Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tallinn, Spordi tn 10 // 12 // 14 korteriühistu (registrikood 80130308), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja advokaat Valeria Titova
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.03.2023 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 14 649,84 eurot ja sellelt arvestatava viivise ulatuses ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus järgmiselt: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista Xlt välja Tallinn, Spordi tn 10 // 12 // 14 korteriühistu kasuks kahjuhüvitis 14 649,84 eurot, 27.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4254,78 eurot ja alates 28.03.2024 viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 14 649,84 eurot täieliku tasumiseni. 3) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-21-2908 4) Menetluskuludest jäävad mõlemas kohtuastmes õigusabikulud kummagi poole enda kanda. Mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõivust jääb 52% kostja ja 48% hageja kanda. 5) Mõista Xlt välja Tallinn, Spordi tn 10 // 12 // 14 korteriühistu kasuks riigilõiv 1040 eurot. 6) Xl tuleb tasuda väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamisel Tallinn, Spordi tn 10 // 12 // 14 korteriühistule viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas hagi, milles palub mõista kostjalt välja hüvitise varalise kahju hüvitamiseks 27 520 + 702 eurot koos viivisega ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks on asjaolu, et kostja oli hageja juhatuse esimees 14.06.2000–14.11.2019. 2017. a alguses otsustas hageja remontida hoonete vundamendid ja soojustada soklid. Kostja võttis hinnapakkumised kahelt ettevõttelt: E.K Partner OÜ ja Kriol Ehitus OÜ. 20.06.2017 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et tööd lükatakse edasi, jätkatakse remondiraha kogumist ning otsitakse soodsamaid pakkumisi. Siiski sõlmis kostja hageja nimel 02.07.2017 E.K Partner OÜ-ga töövõtulepingu sokli soojustuse uuendamiseks ja muude vundamendiga seotud tööde teostamiseks maksumusega 15 500 eurot. 14.07.2017 teatas töövõtja juhatuse liige kostjale e-kirja teel, et maksumus tõuseb 23 300 eurole. Kostja ei teavitanud juhatuse teisi liikmeid lepingu sõlmimisest ega hinna kallinemisest. E.K Partner OÜ esitas hagejale arveid ja kostja tegi hageja vahenditest ettevõttele ülekandeid kokku 27 520 eurot.
3.Kostjal puudus õigus hageja nimel lepingut sõlmida, kuna üldkoosolekul otsustati, et tööd lükatakse edasi. Ka olid tellitud tööd tehtud puudustega. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 10.05.2018 hagejale ettekirjutuse, milles tõi välja, et teostatud tööd ei ole vastavuses 24.01.2006 ehitusloaga kinnitatud rekonstrueerimisprojektiga. Hageja tellis ehitustööde kvaliteedi hinnangu, millest selgus: a) tööd ei ole teostatud lepingu järgi täies mahus; b) tööd on teostatud projektita; c) tööd on praak; d) töövõtjal puudub litsents ehitustööde tegemiseks ja ametlikult registreeritud tööjõud; e) korrektseks tööde lõpetamiseks on vaja teostada sokli konstruktsiooni demontaaž.
2-21-2908
4.Hageja oli sunnitud tellima tööde parandamise ja sõlmis 26.11.2018 selleks töövõtulepingu Arkilla OÜ-ga. Lisaks lepiti kokku kivipuru plaadi, veeplekkide, õhurestide ja tänavakivide paigalduses ning ümber maja 4 m ulatuses haljastustöödes. Sisuliselt olid kõik E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd vaja lammutada ja / või ümber teha. Kokku kohustus hageja Arkilla OÜ-le tellitud tööde eest maksma 13 947,84 eurot (käibemaksuga).
5.E.K Partner OÜ on registrist kustutatud 12.11.2019. Hageja leiab, et kostja läks vastuollu 20.06.2017 üldkoosoleku otsusega, võttes vastu ebasobivaks tunnistatud hinnapakkumise ja sõlmides lepingu ettevõttega, kel puudus tegevusluba ning kel ei olnud ühtegi ametlikult registreeritud töölist. Sellise õigusvastase tegevusega tekitas kostja hagejale otsest varalist kahju.
6.Lisaks on hagejal õigus nõuda varalise kahju hüvitamist, mis tekkis talle kohtueelselt osutatud õigusteenuse eest tasumisega. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.20.06.2017 üldkoosolekul ei võetud vastu otsust ehitustööd edasi lükata, jätkata remondiraha kogumisega ning otsida soodsamaid hinnapakkumisi. Koosoleku protokoll ei vasta seaduse nõuetele ega kajasta õigesti vastuvõetud otsuseid. Lisaks ei tulene protokollist, milliseid hinnapakkumisi koosolekul arutati.
9.Kostja ei sõlminud lepingut omavoliliselt. Kostja täitis juhatuse liikme kohustusi oma teadmiste ja võimete kohaselt hageja jaoks parima kasuga ja soovis vältida vundamentidele kahju tekkimist. Hageja otsustas kooskõlastatult teise juhatuse liikme MBga tellida soklite renoveerimine ja vundamentide soojustamine tol hetkel odavama hinnapakkumise teinud ettevõttelt. Teine juhatuse liige vaatas läbi kõik hinnapakkumised, kontrollis äriühingute võlgnevusi ja eelmise aasta bilanssi. Samuti oli lepingupartneri osas tehtud põhjalik analüüs. Enne lepingu sõlmimist suhtles kostja nii MBga kui ehitusvaldkonnas kogemust omava isikuga (hageja liige HL). Nemad kiitsid lepingu sõlmimise heaks.
10.Kui töödega oli alustatud, selgus vundamendi lahtikaevamisel, et planeeritud soojustusplaate ei saa kasutada ning tuli leida teine materjal soojustamiseks, mis osutus aga kallimaks. Töövõtja selgitas uue maksumuse kujunemist. Seoses sellega, et töödega oli juba alustatud ning ka uus hind oli võrreldes teiste hinnapakkumistega madalam, otsustas hageja juhatus töödega jätkata.
11.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutus ei tõenda, et tööd olid puudustega. Ettekirjutus puudutab ainult Spordi tn 12 hoonet, hageja on aga korteriühistu, mis on asutatud kolme elamu (Spordi tn 10, 12 ja 14) majandamiseks. Kostja ei saa vastutada töös esinenud väidetavate puuduste eest. Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuses sisalduvad andmed on eksitavad (nt väide, et ehitustööde teostamiseks peab ettevõttel olema tegevusluba; et ettevõttel tööjõu puudumine välistab töövõtulepingu täitmise) ega ole usaldusväärsed.
12.Hagejale väidetavalt tekitatud kahju tuleneb E.K Partner OÜ poolt ebakvaliteetselt teostatud töödest, st hageja ja E.K Partner OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust. Kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega isegi juhul kui jaatada, et kostjal ei olnud volitusi lepingut hageja nimel sõlmida. Hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu. E.K Partner OÜ näol oli
2-21-2908 tegemist professionaalse ettevõtjaga ja kui hageja sai lepingust kahju, tuleb nõudega pöörduda ettevõtja poole. Hageja võttiski vastavasisulise otsuse vastu 28.05.2018 üldkoosolekul.
13.Kostja ei ole hageja suhtes hoolsus- ega lojaalsuskohustust rikkunud. Soklite renoveerimine ja vundamentide soojustamine oli Tallinn, Spordi tn 10, 12 ja 14 korteriomanikele vajalik. Kostja järgis korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit. On arusaamatuks, milline kahju hagejale tekkis. Tellitud ehitustööd olid vajalikud. Hageja varaline olukord ei muutunud.
14.Kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et kostja rikkus oma kohustusi, siis selle tagajärjel soojustati sokkel ja tehti vundamendi remont 27 520 euro eest. Arkilla OÜ-le tasutud 13 947,84 eurot ei saa arvesse võtta, kuna selles võivad sisalduda lisatööd, mis ei olnud E.K Partner OÜ käest tellitud. Hagi rahuldamine tähendaks, et hageja liikmed saavad 27 520 eurot maksva remondi tasuta.
15.Kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, kuna hagi rahuldamine viiks hageja alusetu rikastumiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos viivisega.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja hageja juhatuse liikmena tellis hoonete vundamendi remondi ja sokli soojustamise tööd ning allkirjastas töövõtulepingu 08.07.2017 E.K Partner OÜ-ga; hageja vahendite arvelt tasuti E.K Partner OÜ-le tööde eest kokku 27 520 eurot; kostja tellis tööd hageja üldkoosoleku otsuseta; kostja ei ole hagejale hüvitanud hagiavalduses nõutud summat.
18.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: kas kostja on rikkunud tööde tellimisega ja hageja vahendite arvelt E.K Partner OÜ-le tasu maksmisega juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tekitanud sellega hagejale kahju; kui kostja on hagejale kahju tekitanud, siis millises ulatuses; kas tööde teostamiseks oli vaja üldkoosoleku otsust.
19.Hageja on kostja vastu esitanud kahju hüvitamise ja viivise nõude. Hagi kohaselt on kostja kui hageja endine juhatuse liige tekitanud enda ametiülesandeid täites hagejale kahju. Kuni 31.12.2017 reguleerisid korteriomanike kohustusi ning suhteid teiste korteriomanike ja korteriühistuga korteriomandi seadus (KOS) ja korteriühistu seadus (KÜS). Alates 01.01.2018 hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kuivõrd hagi aluseks olevad sündmused toimusid 2017. a, kohaldab kohus käesoleva tsiviilasja lahendamisel 2017. a kehtinud KOS-i ja KÜS-i. Maakohus viitas Riigikohtu lahenditele nr 2-17-3478 (punkt 12), 3-2-1-169-14 (punkt 12), 3-2-1-133-15 (punkt 12). Juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lõike 2 kohase nõude eeldused järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lõige 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lõige 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lõike 2 teine lause). Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on
2-21-2908 ühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud ühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
21.Hageja leiab, et õiguslik alus sokli soojustuse uuendamiseks ja vundamendi renoveerimisega seotud tööde teostamiseks puudus, kuivõrd tööde tegemiseks oli vaja üldkoosoleku otsust. Kostja leiab, et tal oli õiguslik alus tööde tellimiseks, kuivõrd ta kooskõlastas selle teise juhatuse liikmega.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja sõlmis hageja esindajana töövõtulepingu nr 07/17 E.K Partner OÜ-ga (tl 16–20). Lepingust tuleneb mh järgnev: 1) leping on sõlmitud tööde teostamiseks summas 15 500 eurot (punkt 2.2), 2) tellija annab ja töövõtja kohustub teostama renoveerimistöid aadressil KÜ Spordi 10/12/14 (punkt 3), 3) tööde loetelu: eemaldada kasvupinnas, aluspinna vormistamine 16/32 killustikuga, rakiste ehitus, kile ja 100 mm vatpolüsterooli paigaldus, armatuurvõrgu paigaldus, valamine betooniga C25/30, panduse laius 500mm; eemaldada vana sokli soojustus, soklil paigaldada immutatud 50x50 karkass, paigaldada soojustus 50 mm EPS, paigaldada kivex kivipuruplaat, paigaldada veenina pleki (punkt 4). Hageja on hagis (tl 1 pöördel, punkt 1.3) ja kostja on hagivastuses (tl 59, punkt 2.6) selgitanud, et kokkulepitud tööd teostati sokli ja vundamendi soojustamiseks ning renoveerimiseks.
23.Kohus leiab, et lepingus märgitud tööde teostamist saab KOS § 161 lõike 1 punkti 1 alusel teostada korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel. Elamu vundament ja sokkel kuulub korteriomanike kaasomandisse (KOS § 1 lõige 2) ning töövõtulepingus märgitud töödega ajakohastatakse kaasomandi eset. Kostja on selgitanud, et tööde aluseks on olnud juhatuse liikmete ühine otsus, kuid kaasomandi ajakohastamiseks vajalikke tööde teostamise otsustamine ei kuulu seaduse kohaselt juhatuse pädevusse. Selliseid otsuseid saab vastu võtta korteriomanike üldkoosolek.
24.Hageja 20.06.2017 üldkoosoleku protokolli punktist 2 (tl 15) nähtub, et vundamendi renoveerimiseks (sokli soojustamiseks koos soojustatud panduse valamisega) laekus kaks hinnapakkumist ning hinnapakkumised osutusid liiga kõrgeteks. Üldkoosolek otsustas ehitustööd edasi lükata, jätkata remondiraha kogumist ning samas otsida soodsamaid hinnapakkumisi. Kohus tuvastab, et hageja 20.06.2017 üldkoosoleku punktis 2 märgitud otsuses otsustati mitte teostada vundamendi ja sokli renoveerimise ning soojustamise töid. Kostja sõlmis hageja nimel töövõtulepingu 02.07.2017, s.o vähem kui kuu aega hiljem ega ole tõendanud, et sel ajal oleks üldkoosolek otsustanud vundamendi ja sokliga seotud tööde teostamise. Seega ei olnud kostjal õigust hageja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks, kuivõrd üldkoosolek ei otsustanud 20.06.2017 seisuga vundamendi ja sokli renoveerimist ning soojustamist tellida.
25.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega 20.06.2017 üldkoosoleku protokollile. Puudub vaidlus, et kostja oli sel ajal hageja juhatuse liige. Protokolli kohaselt oli üldkoosoleku juhatajaks ja protokollijaks kostja ise. Seega on kostja vastuväited arusaamatud, võttes arvesse, et tema vastutusalas oli see, kas protokoll on koostatud seaduse sätetega kooskõlas. Kumbki pool ei ole esile toonud, et üldkoosoleku otsuseid oleks vaidlustatud. Seega on 20.06.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtivad. Lisaks ei nõustu kohus kostjaga, et 20.06.2017 üldkoosoleku protokoll on allkirjastamata. Kostja kui üldkoosoleku juhataja ja protokollija on käsikirjalise allkirja protokolli pöördele pannud. Asjaolu, et kostja allkiri ei ole kohe protokolli
2-21-2908 all kostja nime juures, ei tähenda, et protokoll ei oleks allkirjastatud. Protokollist nähtub, et kostja on selle allkirjastanud. Seega on kostja vastuväited põhjendamatud. Kostja ei tõendanud, et üldkoosolek oleks vastu võtnud kehtiva otsuse renoveerimistööde teostamiseks, millised kostja tellis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja hageja esindajana sõlmis töövõtulepingu E.K Partner OÜ-ga korteriomanike üldkoosoleku otsuseta.
26.Maakohus viitas VÕS § 115 lõikele 1, MTÜS § 27 lõigetele 1 ja 3 ning § 32 lõikele 1, TsÜS §-dele 35, 32, 63 (punktile 1), 138, samuti Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-133-15 (punktidele 13jj) ja 3-2-1-61-14, VÕS §-dele 6 ja 620, KÜS § 2 lõikele 1.
27.Kostja, olles hageja juhatuse liige, tasus hageja esindajana 04.07.–07.11.2017 E.K Partner OÜ-le 27 520 eurot (tl 25 pöördel–27 pöördel). Kohus tuvastas, et E.K Partner OÜ-lt tellitud tööd olid sellise iseloomuga, mis vajasid üldkoosoleku otsust, kuid tööde tellimiseks otsus puudus. Kohus leiab, et kostja hageja endise juhatuse liikmena ei ole E.K Partner OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tööde tellimine ja nende eest tasumine üldkoosoleku otsuseta tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Tööde tellimine üldkoosoleku otsuseta oleks olnud põhjendatud juhul, kui need oleksid TsÜS § 63 mõttes vajalikud. Kostja on hagivastuses selgitanud, et elamute soklid ja vundamendid olid väga halvas seisukorras, kuid kostja ei ole seda tõendanud, mh ei ole kostja tõendanud, et elamu oli sellises olukorras, et oleks hävinenud või saanud tööde tegemata jätmisel oluliselt kahjustada. Kostja on selgitanud, et tööde teostamine oli päevakorras juba 2015. a ning esitanud selle tõendamiseks 21.06.2015 allkirjastamata üldkoosoleku protokolli (tl 81). Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et hagiavalduse kohaselt otsustas hageja remontida hoonete vundamendid ning soojustada soklid (väidetavalt 2017. a) või et tööde tegemise vajadus võis olla juba varasemalt päevakorras, ei anna õigust juhatusel teha otsuseid, mis juhatuse pädevusse ei kuulu. Veelgi enam, 20.06.2017 üldkoosoleku protokollist (tl 15) nähtub, et korteriomanikud otsustasid ehitustööd edasi lükata ning nende tahe ei olnud töid teostada. Kuigi on üldteada, et elamud vajavad ajapikku renoveerimist, ei ole käesoleval juhul tööde kiireloomulisus tõendatud. Kohus leiab, et juhul, kui jaatada iga elamu parendamiseks tehtud töö TsÜS § 63 mõttes vajalikkust, muutuks seaduses ettenähtud nõue otsustada kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sh energiatõhususe suurendamiseks, tehtud tööde vajalikkust üldkoosoleku otsusega, sisutühjaks. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd puudus üldkoosoleku otsus tööde teostamiseks ning tööde teostamise kiireloomulisus ei ole tõendatud, leiab kohus, et kostja rikkus tööde tellimisel juhatuse liikme hoolsuskohustust.
28.Maakohus viitas MTÜS § 32 lõike 1 esimesele lausele ning VÕS § 127 lõikele 1, § 128 lõigetele 2 ja 3. Kohus leiab, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus 27 520 eurot E.K Partner OÜ-le, ei ole tõendatud, et kahju on tekkinud 27 520 euro ulatuses. Hageja on väitnud, et E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd lammutati ning seetõttu oli tasutud raha asjatult. Samas on kostja 28.05.2018 üldkoosoleku protokolliga (tl 66) tõendanud, et sokli demontaaži otsustati mitte teostada. Töid otsustati jätkata peale ehitusvigade parandamist ning projektiga kooskõlastamist. Seega ei ole tõendatud, et kõik E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd lammutati ning kogu E.K Partner OÜ-le tasutud 27 520 eurot, oli põhjendamatu.
29.Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada vastusoorituse väärtust (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-133-15, p-d 13jj; 3-2-1-110-13, punkt 16). E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd olid puudulikud. Ekspertiisi (tl 30–33) kohaselt ei ole tööd teostatud täies mahus, tähtaegselt, on teostatud ilma projektita ega vasta kehtivatele normidele ning normatiividele. Kohus leiab, et kuivõrd tööd olid puudulikud, kuid hageja tasus tööde eest 27 520 eurot, on hagejal kahju tekkinud puudulike tööde osas. Hageja on esitanud kostja ja HLi poolt koostatud
2-21-2908 tööde ning materjalide kulu ülevaatuse akti nr 18 (tl 92). Akt on allkirjastamata, kuid kostja ei ole selle koostamist vaidlustanud. Arvestamata aktis märgitud viivist, kuuluks selle kohaselt E.K Partner OÜ poolt hagejale tagastamisele 14 785,63 eurot. Seega on hagejale kahju tekkinud puudulike tööde tõttu 14 785,63 euro ulatuses. Ülejäänud 12 734,37 euro (27 520 – 14 785,63 = 12 734,37) osas on kahju tekkimine tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ei saanud 12 734,37 euro ulatuses vastusooritust ning et sellises ulatuses oleksid tööd olnud puudulikud.
30.Lisaks märgib kohus, et kuigi kohus tuvastas, et vundamendi ja sokli soojustamise tööd ei olnud sellise iseloomuga, et neid oleks pidanud kiiresti teostama üldkoosoleku otsuseta, oli vundamendi ja sokli soojustamise küsimus hagejate liikmete ees arutamisel. Seda on kinnitanud hageja hagiavalduses. Selleks võeti hageja kinnitusel hinnapakkumised, mis tähendab, et tööde teostamine oli päevakorras. Kuigi E.K Partner OÜ tegi töid osaliselt puudustega, sai hageja vähemalt 12 734,37 euro ulatuses tööde teostamisel kasu. VÕS § 127 lõike 5 kohaselt tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada hüvitisest maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Kohus tuvastas, et tehtud tööd jäid demonteerimata ning hageja kinnitusel leidis ta ettevõtte, kes tööd parandas ja lõpetas. Seega ei oleks 12 734,37 eurot võimalik hageja kahjuks pidada ka põhjusel, et hageja on saanud vähemalt selles ulatuses kasu ning see tuleb hüvitisest maha arvata.
31.Hageja on tuginenud hagis mh sellele, et tellitud teenus 27 520 eurot oli oluliselt kallim, kui teised sarnased pakkujad. Hageja on selle tõendamiseks esitanud 22.09.2018 üldkoosoleku protokolli (punkt 3) (tl 94 pöördel). Kohus leiab, et selle protokolli alusel ei ole võimalik väita, et E.K Partner OÜ-lt tellitud tööd ei vastanud turuhinnale (eeldusel, et need oleks korrektselt teostatud). 22.09.2018 üldkoosoleku toimumise hetkel E.K Partner OÜ enam teenust ei osutanud ja koosolekul arutati puuduste likvideerimist. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et kõik E.K Partner OÜ tööd lammutati täielikult ning et sel põhjusel ei ole võimalik tuvastada, et uus tegija tegi töid samas mahus, mida hageja ootas 27 520 euro eest. Üksnes asjaolu, et korteriühistu hinnangul oli tööde maksumus kõrge, ei tähenda, et need ei vasta turuhinnale.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju on 14 785,63 eurot, kuivõrd hageja tasus sellises ulatuses puudulike ja tegemata tööde eest ega saanud selles ulatuses vastusooritust. Kohus märgib, et hageja kahju võib olla ka tööde parandamisele kulutatud 13 947,84 eurot, kuid hageja ei ole tööde parandamise maksumuse hüvitamiseks nõuet esitanud. Kohus ei hinda kahju tekkimist seoses tööde parandamise maksumusega, kuivõrd hageja ei ole sellele tuginenud. Samuti ei hinda kohus majavammi puhastusteenusega seotud kulusid (tl 83, punkt 2.12), kuivõrd hageja ei ole selles osas nõuet esitanud.
33.Maakohus viitas VÕS § 127 lõikele 4. Kohus leiab, et hoolsuskohustuse rikkumine ei ole kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju oleks hoolsuskohustuse rikkumise tagajärg. Kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-169-14 (punkt 21 jj) ning KÜS § 6 lõike 1 teisele lausele ja § 2 lõikele 1. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 lõigete 1 ja 2 alusel.
34.Kohus leiab, et eeskätt on kahju tekkimise eest vastutavaks isikuks tööd teostanud ettevõtja. Üksnes asjaolu, et töövõtja on praeguseks äriregistrist kustutatud, ei anna alust väita, et juhatuse liige peaks vastutama kahju eest täies ulatuses, kui uuel juhatusel oli võimalik üritada panna nõuet maksma oma kohustusi väidetavalt rikkunud lepingupartneri vastu, esitades mh vajadusel pankrotiavalduse. Hageja ei ole tõendanud, et pöördus kahju vähendamiseks E.K Partner OÜ (uue nimega 2018MNLA OÜ) poole. Ettevõte kustutati äriregistrist alles 12.11.2019 (tl 83 pöördel). Esitatud tõenditest nähtuvalt tuvastati tööde puudulikkus hiljemalt 28.05.2018 (tl 66),
2-21-2908 kuivõrd kõne all oli, kas puudulikud tööd demonteerida või mitte. Seega oli hagejal vähemalt üks aasta, et nõue esitada. Olenevalt asjaoludest oleks saanud kaaluda ka nõude esitamist võlgniku juhatuse liikme vastu, kui äriühingul endal vara puudus. Miks hageja enda nõuet selle ajal jooksul maksma ei pannud, jääb ebaselgeks.
35.Kuigi kostja tellis tööd hageja nimel üldkoosoleku otsuseta, järgis ta tööde ülevaatamisel kohtu hinnangul hoolsuskohustust. Ülevaatuse käigus tuvastas ta puudujäägid (tl 92) ja võttis hageja esindajana võttis ette samme, et puudulikud tööd leiaksid lahenduse. Sealjuures oli ka hageja läbi oma liikmete tööde parandamise protsessi kaasatud (tl 88). Sellele viitab mh ML poolt elanikele edastatud kiri (tl 87), kus ML selgitab, et kostja suhtles tööde parandaja Arkilla OÜ poolt teostatud tööde osas pangaga, kirjutas tingimused jm. Seega panustas kostja olulisel määral, et puudulikud tööd saaksid parandatud ning olukord leiaks mõistliku lahenduse.
36.Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole lepingu sõlmimisel võtnud selgelt ülemäärast riski. Hageja on tõendanud, et 2018. a olid MNLA OÜ-l (endine E.K Partner OÜ) võlgnevused erinevate isikute ees. Samas, vähemalt hageja viidatud andmete põhjal lepingu sõlmimise hetkel neid võlgnevusi veel ei olnud (tl 83 pöördel–84 pöördel). Võlgnevused tekkisid 2018. ja 2019. a, osaliselt 2017. a lõpus. Töövõtulepingu allkirjastasid pooled juulis 2017. Täitemenetlused on samuti algatatud pärast lepingu sõlmimist. Eelduslikult ei olnud info võimalike nõuete kohta lepingu sõlmimise ajal kostjale kui hageja juhatuse liikmele kättesaadav. Lisaks leiab kohus, et arvestades hageja piiratud vahendeid ja võimalusi, ei tulene tema juhatuse liikmele otsest kohustust teha päringuid tasulistesse registritesse (nt teatmik.ee, mille väljatrükke hageja on tõendina esitanud). Majandusaasta aruannete esitamata jätmine võiks tekitada juhatuse liikmes mõnevõrra kahtlust, kuid ei ole otseselt aluseks lepingu sõlmimata jätmiseks.
37.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja juhatuse hoolsuskohustuse rikkumine ja kahju tekkimine sellises seoses, et kostjal tuleks kahju tekkimise eest vastutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
39.Maakohus võttis vastu hilinemisega esitatud kostja menetluskulude nimekirja. Kostja hilines nimekirja esitamisega ühe päeva, mis ei põhjustanud menetluse venimist. Tutvudes kostja nimekirjaga ja hageja vastuväidetega sellele, leiab kohus, et kostja kulud on põhjendatud järgmises ulatuses: kliendi nõustamise, hagimaterjalidega tutvumise ja vastuse koostamise eest 7 t; 17.02.2022 kohtumäärusega tutvumise ja täitmise eest 2 t; hageja 17.02.2023 menetlusdokumendiga tutvumise eest 0,5 t. Kokku on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 9,5 t ulatuses. Esindaja tunnitasuks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Kokku on kostja lepinguline esindaja tasu põhjendatud 1140 euro ulatuses. Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist ja on kinnitanud, et kulud on tekkinud käesoleva menetlusega seoses. Hageja apellatsioonkaebus
40.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
2-21-2908
41.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas osaliselt ebaõigesti tõendeid, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.
42.Maakohus oleks pidanud tuvastama, et kostja tekitas hagejale kahju sellega, et sõlmis töövõtulepingu selleks üldkoosoleku otsust omamata ja tasus töövõtjale tegemata või puudulikult tehtud tööde eest 27 520 eurot ning hageja pidi puudustega tööde lammutamiseks ja parandamiseks kulutama täiendavalt 13 947,84 eurot.
43.Tekitatud kahju on tõendatud Ehituskonsult Grupp OÜ ekspertarvamusega, hageja pangaväljavõtetega 27 520 euro ülekandmise kohta ja 26.11.2018 töövõtulepinguga, millest nähtuvalt oli hageja sunnitud uuele töövõtjale tasuma täiendavalt 13 947,84 eurot. Tõendatud on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel.
44.Maakohtu poolt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-169-14 tuginemine ei ole relevantne, kuna kaasuste tehiolud on erinevad. Nimetatud kohtuasja vaidluses oli juhatuse liikmel tööde tellimiseks seaduslik alus korteriühistu üldkoosoleku otsus näol, mida käesoleva vaidluse puhul ei ole. Ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15 viitamine ei ole asjakohane, kuna tegemist ei ole analoogse juhtumiga. Maakohtu viidatud lahend nr 2-17-3478 täpsustab MTÜ juhatuse liikme vastutust, kuid otsuse tegemisel kohus selle lahendi seisukohtadega ei arvestanud ja Riigikohtu juhistest ei lähtunud.
45.Maakohus tuvastas, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja et tööde tellimiseks puudus õiguslik alus ja vajadus. Sellest tulenevalt on üllatuslik, et hagi jäi rahuldamata. Hagiavaldus oleks tulnud rahuldada vähemalt osaliselt.
46.Hageja ei nõustu, et ei esitanud nõuet tööde parandamise kulude hüvitamises. Apellandi jaoks on tegemist kogumis kahjuga, mida vastustaja tegevus on kaasa toonud ja ei oma tähtsust, millisel õiguslikul alusel kohus peab võimalikuks nõuet rahuldada. TsMS § 363 lõike 1 tähenduses ei ole oluline nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (antud juhtumil rahasumma), mida hagis nõuti. Kohtule pidi olema arusaadav hageja nõue ja selle olemus. Riigikohus selgitas lahendis nr 2-18-4181, et isegi kui asuda seisukohale, et hagiavalduses ei olnud hageja nõue kohtu jaoks selge, saanuks kohus selgitamiskohustusest lähtuvalt seda pooltega arutada ning kohus oleks pidanud juhtima tähelepanu sellele, et mingid olulised asjaolud on välja toomata või tõendamata. Maakohus vastavat selgitust ei esitanud. Hageja jaoks tuli kohtulahend üllatusena, kuna sai kohtu suunistest ja selgituste ulatusest aru, et kohtu jaoks on piisavad hageja vastuses esitatud asjaolude täpsustused.
47.Hageja ei nõustu, et ei tõendanud, et töödes esines puudusi. Ekspertiisist nähtub selgelt, et teostatud tööd olid puudustega. Selliselt on aru saanud ka kostja.
48.Otsus on üllatuslik ja vastuoluline ka osas, et kohus möönab kahju vähemalt suuruses 14785,64 eurot, kuid see ei kajastu resolutsioonis.
49.Ehitustööd olid tellitud õigusliku aluseta ning hageja ei pidanud hakkama tõendama, kui palju ta vastusooritusena sai, vaid kostja pidi tõendama, kui palju hageja on „säästnud“. Kohus lähtus kohati äraspidisest loogikast, et see, kellele kahju tekitati, peab tõendama kahjuga tekkinud kasu saamist. Kuna kohus tuvastas, et kostja rikkus hoolsuskohustust, peab kostja kahju tekitajana hüvitama tekitatud kahju, mitte ei hakata kahju tekkimisel maha arvestama mistahes kasumit, millega legaliseeritakse ja jaatatakse sisuliselt käitumise legitiimsust. Hageja
2-21-2908 jaoks ei ole mistahes kasumit / säästu tekkinud ja kui kostja leiab, et on oma tegevusega tekitanud hagejale kasumit / säästu, tulnuks tal esitada vastuhagi ja nõuda selle tagastamist. Maakohus ei lähtunud õiglasest ja põhjendatud tõendamiskoormise jagamisest. Praeguses asjas on küsimus pelgalt juhatuse liikme vastutuses TsÜS § 35 tähenduses, mitte aga selles, kui palju on säästetud ühe või teise töö ümbertegemise või mitte ümbertegemisega või vastusooritust saadud / mitte saadud. Ei ole välistatud, et hagejale sedavõrd suure tõendamiskoormise panemine ei ole kooskõlas põhiseadusega ega kohtumenetluse normidega. Praeguses kaasuses tuleb tõendamiskoormis ümber pöörata.
50.Ebaõige on järeldada, et hageja peaks nõude esitama töövõtja vastu, kui tekkinud kahju tulenes eeskätt juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Kahju ei tekkinud üksnes töid teostanud ettevõtja tegevusest. Kui juhatuse liige oleks sõlminud töövõtulepingu üldkoosoleku otsuse alusel, ei tekiks küsimust tema vastutusest. Siiski on maakohtus esitatud tõendid selle kohta, et kostja pöördus töövõtja poole kahju hüvitamise nõudega ja parandustööde tegemiseks.
51.Väär on maakohtu põhjendus selle kohta, et teatmik.ee on tasuline. Infoportaal on kõigile tasuta kasutamiseks ja see on praktikas laialt kasutust leidev platvorm ettevõtete taustainfo kogumiseks.
52.Maakohus ei arvestanud Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16.
53.Põhjendatud on õigusabiteenuse tasu kui tekitatud kahju hüvitamine VÕS § 127 alusel ja hagetavad kulud on mõistlikud VÕS § 128 lõike 3 mõttes.
54.Maakohus ei põhjendanud piisavalt asjaolusid, mille alusel jättis hagi rahuldamata. Kohus rikkus lahendi põhjendamiskohustust. Samuti ei sisalda lahend selgitust viivisenõude rahuldamata jätmise kohta.
55.Kui kostja kandis üldkoosolekult saadud volitusteta kolmandale isikule õigusliku lepingulise aluseta raha, võttis ta teadlikult riisiko ja see raha tuleb samas ulatuses ühingule tagastada, kuna tehingu tegemiseks puudus õiguslik alus ning tõendamiskoormis sellises ulatuses raha kasutamisel ühingu huvides lasus kostjal. Vastustaja seisukoht
56.Kostja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
57.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus kohaldas asja lahendades osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata põhinõude 14 649,84 euro ulatuses ja sellelt arvestatava viivise osas ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab ning määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
58.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui
2-21-2908 puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
59.Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu nõue oma juhatuse endise liikme vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus selgitas pooltele 01.02.2023 menetlusdokumendis (tl 72–75) vaidluse lahendamisel kohalduvat materiaalõigust, samuti asjakohaseid menetlusõiguse sätteid, sh tõendamiskoormust, poolele kuuluvat tõendite valiku ja esitamise õigust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt said pooled tõendamisele kuuluvatest asjaoludest ja tõendamiskoormusest aru. Maakohus selgitas, et kohaldab etteheidetava rikkumise (üldkoosoleku otsuseta töövõtulepingu sõlmimine ja selle alusel hageja arvelt väljamaksete tegemine) toime panemise ajal 2017. a kehtinud redaktsioonis KÜS-i ja KOS-i, MTÜS-i, TsÜS-i ja VÕS-i sätteid. Maakohus tõi välja hageja nõude rahuldamise eeldused: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lõige 1, TsÜS § 35); ühistule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud ühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lõike 2 teine lause). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga nii kohalduva materiaalõiguse kui sellest tuleneva tõendamiskoormuse osas. Maakohtu selgitused vastavad kohalduvale materiaalõigusele ja kehtivale kohtupraktikale.
60.Hagi rahuldamiseks pidid samaaegselt leidma tõendamist kõik seadusest tulenevad kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui sõltumata hageja liikmete 20.06.2017 üldkoosoleku otsusest lükata ehitustööd edasi, kuna hinnapakkumised osutusid liiga kõrgeteks (tl 15), sõlmis ta siiski 02.07.2017 töövõtulepingu (tl 16–20). Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud (ka ei sisaldu vastuväiteid kostja vastuses kaebusele), seega võtab kolleegium selle eelduse tõendatuse otsuse tegemisel aluseks.
61.Samuti tuvastas maakohus hagejale kahju tekkimise, leides, et kuna töövõtulepingu alusel tehtud tööd olid puudustega, aga kogu tehtut siiski hiljem ei lammutatud, ei saanud ühistu vastusooritust lepingu alusel kogu tasutu väärtuses, vaid 12 734,37 euro eest. Maakohus lähtus hageja 26.02.2018 aktist, millega ühistu komisjon vaatas üle E.K Partner OÜ tööd ja leidis, et töövõtja valearvestuste, juurdekirjutuste ja tegemata jäänud tööde kogusumma on 14 785,63 eurot, mille ehitaja ühistule võlgneb (tl 92). Maakohus leidis sellest tulenevalt, et 02.07.2017 lepingu alusel sai ühistu 27 520-14 785,63=12 734,37 euro väärtuses töövõtja poolset sooritust ja kahju suuruseks on 14 785,63 eurot. Hageja on kaebuses seisukohal, et tema töövõtulepingu järgseks kahjuks oli siiski kogu töövõtjale tasutud 27 520 eurot, kuna ta pidi tööde lammutamiseks ja parandamiseks kulutama täiendavalt 13 947,84 eurot ja mistahes kasu ta saanud ei ole. Maakohus jättis tööde parandamise kulu arvestamata, kuna leidis, et selle summa hüvitamise nõuet hageja väidetavalt ei esitanud. Hageja on seisukohal, et tema esitas raha saamise nõude ja parandamise kulu kuulub hagetava kahju hulka.
62.Ringkonnakohus nõustub kahju suuruse arvestamisel osaliselt hagejaga. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagi nõude, st hagi eseme (selgelt väljendatud nõude) ja hagi aluse (nõude aluseks olevad faktilised asjaolud) määrab hageja hagiavalduses (TsMS § 363 lõike 1 punktid 1, 2). Praeguses asjas on hagiavaldusest selgelt aru saada, et hageja esitas kostja vastu rahalise nõude suuruses 27 520 eurot, mis koosnes 02.07.2017 töövõtulepingu alusel tasutud summadest (hagiavalduse põhjenduste punkt 1.6). Poolte vahel ei ole menetluse algusest olnud vaidlust, et hageja nõude
2-21-2908 rahuldamine saab olla võimalik korteriühistu juhatuse liikme vastutuse ja kahju hüvitamise sätete alusel. Selliselt kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte ka maakohus. Eelpool ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtuga, mh selles, et hageja tõendamiskoormuse hulka kuulub kostja poolt kahju tekitamise, sh selle konkreetse suuruse, tõendamine. Hageja tõi hagiavalduses faktiliste asjaoludena seonduvalt kahju suurusega esile: 02.07.2017 töövõtulepingu alusel tasutud 27 520 eurot; kõik tehtu tuli ümber teha, mille eest tasus hageja 26.11.2018 töövõtulepingu alusel 13 947,84 eurot (põhjenduste punktid 1.9, 2.13). 17.02.2023 menetlusdokumendis (tl 82–83, punktis 2.9), milline oli esitatud vastuseks maakohtu 01.02.2023 selgitavale määrusele, tõi hageja selgelt esile, et temal tekitatud minimaalseks kahjuks on 13 947,84 eurot. Seega tuli maakohtul kahju suuruse tuvastamisel arvestada ka tööde ümbertegemise eest tasutuga, kuna selle faktilise asjaolu oli hageja hagi aluses esile toonud. Hageja nõuet menetluse kestel ei suurendanud, seega enam kui 27 520 eurot põhinõudena rahuldamisele kuuluda ei saa.
63.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogutud tõenditega on tõendatud, et seonduvalt 02.07.2017 töövõtulepingu objektiks olnud töödega sai hageja 27 520 euro eest vastusoorituse väärtusega 12 734,37 eurot. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Töövõtja poolt puudustega tehtud ja / või tegemata jäänud tööd on tõendatud nii hageja 26.02.2018 aktiga (mille koostajate hulgas oli ka kostja; tl 92) kui ehitusala asjatundjate 16.05.2018 arvamusega (tl 30–33). Puudustega ja / või tegemata tööde tegemiseks sõlmis hageja ühe esindajana kostja 26.11.2018 töövõtulepingu Arkilla OÜ-ga, mille alusel tasus hageja uuele töövõtjale 13 947,84 eurot (koos hinnapakkumisega tl 34–37). Kuna kostja isiklikult osales hageja juhatuse liikmena mõlema töövõtulepingu sõlmimisel, samuti 26.02.2018 akti koostamisel, oli kostjal võimalik tõendada 20.04.2021 hagivastuse punktis 2.20 esitatud väidet, et Arkilla OÜ-le tasutu võis sisaldada lisatöid, mida E.K Partner OÜ-lt ei olnud tellitud. Kostja seda väidet ei tõendanud. Eelnevalt esiletoodud dokumentaalsed tõendid (töövõtulepingud, asjatundjate arvamus, hageja akt esimese lepingu alusel tehtu kvaliteedi ja tegemata jäetu kohta) ei anna alust kostja väitega nõustuda. Seega on tõendatud, et hageja kulutas oma rahalistest vahenditest samale tööle kokku 27 520+13 947,84=41 467,84 eurot ja et algselt 27 520 eurot maksnud töö sai kokkuvõttes valmis tehtud 12 734,37+13 947,84=26 682,21 euro eest.
64.Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas 26 682,21 eurot vastas selliste tööde turuhinnale tegemise ajal. TsÜS §-st 65 tulenevalt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus, st kohalik keskmine müügihind (turuhind). Maakohus tõi asjakohaselt esile, et Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus tööd tehti turuhinna eest, ei saanud ühistule eeldatavasti kahju tekkida ka olukorras, kus tööde tellimiseks puudus üldkoosoleku otsus. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tööde turuhind ei oma asjas tähtsust, kuna hageja jaoks oli tegemist täiesti tarbetu, ebavajaliku tööga. Maakohus tuvastas asjakohaselt kogutud tõenditele tuginedes, et samade tööde tellimine oli ühistu liikmete üldkoosolekute päevakorras juba alates 21.06.2015 (protokoll tl 81; 20.02.2016 koosoleku protokoll tl 79) ja selleks oli juhatus küsinud ka hinnapakkumisi erinevatelt ettevõtjatelt (20.06.2017 protokoll tl 15). Seega vastas elamu sokli ja vundamendi renoveerimine tulevikus tehtava tööna ja neile vastuvõetava hinnaga iseenesest nende tahtele. Kuna kahju tekkimine, sh konkreetse kahju suurus, on hageja tõendamiskoormus, tuli hagejal tõendada, et saadu väärtus ületab vastavate tööde turuhinda. Hageja tõi vastuseks maakohtu selgitusele esile (tl 85 punkt 2.19), et tööde potentsiaalse maksumuse aluseks saab võtta 22.09.2018 üldkoosoleku protokollist nähtuvad hinnapakkumised vastavalt 11 112 eurot ja 10 080,86 eurot.
2-21-2908
65.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse punktis 40, mille kohaselt ei suutnud hageja tõendada, et 02.07.2017 töövõtulepinguga, sh hinna kallinemine tööde tegemise ajal, oli tellitud töid turuhinda ületava maksumusega. Hageja esiletoodud hilisemad pakkumised puudutasid vaid esmase lepingu alusel tegemata tööde tegemist või puudustega tehtud tööde parandamist. Hageja sõlmis selleks novembris 2018 töövõtulepingu tasuga 13 947,84 eurot, mille puhul ei ole alust arvata, et see hind ei vastaks turuhinnale. Kui arvestada selle juurde esmase lepingu alusel tehtu väärtus 12 734,37 eurot, on tehtud tööde väärtuseks 26 682,21 eurot, st vahe esmase lepingu hinnaga on 27 520-26 682,21=837,79 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et 02.07.2017 leping (arvestades hinna kallinemist) oli sõlmitud turuhinnaga ja kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja kahju saanud.
66.Küll aga tõendab hageja poolt saadu ja hageja poolt tegelikult kokku tasutu vahe, et hageja varaline olukord halvenes konkreetsete tööde tegemise tulemusena 41 467,8427 520=13 947,84 euro võrra. Selle rahasumma eest hageja vastusooritust kokkuvõttes ei saanud. Seega on tegemist hageja otsese varalise kahjuga VÕS § 127 lõike 1 ja § 128 lõike 3 kohaselt, mille puhul on kolleegium seisukohal, et tõendatud on VÕS § 127 lõike 4 kohane põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks sõlminud üldkoosoleku otsusega selgelt vastuolus olevat lepingut, ei oleks hageja pidanud hiljem tasuma lepingujärgsete tööde tegemata jätmise ja puudustega tööde parandamise eest täiendavalt 13 947,84 eurot. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et elamu vundamendi ja sokliga seonduvate tööde tegemiseks pidi vaidluses kohalduva KOS § 161 lõike 1 punkti 1 alusel olema kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus. Praegusel juhul oli olemas selge otsus töid (veel) mitte tellida. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei tõendanud, et tellitud tööde näol oli tegemist vajalike töödega TsÜS § 63 punkti 1 mõttes, st töödega, mis olid vajalikud elamu säilitamiseks või kaitsmiseks selle täieliku või osalise hävimise eest. Lisaks ei saa kogutud tõendite alusel tuvastada, et kostja oleks töövõtja valikul täitnud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit, st sõlminud lepingu vähemalt eelduslikultki usaldusväärse ettevõtjaga. Kolleegium on seisukohal, et maakohus alahindas seejuures asjaolu, et kostja pidi mõistliku isikuna ja kogemustega juhatuse liikmena (tegutses juhatuses alates aastast 2000) pöörama töövõtja tausta hindamisel tähelepanu asjaolule, et osaühing ei olnud alates asutamisest 2013. a esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Kostja ei toonud tegelikult maakohtus esile ühtegi asjaolu, mida ta oleks konkreetse töövõtja puhul ise kontrollinud. Väited kontrolli teostamise kohta teise juhatuse liikme poolt on tõendamata. Kostja staažika KÜ juhatuse liikmena pidi teadma, kuidas toimub korteriühistu juhtimine ja majandamine. Kolleegium märgib, et ka kostja väited lepingu sõlmimise otsustamise kohta juhatuse liikmete poolt ühiselt on paljasõnalised. Kostja ei taotlenud kaasata teisi juhatuse liikmeid kohtumenetlusse, mistõttu võimalik solidaarne vastutus praeguse menetluse teemaks ei ole.
67.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud otsuse punktides 42–49 käsitlenud nii põhjusliku seose teemat kui kahjuhüvitise vähendamise võimalikke aluseid samaaegselt. Selliselt ei ole maakohtu mõttekäik selles osas hästi jälgitav. Väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 ja § 140 alusel saab analüüsida olukorras, kus eelnevalt on tuvastatud kostja poolt kahju tekitamine, sh siis ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
68.Hageja on esitanud ka nõude otsese varalise kahjuna kohtueelne õigusabi kulu sissenõudmiseks kostjalt. Hageja on seisukohal, et pidi kostja rikkumisest tuleneva nõude esitamiseks pöörduma õigusabi saamiseks juristi poole, kellele tasus õigusnõustamise eest 702 eurot ja kes koostas nõudekirja (tl 39–42). Ringkonnakohus nõustub, et ka selles osas on tõendatud nii kahju tekkimine hagejale kui põhjuslik seos maakohtu poolt tuvastatud rikkumise ja tekkinud kahju (tasutud õigusabi tasu) vahel. Seejuures lähtub kohus TsMS § 5 lõikest 1, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest;
2-21-2908 § 394 lõike 2 punktist 3, mille kohaselt peab kostja vastuses hagile mh teatama kõik väited; § 329 lõikest 1, mille kohaselt peavad menetlusosalised esitama mh oma vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ja see on kiireks ning õigeks lahendamiseks vajalik, pärast eelmenetluse lõppemist võib mh uusi vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kuna praeguse otsuse teeb kohus apellatsiooniastmes, siis kohalduvad TsMS § 652 lõiked 3 ja 4, millest tulenevalt saab peale maakohtu menetlust esitada uusi asjaolusid, sh siis ka uusi vastuväiteid hagile, ainult erandlikel asjaoludel. Praeguses asjas esitas kostja vastuväite õigusabi kulu tõendamatuse kohta alles vastuses apellatsioonkaebusele (punkt 2.25 viimane lause). Mõjuvaid põhjuseid, miks kostja ei saanud seda vastuväidet maakohtus esitada, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kostja kasutas maakohtus õigusteadmistega esindajat. Seega jätab ringkonnakohus uue vastuväite tähelepanuta ja lähtub nõuet lahendades asjaolust, et kostja ei esitanud hageja kohtueelsete õigusabikulude suurusele vastuväidet. Kui kostja tasu suuruse tõendamatuse kohta vastuväidet ei esitanud, ei olnud hagejal vajadust maakohtus selle kohta tõendit esitada. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas alust kahelda, et õigusabi kasutamine oli hageja kui mittetulundusühingu jaoks praegusel juhul vajalik. Tegemist on õiguslikult keskmise keerukusega vaidlusega, milles osalemist õigusteadmisteta juhatuse liikme(te) poolt ei saa eeldada. Kohtueelsed õigusabikulud kuuluvad muude kahjuhüvitamise eelduste tõendatuse korral hüvitamisele vajalikus ja mõistlikus ulatuses. Hageja on tõendanud õigusteadmistega lepingulise esindaja poolt 16.06.2020 nõudekirja koostamist kostjale (tl 39–42). Tegemist on sisult hagiavalduse nõuetele vastava dokumendiga (sh viited asjakohasele materiaalõigusele, tõenditele), millele pidi eelnema kohtumine hageja juhatuse liikme(te)ga ja kõigi kirjalike materjalidega tutvumine. Seega on hagetav 702 eurot, milles sisaldub käibemaks, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane, kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik tasu kohtueelse õigusabi eest.
69.Kolleegium kaalus poolte esiletoodud eluliste asjaolude alusel VÕS-i § 139 kohaldamise põhjendatust praeguses menetluses. Viidatud sätte lõigete 1 ja 2 kohaselt on alust kahjuhüvitise vähendamiseks mh juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Maakohus tõi iseenesest asjakohaselt esile kohtupraktika, mille kohaselt on korteriühistu juhatuse liikmetega peetud sarnastes vaidlustes loetud esmaseks kahju tekitajaks siiski ebapädev töövõtja, kes vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS-i 36. peatüki sätted) ja kellelt heas usus tegutsev (TsÜS § 138 lõige 1) kannatanu nõuab esmalt puuduste / tegemata töö parandamist / tegemist või kahju hüvitamist (VÕS § 115 lõige 1) või kelle juhatuse liikmelt nõuab kahju hüvitamist (äriseadustiku (ÄS) § 187 lõige 5), vajadusel kohtu kaudu, ning nõuete mittetulemuslikkuse korral pöördub nõudega oma juhatuse liikme vastu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praeguses menetluses esiletoodud eluliste asjaolude alusel ei olnud hagejal aastal 2018, kui tuvastati puudused ja tegemata töö, mõistlikku alust arvata, et töövõtjale nõude esitamisel oleks edulootust. Iseenesest õige on, et ettevõte kustutati äriregistrist alles 12.11.2019, kuid hageja esitatud tõendist (väljatrükk teatmik.ee lehelt; tl 83 pöördel – 84 pöördel) nähtuvalt oli alates 2017. a teisest poolest algatatud osaühingu vastu mitu täitemenetlust, mh mitme korteriühistu poolt, jõustunud kohtulahendite täitmiseks; ettevõte ei olnud esitanud alates asutamisest 2013. a ühtegi majandusaasta aruannet. 2018. a maikuus tehtud asjatundjate arvamusest (tl 30–33) oli hageja saanud lisaks teada, et vastavalt Krediidiinfo andmetele puudus ettevõttel tööjõud ja MRT-i andmetel tegevusluba. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et sellises elulises olukorras oleks olnud hagejal töövõtja vastu esitatav nõue mistahes ulatuses lõpptulemusena tulemuslik (hagi rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisel oleks olnud mistahes positiivne tagajärg KÜ-le). Kostja kuulus ise hageja juhatusse kuni novembrini 2019. Seega oli tal võimalik vahetult mõjutada töövõtja vastu nõude esitamist. 28.05.2018 üldkoosoleku protokollist (tl 66) nähtuvalt oli seda korteriomanike vahel arutatud ja kaasatud kohtuhagi koostamiseks ja sissenõutava summa täpsustamiseks rida ühistuliikmeid, kelle hulgas oli ka kostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole praeguses asjas põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 alusel.
2-21-2908
70.Kolleegium kaalus poolte esiletoodud eluliste asjaolude alusel võimalust kohaldada hüvitise vähendamiseks VÕS § 140. Nimetatud sätet on võimalik kohaldada, kui esiletoodud elulised asjaolud annavad kohtule veendumuse, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku jaoks äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Kolleegium on seisukohal, et kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel praeguses vaidluses asjaolud puuduvad. Kostja ei toonud esile enda halba majanduslikku olukorda, hageja näol on tegemist korteriühistuga, mille rahalised vahendid tekivad korteriomanikest liikmete osamaksetest.
71.Eeltoodust tulenevalt leidis tõendamist, et kostja mittetulundusühingu juhatuse liikmena ei tegutsenud 02.07.2017 töövõtulepingut sõlmides ja selle alusel väljamakseid tehes korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja vastutab ühingu ees ning on kohustatud hüvitama juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju 13 947,84+702=14 649,84 eurot.
72.Kõrvalnõudena esitas hageja viivise nõude VÕS § 113 lõike 1 alusel sama sätte teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 24.02.2021 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kolleegium on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud tulenevalt VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 ning § 113 lõikest 1, millest tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulevikus sissenõutava muutuva viivise nõue on võimalik esitada TsMS § 367 alusel. VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Praeguses asjas esitas hageja hagi 23.02.2021, seega on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue vastavalt hagiavaldusele arvestada alates 24.02.2021. Ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga on kogunenud viivist 4254,78 eurot (www.viivisekalkulaator.ee).
73.Otsuses käsitamata poolte väited ja tõendid kohtu arvates asja õigeks lahendamiseks vajalikud ei ole ning kolleegium jätab need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
74.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata suuremas ulatuses kui põhivõlg 14 649,84 eurot ja sellelt arvestatav viivis, ning hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, tuleb tühistada ka maakohtu menetlusega seotud kulude jaotus. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jäävad kummagi poole õigusabikulud mõlemas kohtuastmes tema enda kanda, kuid kostjal tuleb hüvitada 52% hageja poolt tasutud riigilõivudest. Kolleegium lähtub TsMS § 163 lõikest 1 ja arvestab, et hagetud põhinõudest 28 222 eurost kuulub rahuldamisele 52%. Mõlemad menetlusosalised kasutasid professionaalse õigusnõustaja teenust, mistõttu kandsid eelduslikult samas suurusjärgus õigusabikulusid. Küll aga tekkisid hagejal lisaks kulud seoses riigilõivu tasumisega nii maa- kui apellatsioonikohtus, kokku 2000 eurot. On õiglane, kui kostja hüvitab sellest hagi rahuldamise ulatuses võrdelise osa, seega 1040 eurot.
75.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja esitas taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel viivise saamiseks menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.