõttu, arvestades punktis 27 nimetatud kindlustuskaitse laiendusi ning punktides 64-66 nimetatud välistusi ja erandeid. Punkt 63 sätestab, et äkiliseks ja kontaktseks sündmuseks loetakse näiteks tulekahju (p 36), plahvatust (p 40), vargust (p 50), röövimist (p 51), tormikahju (p 43), torustiku leket (p 55) ja muid äkilisi ja ettenägematuid juhtumeid, mille käigus kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud mõne kontaktse sündmuse tagajärjel. Tingimuste punkt 64 sätestab olukorrad ja juhtumid, mille korral ei hüvitata koguriski ja laiendatud koguriskikindlustuse puhul kahju (välistused). Seega on ülaltoodud tingimuste sätetes selgelt viidatud ja esile toodud, millal laiendatud koguriski kindlustuse puhul ootamatu äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse puhul hüvitatakse kahju ja millal asja kahju hüvitamine on välistatud. Hageja tugines tingimuste punktile 64.19 kui keeldus kahju hüvitamast. Seadus ei keela kindlustusandjal tüüptingimustes ette näha piiranguid, millistel juhtudel või milliseid kulusid ta ei hüvita. Üldjuhul on kindlustustingimustes ette nähtud välistused osa riskide kohta (RK 3-2-1-84-15 p 13). Kohus kontrollib järgnevalt tingimuse kehtivust ja kuidas seda tõlgendab mõistlik isik. Punkti 64.19 järgi on kahju hüvitamine välistatud spordivarustuse (jalgratas, suusad, surfivarustus jmt) kahjustumisel tavapärase kasutamise käigus, näiteks suusad purunevad kukkumise tagajärjel, jalgratta rehvid purunevad tavapärase maanteesõidu käigus. Seega võimaldab lepingu punktis 64.19 sätestatud tingimus selgelt aru saada, et kui purjelaud saabki lepingu tingimuste p 62 mõttes ootamatu, äkilise ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kahju, ei hüvitada seda kahju siis, kui see tekkis tavalise kasutamise käigus. Erinevalt kostja väitest, oli kostjal võimalik eelnevalt tutvuda käeolevate kindlustustingimustega, esitada kindlustusandjale lepingu kohta küsimusi ja paluda selgitusi, mida kostja ka tegi. Seda kinnitab hageja poolt kohtule esitatud pooltevaheline e-kirjavahetus 2021.a septembrist, novembrist. Kirjavahetusega saatis hageja kostjale ka vaidlusalused tingimused, kindlustuse üldtingimused, kodukindlustuse võrdlustabeli, kindlustuspakkumuse (dtl 47, 91 -98, 101, 106, 119, 120, 132, 134, 139, 152, 153, 165, 168, 170, 175, 188, 189, 201, 203, 205, 207, 212, 226, 238, 241 ). Sellega on hageja täitnud VÕS § 428 lg 1 p 3 tuleneva kohustuse – teavitanud kostjat kindlustuslepingu tüüptingimustest. Esitatud on ka teabeleht (dtl 104, 137, 173, 210, 351). Nimelt nähtub lehelt (ülalt esimesed read), et teabedokumendis on üldine ülevaade kindlustusteenuse kohta ja see ei kajasta sõlmitava lepingu eripärasid. Lisaks nähtub, et terviklik teave sõlmitava kindlustuslepingu kohta on teistes dokumentides, näiteks pakkumuses, kindlustustingimustes ja poliisil. Seega ei tähenda teabedokumendis märgitu, et tingimustes ei või olla kahju hüvitamise välistusi. Vastupidi on teabedokumendis just viide sellele, et terviklik teave on lepingu kohta muudes dokumentides, sh tingimustes. Hageja esitas tõendid selle kohta, et kostjal on aastaid tagasi olnud kindlustustegevuse

kogemus, sj kahju hüvitamise valdkonnas ja pensioni kindlustuse valdkonnas (andmed kostja varasema töökogemuse kohta, dtl 35, väljavõte ajalehest „Postimees“, QBE tegevuse kohta, dtl 259). Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina I. P. arvamuse (dtl 79). Arvamuses on märgitud, et purjelauaspordi treeningutes on väga harv juhus, kus varustus saab vigastada teise sportlase tõttu. Purjetamises on väga palju reegleid, neid jälgitakse treeningutel. Avamuse andja on ise tegelenud purjelauaspordiga vähemalt 16 aastat ja selle aja jooksul ei ole veel juhtunud, et keegi oleks tema varustusele nii otsa sõitnud, et see oleks saanud vigastada. Õnnetus on väga haruldane juhtum ning sportlasele kindlasti ootamatu ja ettenägematu. Kostja enda esitatud I. P. arvamus võimaldab järeldada, et purjelaua tavapärane kasutus on selle kasutamine vee peal spordiks, harrastuseks. Kostja on kindlustuslepingut sõlmides tarbija, kuid samas tuleb arvestada tingimuste punkti 64.19 sisu mõistmisel tema varasemat töökogemust selles valdkonnas ja asjaolu, et talle oli enne lepingu sõlmimist saadetud kindlustustingimused, pakkumus, võrdlustabel ja tal oli võimalik teha päringuid lepingu kohta (mida ta ka tegi). Nii pidi kostjale olema mõistlikult võttes arusaadav tingimuste punkti 64.19 sisu, et purjelauda kindlustades ei hüvita kindlustusandja tavapärase kasutuse käigus tekkinud kahju. Kostja asjatundaja arvamuse kohaselt on purjelaua kahjustumine vähetõenäoline just seetõttu, et sellel alal on reeglid, mida tuleb järgida. Märgitu ei tähenda aga seda, et kui purjelaud saab kahjustada kuskil mujal (kontaktne äkki/ootamatu sündmus), st mitte vee peal sportides või hobi korras sõites, et siis selle käigus lauale tekkinud kahju ei hüvitata. Nimelt võimaldab tingimuste punktis 64.19 sätestatu purjelaua kahju hüvitamist just siis, kui kahju tekkis muu sündmuse tõttu ehk ei tekkinud tavakasutuse käigus. Teisisõnu. Kui kostja esitatud asjatundja arvamuse järgi on purjelauale kahju tekkimine tavakasutuse käigus väga harv juhus ja selle harva juhtumi korral kindlustusandja kahju ei hüvita, siis ei jää kindlustusvõtja tegelikult ilma sellest, mida ta lepinguga ootab (p 64.19). Tõenäosus, et purjelaud saab tavakasutuse käigus kahjustada, on harv, kuid muudel asjaoludel ja kohas kahju tekkimise korral ei ole tingimuste punkti 64.19 järgi kahju hüvitamine välistatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 37 lg 1 1. lause järgi tingimuste punkti 64.19 sisu tõlgendades, on tavakasutuse käigus purjelaua kahju hüvitamise välistus selgelt arusaadav keskmisele isikule, sj kostjale, ning sellise välistuse korral ei jää kindlustusvõtja ilma ka lepingu eesmärgist. Nimetatud kaalutlustel ei ole tingimuste punktis 64.19 toodud kahju hüvitamise välistus VÕS § 42 lg 1 järgi tühine tüüptingimus. Pooled ei vaielnud selle üle, et purjelauda kasutati vee peal ehk see oli tavakasutuses, kui kahju lauale tekkis. Asjaolu, et purjelaud ei läinud katki siis kui teine isik sõitis sellele otsa, vaid siis kui see sõitis pärast kokkupõrget ise vastu muuli, ei ole määrav tingimuste punkti 64.19 tähenduses „tavakasutuses tekkinud kahju“ mõiste all. Kahju võib tekkida ootamatult ja ootamatu sündmuse tõttu ja see on küll punkti 64.19 mõttes tähtis, kuid ei ole ainumäärav kahju hüvitamise või välistuse seisukohalt. Määrav on asjaolu, et käesoleval juhul oli

purjelaud tavakasutuses (sellega sõideti vee peal) kui ta sai kahjustuse. Nii ei oma tähtsust, kas muu isik sõitis purjelauale endale otsa ja see läks katki või toimus purjelauga kokkupõrge muul viisil, mille tulemusel liikus purjelaud ise millegi vastu (ulpis vastu muuli) ja sai kahjustada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väide on põhjendatud, et purjelaud sai kahjustada tavakasutuse käigus ja kostja vastupidine arvamus ei ole põhjendatud. Hagejal oli õigus tingimuste punkti 64.19 järgi keelduda kindlustushüvitise maksmisest kostjale. Hageja ei ole rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 422 lg 1, § 423 lg 1, 476 lg 1 tulenevat kindlustushüvitise maksmisese kohustust. Hageja esitas tuvastusnõude põhjusel, et ta ei nõustunud tarbijavaidluste komisjoni otsusega, ja kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole rikkunud kindlustuslepingust tulenevat hüvitamiskohustust, siis kuulub hagi rahuldamisele. Nii tuleb tuvastada, et hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale kindlustushüvitist 1599 eurot 06.09.2022 purunenud purjelaua eest. Seetõttu ei hinda kohus poolte väiteid ja tõendeid kahju suuruse kohta (e-kirjavahetus purjelaua väärtuse ja parandamise võimaluse kohta, dtl 372, 374, fotod purjelauast, veebilehel väljavõte purjelaua kohta, dtl 265, 474). Kostja väitis, et pagasi kaotsimineku kahju hüvitamise vaidlus kestis pikalt ja alles lepitusorganis sai kostja õiguse. Lisaks väitis ta, et hageja on kindlustusandja, kelle vastu esitatud nõuete hulk on kasvanud, mis viitaks mingit viisi hageja erilisele käitumisstiilile. Märgitud väited ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Mis puudutab poolte väiteid, kuidas ja milliseid tingimusi kasutavad teised kindlustusandjad sarnaste juhtumite lahendamisel, ei oma ka käesoleva lepingu poolte vaidluses tähtust. Selle tõttu ei hinda kohus poolte vastavaid väiteid ja teiste kindlustusandjate tingimusi ja (dtl 244). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud kannab see pool, kelle kahjuks on otsus tehtud j lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja vaidles vastu sellele, et tema peaks kandma hageja menetluskulud. Asjaolu, et hageja ei ole nõus institutsioonide otsustega, ei pea tooma kaasa kostjale kulusid. Kostja ei esitanud kulude nimekirja. Tarbijakaitseseaduse § 60 lg 3 sätestab, et kaupleja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult komisjoni otsuse järgimisest või samas asjas maakohtusse pöördumisest, lisades ärakirja maakohtule esitatud hagiavaldusest. Sama sätte lõige 4 sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Kaupleja kantakse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja, kui ta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Sama sätte lõige 5 sätestab, et nimekirja kantud kaupleja kustutatakse nimekirjast, kui: 1) kaupleja järgib komisjoni otsust pärast nimekirja kandmist; 2) kaupleja nimekirja kandmisest on möödunud üle 12 kuu. Käesoleva tuvastusnõude esitas hageja seetõttu, et ta ei olnud nõus tarbijavaidluse komisjoni otsusega nr 19-1/23-01839-011. Hageja tugines ka nõude esitamisel Tarbijakaitseseaduses § 60 sätestatule, et vältida enda kandmist nende isikute nimekirja, kes ei järgi komisjoni otsust. Tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 järgi, mille täitmist saaks kostja sundkorras nõude täitemenetluses. Kuigi kostja ei olnud nõus hageja nõudega, ei ole kostja tegelikult põhjustanud hagi esitamist kohtusse ehk kostja ei ole rikkunud hageja õigusi. Hageja kohtusse pöördumise vajadus tuleneb selles, et ta ei ole nõus komisjoni otsusega ja leidis, et tal ei ole lepingust tulenevat hüvitamiskohustust kostja ees. Lisaks leidis hageja, et hagi on vaja esitada seetõttu, et vältida olukorda, kus pädeval asutusel ei oleks võimalik tema suhtes kasutada negatiivseid meetmeid (TKS § 60 lg 4). Nimetatud põhjendustel oleks TsMS § 162 lg 4 järgi äärmiselt ebaõiglane, et kostja peaks kandma hageja menetluskulusid olukorras, kus kostjal pole endal isegi sundkorras täitmise jaoks vajaminevat täitedokumenti. Selles olukorras on õiglane jätta § 162 lg 4 järgi poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei määra kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.