Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1140 eurot (käibemaksuga).
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1140 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusestpellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 27 520 eurot;
•
välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis kahjuhüvitiselt 27 520 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.02.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni;
•
välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis õigusabiteenuse eest 702 eurot;
•
välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis kahjuhüvitiselt 702 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.02.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Hagi kohaselt oli kostja alates 14.06.2000 hageja juhatuse esimees. Kostja astus juhatuse liikme kohalt tagasi enda 14.11.2019 allkirjastatud avalduse alusel. Kostja kustutati registrikaardilt 27.11.2019 allkirjastatud avalduse alusel.
2017. aasta alguses otsustas hageja remontida hoonete vundamendid ning soojustada soklid. Kostja, olles korteriühistu esimees, võttis plaanitavate tööde suhtes hinnapakkumised kahelt ettevõttelt: E.K Partner OÜ ja Kriol Ehitus OÜ. Korteriühistu 20.06.2017 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus, et kuivõrd mõlemad hinnapakkumised osutusid liiga kõrgeks (madalaim oli E.K Partner OÜ hinnapakkumine summas 15 500 eurot), siis otsustati ehitustööd edasi lükata, jätkata remondiraha kogumisega ning otsida soodsamaid hinnapakkumisi. Hoolimata asjaolust, et korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus, et mitte kummaltki hinnapakkumise esitanud ettevõtelt töid ei tellita, sõlmis kostja siiski omavoliliselt hageja nimel 02.07.2017 E.K Partner OÜ-ga sokli soojustuse uuendamiseks ning muude vundamendiga seotud tööde teostamiseks töövõtulepingu maksumusega 15 500 eurot. 14.07.2017 saatis E.K Partner OÜ juhatuse liige kostjale e-kirja ning teavitas, et töö maksumus tõuseb 23 300 eurole. Kostja ei teavitanud kordagi korteriühistu juhatuse teisi liikmeid sellest, et ta on korteriühistu nimel sõlminud ehitustööde lepingu, veelgi enam, et algselt kokkulepitud summa tõusis lausa peaaegu 10 000 euro võrra. Oluline on siinkohal see, et korteriühistu liikmed olid juba palju madalama hinnapakkumise tunnistanud liiga kõrgeks, mistõttu otsustati ehitustööd üleüldse edasi lükata. E.K Partner OÜ esitas korteriühistule arveid ning kostja toestas hageja vahenditest E.K Partner OÜ-le ülekandeid 27 520 euro ulatuses.
Kostjal puudus õigus hageja nimel ehitustööde osas lepingut sõlmida, kuivõrd hageja üldkoosolekul otsustati, et ehitustööd lükatakse edasi. Kostja on lepingu sõlminud ilma korteriühistu üldkoosoleku volituseta ning veelgi enam, kostja poolt tellitud ettevõtte E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd olid puudustega. Seda asjaolu tõendab see, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 10.05.2018 hagejale ettekirjutuse nr 1812899/00148, milles tõi välja, et Spordi tn 12 asuval elamul on teostatud ümberehitustöid, mis ei ole vastavuses ameti poolt 24.01.2006 ehitusloaga nr 15632 kinnitatud Spordi tn 12 ehitise rekonstrueerimisprojektiga. Hageja tellis ehitustööde kvaliteedi hinnangu, millest selgus: a) E.K Partner OÜ poolt teostatud töö ei ole teostatud lepingu järgi täies mahus, b) E.K Partner OÜ on tööd teostanud ilma projektita, c) E.K Partner OÜ on tööd teostanud praagiga, d) E.K Partner OÜ-l puudub litsents ehitustööde teostamiseks ja ametlikult registreeritud tööjõud. Ekspertarvamuses on samuti välja toodud, et korrektseks tööde lõpetamiseks on vaja teostada sokli konstruktsiooni demontaaž.
Seoses asjaoluga, et E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd olid suurte puudustega, oli hageja sunnitud tellima tööde parandamise. 26.11.2018 sõlmis hageja Arkilla OÜ-ga töövõtulepingu. Lepinguga lepiti kokku vundamendiga seotud parandustööd, vigadega ehitatud sokli demonteerimistööd ning selle parandamine ja soojustamine. Lisaks lepiti kokku kivipuru plaadi, veeplekkide, õhurestide ja tänavakivide paigalduses ning ümber maja 4 meetri ulatuses maja haljastustöös. Sisuliselt oli kõik E.K Partner OÜ poolt varasemalt teostatud tööd vaja lammutada ja/või ümber teha, nagu ka ekspertarvamuses välja on toodud. Kokku kohustus hageja Arkilla OÜ-le tellitud tööde eest maksma 13 947,84 eurot koos käibemaksuga.
E.K Partner OÜ on registrist kustutatud 12.11.2019. Hageja leiab, et kostja on selgelt läinud vastuollu hageja 20.06.2017 toimunud üldkoosoleku otsusega, võttes vastu üldkoosoleku poolt ebasobivaks tunnistatud hinnapakkumise ja sõlmides töövõtulepingu ettevõttega, kellel puudus tegevusluba ning kellel ei olnud mitte ühegi ametlikult registreeritud töölist. Selle õigusvastase tegevusega on kostja tekitanud hagejale otsest varalist kahju. Lisaks eeltoodud varalisele kahjule, on hagejal õigus nõuda ka varalise kahju hüvitamist talle osutatud õigusteenuse eest.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja 20.06.2017 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus ehitustööd edasi lükata, jätkata remondiraha kogumisega ning otsida soodsamaid hinnapakkumisi. Protokoll ei vasta seaduse nõuetele ning ei kajasta õigesti koosolekul vastu võetud otsuseid. Lisaks ei tulene protokollist, milliste ehitusfirmade hinnapakkumisi arutati väidetavalt 20.06.2017 toimunud üldkoosolekul.
9.On väär ja tõendamata hageja väide, justkui kostja sõlmis hageja nimel omavoliliselt 02.07.2017 E.K Partner OÜ-ga sokli soojustuse uuendamiseks ning muude vundamendiga seotud tööde teostamiseks töövõtulepingu maksumusega 15 500 eurot. Kostja, kes täitis juhatuse liikme kohustusi oma teadmiste ja võimete kohaselt hageja jaoks parima kasuga, soovis vältida hageja vundamentidele kahju tekkimist. Hageja otsustas kooskõlastatult hageja teise juhatuse liikme MBga tellida soklite renoveerimise ja vundamentide soojustamise tol hetkel odavama hinnapakkumise teinud ettevõttelt E.K Partner OÜ. Märkimist väärib seegi, et hageja teine juhatuse liige vaatas läbi kõik hinnapakkumised, kontrollides äriühingute võlgnevusi ja eelmise aasta bilansi. Samuti oli lepingupartneri osas tehtud põhjalik analüüs. Seega on ekslik hageja väide, justkui töövõtuleping E.K Partner OÜ-ga oli sõlmitud omavoliliselt. Kostja rõhutab, et
enne lepingu sõlmimist suhtles tema nii MBga kui ehitusvaldkonnas kogemust omava isikuga (HL, kes on hageja liige) töövõtulepingu sõlmimise teemal. Nemad kiitsid lepingu sõlmimise heaks.
10.Peale seda, kui töödega oli juba alustatud, selgus vundamendi lahtikaevamisel, et planeeritud soojustusplaate ei saa kasutada ning tuli leida teine materjal soojustamiseks, mis osutus kallimaks. Kostja esitab tõendi selle kohta, et töövõtja selgitab uue maksumuse kujunemist. Seoses sellega, et töödega oli juba alustatud ning ka uus hind oli võrreldes teiste ettevõtete hinnapakkumistega madalam, otsustas hageja juhatus töödega jätkata. Kostja on seisukohal, et hageja väited ja viitamine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.05.2018 tehtud ettekirjutusele ei tõenda mingil moel asjaolu, et E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd olid puudustega. Liiatigi, ettekirjutus puudutab ainult Spordi tn 12 hoonet, hageja on aga korteriühistu, mis on asutatud kolme elamu (Spordi tn 10, Spordi tn 12 ja Spordi tn 14) majandamiseks. Kostja on seisukohal, et tema ei saa vastutada E.K Partner OÜ töös esinenud väidetavate puuduste eest ning Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuses sisalduvad andmed on eksitavad (nt „eksperdi“ väide selle kohta, et ehitustööde teostamiseks peab ettevõttel olema tegevusluba; väide selle kohta, et ettevõttel tööjõu puudumine välistab töövõtulepingu täitmise) ja ei ole usaldusväärsed.
11.Kostja selgitab, et hagejale väidetavalt tekitatud kahju tuleneb E.K Partner OÜ poolt ebakvaliteetselt teostatud töödest, st hageja ja E.K Partner OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust. Sellisel juhul ei ole selline kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega, isegi juhul kui teoreetiliselt jaatada hageja versiooni, et kostjal polnud volitusi soklite renoveerimise ja vundamentide soojustamise töövõtulepingut hageja nimel sõlmida. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu. Käesoleval juhul on E.K Partner OÜ näol tegemist professionaalse ettevõtjaga ja kui hageja sai töövõtulepingust tulenevalt kahju, siis vastava kahjunõudega peab hageja pöörduma E.K Partner OÜ ja mitte kostja poole. Tähelepanuväärne on mh see, et tegelikult hageja ongi võtnud vastavasisulise otsuse vastu 28.05.2018 toimunud üldkoosolekul, kus mh otsustati esitada hagiavaldus kohtusse ettevõtte E.K Partner OÜ vastu.
12.Kostja märgib, et ta ei ole hageja suhtes hoolsus- ja lojaalsuskohust rikkunud. Soklite renoveerimine ja vundamentide soojustamine oli Tallinn, Spordi tn 10, Spordi tn 12 ja Spordi tn 14 omanikele vajalik. Käesoleval juhul on kahjunõude eeldused täielikult tõendamata. Esiteks on kostja järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit ning teiseks jääb arusaamatuks, milline kahju on hagejal tekkinud. Vaidlus puudub selles, et soklite renoveerimise ja vundamentide soojustamise ehistustööd, olid korteriomanikele vajalikud. Vaidlusküsimuseks on üldkoosoleku poolt kinnitamata tööd ja nende maksumus. Hageja ei sea tööde faktilist maksumust kahtluse alla (nt et tööde maksumus on sarnaste tööde keskmisest maksumusest kõrgem vm), vaid põhjendab nõuet üksnes sellega, et väidetavalt puudus tööde tellimiseks vastav otsus ning et tööd olid osaliselt teostatud puudustega. Seega hageja varaline olukord ei ole muutunud.
13.Juhul kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et kostja rikkus oma kohustusi, siis selle „rikkumise“ tagajärjel soojustati sokkel ja tehti vundamendi remont 27 520 euro eest (Arkilla OÜ-le tasutud 13 947,84 eurot ei saa siinkohal arvesse võtta, kuivõrd nimetatud summas võivad sisalduda lisatööd, mis ei olnud E.K Partner OÜ käest tellitud). Hagi rahuldamine tähendaks sisuliselt seda, et hageja liikmed saavad 27 520 eurot makstava sokli soojustamise ja vundamendi remondi 0 euro eest, seega tasuta. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitis tuleb käesoleval juhul igal juhul vähendada nullini, kuna hagi võimalik rahuldamine viib hageja alusetu rikastumiseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohtu hinnangul ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: -
kostja oli hageja juhatuse liige 14.06.2000 – 27.11.2019;
-
kostja tellis hoonete vundamendi remondi ja ning sokli soojustamise tööd ning allkirjastas töövõtulepingu 08.07.2017 E.K Partner OÜ-ga;
-
hageja vahendite arvelt tasuti E.K Partner OÜ-le eeltoodud tööde eest kokku 27 520 eurot;
-
kostja tellis tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta;
-
kostja ei ole hagejale tasunud hageja poolt hagiavalduses nõutud summat.
Kohus leiab, et pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: -
kas kostja on rikkunud tööde tellimisega ja hageja vahendite arvelt E.K Partner OÜ-le tasu maksmisega juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tekitanud sellega hagejale kahju;
-
kui kostja on hagejale kahju tekitanud, siis millises ulatuses;
-
kas tööde teostamiseks oli vaja üldkoosoleku otsust.
Kohus andis menetlusosalistele 01.02.2023 selgituskirjaga (tlk 72-75) võimaluse esitada seisukoht, kas kohus on õigesti aru saanud, mille üle pooled vaidlevad ja mille üle nad ei vaidle. Kumbki pool ei märkinud enda seisukohtades, et kohus oleks vaidluse all olevate ja mitteolevate asjaolude osas poolte seisukohtadest ebaõigesti aru saanud. Seega lähtub kohus eeltoodust ning võtab seisukoha selles osas, mille üle pooled vaidlevad. Kohalduv õigus
16.Hageja on kostja vastu esitanud kahju hüvitamise ja viivise nõude. Hagi kohaselt on kostja kui hageja endine juhatuse liige tekitanud enda ametiülesandeid täites hagejale kahju. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt sõlmis kostja 02.07.2017 E.K Partner OÜ-ga sokli soojustuse uuendamiseks ning muude vundamendiga seotud tööde teostamiseks töövõtulepingu. E.K Partner OÜ arved tasuti vahemikus 04.07.2017–07.11.2017. Seega, hagi aluseks olevad sündmused toimusid 2017. aastal.
17.Kuni 31.12.2017 reguleerisid korteriomanike kohustusi ning suhteid teiste korteriomanike ja korteriühistuga korteriomandi seadus (KOS) ja korteriühistu seadus (KÜS). Alates 01.01.2018 hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Kuivõrd hagi aluseks olevad sündmused toimusid 2017. aastal, kohaldab kohus käesoleva tsiviilasja lahendamisel 2017. aastal kehtinud KOS-i ja KÜS-i.
18.Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-3478 selgitanud (p 12), et juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 kohase nõude eeldused järgmised: − juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); − ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);
− rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); − juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Kolleegium selgitas, et tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; otsus tsiviilasjas nr 32-1-133-15, p 12). Õiguslik alus tööde teostamiseks
19.KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt KOS § 15 lg-le 3 võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 15 lg 6 sätestab punktid, mida käsitatakse eelkõige korteriomanike huvidele vastava valitsemisena. KOS § 161 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, võib otsustada kaasomandi eseme asjakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KOS § 17 lg-s 1 on sätestatud, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.
20.Hageja leiab, et õiguslik alus sokli soojustuse uuendamiseks ja vundamendi renoveerimisega seotud tööde teostamiseks puudus, kuivõrd tööde tegemiseks oli vaja üldkoosoleku otsust. Kostja leiab, et tal oli õiguslik alus tööde tellimiseks, kuivõrd ta kooskõlastas tööde teostamise teise juhatuse liikmega.
21.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja sõlmis hageja esindajana töövõtulepingu nr. 07/17 E.K Partner OÜ-ga (tlk 16-20). Töövõtulepingust tuleneb muuhulgas järgnev: 1) leping on sõlmitud tööde teostamiseks summas 15 500 eurot (p 2.2), 2) tellija annab ja töövõtja kohustub teostama renoveerimistöid aadressil KÜ Spordi 10/12/14 (p 3), 3) tööde loetelu: eemaldada kasvupinnas, aluspinna vormistamine 16/32 killustikuga, rakiste ehitus, kile ja 100 mm vatpolüsterooli paigaldus, armatuurvõrgu paigaldus, valamine betooniga C25/30, panduse laius 500mm; eemaldada vana sokli soojustus, soklil paigaldada immutatud 50x50 karkass, paigaldada soojustus 50 mm EPS, paigaldada kivex kivipuruplaat, paigaldada veenina pleki (p 4). Hageja on hagis (tlk 1 pöördel p 1.3) ja kostja on hagivastuses (tlk 59 p 2.6) selgitanud, et töövõtulepingus kokkulepitud tööd teostati sokli ja vundamendi soojustamiseks ning renoveerimiseks.
22.Kohus leiab, et eeltoodud töövõtulepingus märgitud tööde teostamist saab KOS § 161 lg 1 p 1 alusel teostada korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel. Elamu vundament ja sokkel kuulub korteriomanike kaasomandisse (KOS § 1 lg 2) ning töövõtulepingus märgitud töödega asjakohastatakse kaasomandi eset. Kostja on selgitanud, et tööde aluseks on olnud juhatuse
liikmete ühine otsus, kuid kaasomandi asjakohastamiseks vajalikke tööde teostamise otsustamine ei kuulu seaduse kohaselt juhatuse pädevusse. Selliseid otsuseid saab vastu võtta korteriomanike üldkoosolek.
23.Hageja 20.06.2017 üldkoosoleku protokolli punktist 2 (tlk 15) nähtub, et vundamendi renoveerimiseks - sokli soojustamiseks koos soojustatud panduse valamisega – laekus kaks hinnapakkumist ning hinnapakkumised osutusid liiga kõrgeteks. Üldkoosolek otsustas ehitustööd edasi lükata, jätkata remondiraha kogumist ning samas otsida soodsamaid hinnapakkumisi. Kohus tuvastab, et hageja 20.06.2017 üldkoosoleku punktis 2 märgitud otsuses otsustati mitte teostada vundamendi ja sokli renoveerimise ning soojustamise töid. Kostja sõlmis hageja nimel töövõtulepingu 02.07.2017, s.o vähem kui kuu aega hiljem ning kostja ei ole tõendanud, et 20.06.2017 ja 02.07.2017 vahelisel ajal oleks üldkoosolek otsustanud vundamendi ja sokliga seotud tööde teostamise. Seega ei olnud kostjal õigust hageja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks, kuivõrd korteriomanike üldkoosolek ei otsustanud 20.06.2017 seisuga vundamendi ja sokli renoveerimist ning soojustamist tellida.
24.Kohus ei nõustu kostja 20.06.2017 üldkoosoleku protokolli osas esitatud vastuväidetega. Esmalt märgib kohus, et puudub vaidlus selle üle, et kostja oli hageja juhatuse liige 14.06.2000 – 27.11.2019, s.o ajal, kui 20.06.2017 üldkoosolek toimus. Kostja leiab, et 20.06.2017 üldkoosoleku protokoll on puudustega, kuid üldkoosoleku protokolli kohaselt oli üldkoosoleku juhatajaks ja protokollijaks kostja ise. Seega on kostja vastuväited arusaamatud, võttes arvesse, et tema vastutusalas oli see, kas protokoll on koostatud seaduse sätetega kooskõlas. Kumbki pool ei ole esile toonud, et 20.06.2017 üldkoosoleku protolli (otsuseid) oleks vaidlustatud. Seega on 20.06.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtivad. Lisaks ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et 20.06.2017 üldkoosoleku protokoll on allkirjastamata. Kostja kui üldkoosoleku juhataja ja protokollija on käsikirjalise allkirja protokolli pöördele pannud. Asjaolu, et kostja allkiri ei ole kohe protokolli all kostja nime juures, ei tähenda, et protokoll ei oleks allkirjastatud. Protokollist nähtub, et kostja on selle allkirjastanud. Seega on kostja vastuväited põhjendamatud.
25.Kostja ei ole tõendanud, et korteriühistu üldkoosolek oleks (näiteks peale 20.07.2017 koosolekut) vastu võtnud kehtiva otsuse renoveerimistööde teostamiseks, mille kostja tellis.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja (hageja esindajana) sõlmis töövõtulepingu E.K Partner OÜ-ga ilma korteriomanike üldkoosoleku otsuseta. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine
27.VÕS § 115 lg-1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
28.KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid (MTÜS). Vastavalt MTÜS § 27 lgle 1 on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lg 3 kohaselt juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingute suhtes
järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute kohta.
29.MTÜS § 32 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 1 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
30.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-133-15 (p 13 ja jj) selgitanud, et korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega. Tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab üldjuhul juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, on õige kohtute käsitlus, mille järgi on juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Tehes muid kui vajalikke kulutusi ilma üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.
31.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-61-14 selgitanud, et kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet olukorras, milles üldkoosoleku kokkukutsumisest tingitud viivitusega suureneks kaasomandi eseme kahjustamise tõenäosus. Vajaliku kulutuse tegemine ja hüvitamine eelisjärjekorras muude elamule kavandatud kulutustega võrreldes on kolleegiumi arvates ka sisuliselt õigustatud. Seda ei välista ainuüksi asjaolu, et hageja liikmete üldkoosolek otsustas varem teha enne renoveerimist muid töid. Siiski tuleb ka vajalike kulutuste tegemisel lähtuda eelkõige korteriomanike huvidest ja vältida põhjendamatute kulude tegemist, nt võimalusel tuleb võtta tööde tegemiseks mitmed hinnapakkumised.
32.Puudub vaidlus, et kostja oli hageja juhatuse liige 14.06.2000 – 27.11.2019. Kostja, olles hageja juhatuse liige, tasus hageja esindajana 04.07.2017-07.11.2017 E.K Partner OÜ-le 27 520 eurot (tlk 25 pöördel-27 pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on raha hageja nimel E.K Partner OÜ-le tasunud. Kohus tuvastas, et E.K Partner OÜ-lt tellitud tööd olid sellise iseloomuga, mis vajasid üldkoosoleku otsust, kuid tööde tellimiseks üldkoosoleku otsus puudus. Kohus leiab, et kostja hageja endise juhatuse liikmena ei ole E.K Partner OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimisel käitunud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Tööde tellimine ilma üldkoosoleku otsuseta oleks olnud põhjendatud juhul, kui need oleksid TsÜS § 63 mõttes vajalikud. Kostja on hagivastuses selgitanud, et elamute soklid ja vundamendid olid väga halvas seisukorras, kuid kostja ei ole seda tõendanud, mh ei ole kostja tõendanud, et elamu oli sellises olukorras, et see oleks hävinenud või saanud tööde tegemata jätmisel oluliselt kahjustada.
33.Kostja on selgitanud, et tööde teostamine oli päevakorras juba 2015. aastal ning esitanud selle tõendamiseks 21.06.2015 allkirjastamata üldkoosoleku protokolli (tlk 81). Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et hagiavalduse kohaselt otsustas hageja remontida hoonete vundamendid ning soojustada soklid (väidetavalt 2017. aastal) või et tööde tegemise vajadus võis olla juba varasemalt päevakorras, ei anna õigust juhatusel teha otsuseid, mis juhatuse pädevusse ei kuulu. Veelgi enam, 20.06.2017 üldkoosoleku protokollist (tlk 15) nähtub, et korteriomanikud otsustasid ehitustööd edasi lükata ning nende tahe ei olnud töid teostada. Kuigi on üldteada, et elamud vajavad ajapikku renoveerimist, ei ole käesoleval juhul tööde kiireloomulisus tõendatud. Kohus leiab, et juhul, kui jaatada iga TsÜS § 63 mõttes elamu parendamiseks tehtud töö vajalikkust, muutuks seaduses ettenähtud nõue otsustada kaasomandi eseme asjakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, tehtud tööde vajalikkust üldkoosoleku otsusega, sisutühjaks. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd puudus üldkoosoleku otsus tööde teostamiseks ning tööde teostamise kiireloomulisus ei ole tõendatud, leiab kohus, et kostja rikkus tööde tellimisel juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kahju tekkimine ja selle suurus
34.MTÜS § 32 lg 1 esimese lause kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
35.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
36.Kohus osundab, et Riigikohus on kahju suuruse arvestamist selgitanud tsiviilasjas 3-2-1-13315 (p 13 ja jj). Kohtu hinnangul on tegemist analoogse asjaga ning Riigikohtu selgitused on käesolevas asjas asjakohased. Riigikohus selgitas nimetatud asjas, et juhatuse liikme kohustuse rikkumine on vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseid. Hinnates
ühistu kahju hüvitamise nõude rahuldatavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühistul tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kolleegium ei nõustu kohtute lähenemisega kahju suuruse kindlaksmääramisele. Hageja peab kahjuks seda, et tema vara väärtus vähenes seetõttu, et kostja tasus tarbetute tööde eest, st hageja arvestab kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Iseenesest on selline kahju juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas. Kolleegiumi arvates on kohtud kahju tekkimise tuvastamisel jätnud siiski põhjendamatult arvesse võtmata vastusoorituse (saadud elektritööde) väärtuse ja eksinud seetõttu tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel. Kolleegiumi arvates on korteriühistu juhatuse liikme vastutusele kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-110-13 (p 16) selgitanud, et varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Riigikohtu hinnangul on ekslik olukord, kus on peetud korteriühistu kahjuks mingit summat üksnes seetõttu, et kostja tasus selle kolmandale isikule hageja vahendite arvel. Olukorras, kus tööd tehti turuhinna eest, ei saanud hagejal ehitustööde tõttu eeldatavasti tekkida varalist kahju. Kahjuna saaks käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hagejale tehtud vastusoorituse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kahju saaks võrduda tööde teostajale tasutud summaga üksnes juhul, kui tööde teostamiseks puudunuks vähimgi vajadus. Teiste sõnadega – kui hinnata hagejale tekkinud kahju diferentsihüpoteesi järgi, tuleks järeldada, et kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (ehk jätnud töö tellimata), oleks küll hagejal raha alles jäänud, kuid ta ei oleks saanud ka vajalikke töid. Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine, on tsiviilkolleegium varem mitmelt korral rõhutanud. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). See tähendab, et kohtul tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu
saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Neile kahju hüvitamise aspektidele ei ole kohtud vaidlust lahendades tähelepanu pööranud.
37.Hageja peab kahjuks 27 520 eurot, mille kostja tasus hageja esindajana E.K Partner OÜ-le (tlk 25 pöördel-27 pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on raha hageja nimel E.K Partner OÜ-le tasunud. Kohus leiab, et kuigi kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning tasus 27 520 eurot E.K Partner OÜ-le, ei ole tõendatud, et kahju on tekkinud 27 520 euro ulatuses. Hageja on väitnud, et E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd lammutati ning seetõttu on tasutud raha selles ulatuses asjatult. Samas on kostja 28.05.2018 üldkoosoleku protokolliga (tlk 66) tõendanud, et sokli demontaaži otsustati mitte teostada. Töid otsustati jätkata peale ehitusvigade parandamist ning projektiga kooskõlastamist. Seega ei ole tõendatud, et kõik E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd lammutati ning kogu E.K Partner OÜ-le tasutud 27 520 eurot, oli põhjendamatu.
38.Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada vastusoorituse väärtust. Kostja tasus E.K Partner OÜ-le 27 520 eurot, kuid on tõendatud, et E.K Partner OÜ poolt teostatud tööd olid puudulikud. Hageja teostas E.K Partner OÜ poolt toestatud tööde osas ekspertiisi (tlk 30-33) ning ekspertiisi kohaselt ei ole tööd teostatud täies mahus, ei ole teostatud tähtaegselt, tööd on teostatud ilma projektita sokli rekonstrueerimiseks ning tööd on teostatud praagiga ja ei vasta kehtivatele normidele ning normatiividele. Seega ei ole hageja saanud 27 520 euro eest seda, mida ta lepingu järgi ootas. Kohus leiab, et kuivõrd tööd olid puudulikud, kuid hageja tasus tööde eest 27 520 eurot, on hagejal kahju tekkinud puudulike tööde osas. Hageja on esitanud kostja ja HLi poolt koostatud korteriühistu Spordi 10/12/14 elamute vundamentide renoveerimistööde ning materjalide kulu ülevaatuse akti nr.18 (tlk 92). Nimetatud akt on allkirjastamata, kuid kostja ei ole akti koostamist vaidlustanud. Arvestamata aktis märgitud viivist, kuulub akti kohaselt E.K Partner OÜ poolt hagejale tagastamisele 14 785,63 eurot. Seega on hagejale kahju tekkinud puudulike tööde osas ning 14 785,63 euro ulatuses. Ülejäänud 12 734,37 euro (27 520 – 14 785,63 = 12 734,37) osas on kahju tekkimine tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud 12 734,37 euro ulatuses vastusooritust ning et sellises ulatuses oleksid tööd olnud puudulikud.
39.Lisaks märgib kohus, et kuigi kohus tuvastas, et vundamendi ja sokli soojustamise tööd ei olnud sellise iseloomuga, et neid oleks pidanud kiiresti toestama ilma üldkoosoleku otsuseta, oli vundamendi ja sokli soojustamise küsimus hagejate liikmete ees arutamisel. Seda on kinnitanud hageja hagiavalduses. Selleks võeti hageja kinnitusel hinnapakkumised, mis tähendab, et tööde teostamine oli päevakorras. Kuigi E.K Partner OÜ tegi töid osaliselt puudustega, sai hageja vähemalt 12 734,37 euro ulatuses tööde teostamisel kasu. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada hüvitisest maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Kohus tuvastas, et tehtud tööd jäid demonteerimata ning hageja kinnitusel leidis ta ettevõtte, kes tööd parandas ja lõpetas. Seega ei oleks 12 734,37 eurot võimalik hageja kahjuks pidada ka põhjusel, et hageja on saanud vähemalt selles ulatuses kasu ning see tuleb hüvitisest maha arvata.
40.Hageja on tuginenud hagis muuhulgas sellele, et kostja poolt tellitud teenus, kogusummas 27 520 eurot, oli oluliselt kallim, kui teised sarnased pakkujad. Hageja on selle tõendamiseks esitanud 22.09.2018 üldkoosoleku protokolli (p 3) (tlk 94 pöördel). Kohus leiab, et 22.09.2018 üldkoosoleku protokolli alusel ei ole võimalik väita, et E.K Partner OÜ-lt tellitud tööd ei
vastanud turuhinnale (eeldusel, et need oleks korrektselt teostatud). 22.09.2018 üldkoosoleku toimumise hetkel E.K Partner OÜ enam teenust ei osutanud ning nimetatud koosolekul arutati tekkinud puuduste likvideerimist. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et kõik E.K Partner OÜ tööd lammutati täielikult ning sellel põhjusel ei ole võimalik tuvastada, et uus tööde tegija tegi töid samas mahus, mida hageja ootas 27 520 euro eest. Üksnes asjaolu, et korteriühistu hinnangul oli tööde maksumus kõrge, ei tähenda, et need ei vasta turuhinnale.
41.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju on 14 785,63 eurot, kuivõrd hageja tasus sellises ulatuses puudulike ja tegemata tööde eest. Hageja ei saanud selles ulatuses vastusooritust. Kohus märgib, et hageja kahju võib olla ka tööde parandamisele kulutatud 13 947,84 eurot, kuid hageja ei ole tööde parandamise maksumuse hüvitamiseks nõuet esitanud. Kohus ei hinda kahju tekkimist seoses tööde parandamise maksumusega, kuivõrd hageja ei ole sellele tuginenud. Samuti ei hinda kohus majavammi puhastusteenusega seotud kulusid (tlk 83 p 2.12), kuivõrd hageja ei ole selles osas nõuet esitanud. Põhjuslik seos
42.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
43.Kohus tuvastas, et kostja rikkus hageja juhatuse liikmena hoolsuskohustust, kuid kohus leiab, et hoolsuskohustuse rikkumine ei ole kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju oleks hoolsuskohustuse rikkumise tagajärg. Kohus selgitab enda seisukohta järgmiselt.
44.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-169-14 (p 21 ja jj) selgitanud, et majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist. Lepingu sõlmimine nõuetekohast pädevust omava tegutseva ettevõtjaga ja lepingu täitmine, arvestades juriidilise isiku vajadusi ja võimalusi, ei ole selline risk. KÜS § 6 lg 1 teise lause kohaselt tekib korteriühistu vara tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kui korteriühistu juhatuse liige korraldab liikmete ühistes huvides üldkoosoleku otsuse alusel vajalike tööde tegemist, siis tuleb tema hoolsuskohustuse sisustamisel muu hulgas arvestada ka seda, millise ressursi on üldkoosolek nende tööde tegemiseks ette näinud. Riski, et lepingupartner, kellega juhatuse liige korteriühistu nimel lepingu sõlmib, rikub lepingut, ei saa vähemalt üldjuhul panna juhatuse liikmele, kui juhatuse liige on lepingupartneri valikul ja lepingu sõlmimisel järginud juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatavat hoolsust, st kui juhatuse liige on tegutsenud informeeritult, kooskõlas seaduse, põhikirja ja üldkoosoleku õiguspäraste otsustega ning korteriühistu huvides. Sõlmides lepingu professionaalse ettevõtjaga, võib tavaliste teadmistega korteriühistu juhatuse liige vähemalt üldjuhul usaldada ettevõtja tehtud töid ega pea (eriti tulenevalt korteriühistu rahalise ressursi piiratusest) palkama lisaks teist ettevõtjat ega sõltumatut eksperti esialgse ettevõtja tegevust kontrollima. Seega ei ole korteriühistu juhatuse liige rikkunud oma
hoolsuskohustust, kui ta võtab vastu tööd, mille on teinud riiklikult tunnustatud elektriettevõtja ja nende tööde vastuvõtmisel ei tuvastata ilmselgeid puudusi. Kui hiljem selgub, et tööd olid osaliselt tehtud ebakvaliteetselt või jäi osa töid tegemata ja seda ei saanud vastuvõtmisel tavalise tähelepanelikkuse juures märgata, on ühistul õigus esitada töövõtulepingust tulenev nõue töövõtja vastu, eelkõige nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (VÕS § 646 lg 1). Kolleegiumi arvates tuli kostja vastuväite alusel kontrollida, ega esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse eelnevat ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Eelnev kehtib ka kahju hüvitamise nõude esitamisel korteriühistu juhatuse liikme vastu. Seega juhul, kui hageja uus juhatus avastas töövõtulepingu väidetava rikkumise, tulnuks tal kõigepealt pöörduda nõudega töövõtja poole. Kui hageja jättis selle tegemata, on ta jätnud kahju vähendamata.
45.Kohus leiab, et eeskätt on kahju tekkimise eest vastutavaks isikuks tööd teostanud ettevõtja, s.o E.K Partner OÜ. Puudulikud tööd teostas E.K Partner OÜ ning esmalt tuleb kahju hüvitamise nõudega pöörduda töid teostanud ettevõtja poole. Riigikohus on eeltoodud tsiviilasjas täiendavalt selgitanud (p 24), et kui juhatuse liige rikkus oma hoolsuskohustust, tuleb hinnata, kas hageja on teinud kõik mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada, st kas ta on pöördunud kahju hüvitamise nõudega töövõtja poole. Üksnes asjaolu, et töövõtja on praeguseks äriregistrist kustutatud, ei anna alust väita, et juhatuse liige peaks vastutama kahju eest täies ulatuses, kui uuel juhatusel oli võimalik üritada panna nõuet maksma oma kohustusi väidetavalt rikkunud lepingupartneri vastu, esitades muu hulgas vajadusel pankrotiavalduse.
46.Hageja ei ole tõendanud, et ta on pöördunud kahju vähendamiseks E.K Partner OÜ poole. E.K Partner OÜ (uue nimega 2018MNLA OÜ) on küll äriregistrist tänaseks kustutatud (tlk 38), kuid alles 12.11.2019 (tlk 83 pöördel). E.K Partner OÜ-ga on leping sõlmitud ja töid teostati 2017. aastal. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt tuvastati tööde puudulikkus hiljemalt 28.05.2018 (tlk 66), kuivõrd oli kõne all, kas puudulikud tööd demonteerida või mitte. Seega oli hagejal vähemalt üks aasta, et nõue esitada. Olenevalt asjaoludest oleks saanud kaaluda ka nõude esitamist võlgniku juhatuse liikme vastu, kui äriühingul endal vara puudus. Miks hageja enda nõuet selle ajal jooksul maksma ei pannud, jääb ebaselgeks.
47.Kuigi kostja tellis tööd hageja nimel ilma üldkoosoleku otsuseta, järgis ta tööde üle vaatamisel kohtu hinnangul hoolsust. Ülevaatuse käigus tuvastas ta teostatud tööde puudujäägid elamute ülevaatuse aktiga (tlk 92). Kostja (hageja esindajana) võttis ette samme, et puudulikud tööd
leiaksid lahenduse. Sealjuures oli ka hageja läbi oma liikmete tööde parandamise protsessi kaasatud (tlk 88). Sellele viitab muuhulgas ka MLi poolt elanikele edastatud kiri (tlk 87), kus ML selgitab, et kostja suhtles tööde parandaja Arkilla OÜ poolt teostatud tööde osas pangaga, kirjutab tingimused jm. Seega panustas kostja oluliselt määral, et puudulikud tööd saaksid parandatud ning olukord leiaks mõistliku lahenduse.
48.Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole lepingu sõlmimisel võtnud selgelt ülemäärast riski. Hageja on tõendanud, et 2018 olid MNLA OÜ-l (endine E.K Partner OÜ) võlgnevused erinevate isikute ees. Samas, vähemalt hageja viidatud andmete põhjal lepingu sõlmimise hetkel neid võlgnevusi veel ei olnud (tlk 83 pöördel-84 pöördel). Võlgnevused tekkisid 2018, 2019, osaliselt ka 2017.a lõpus. Töövõtulepingu allkirjastasid pooled aga juba juulis 2017. Täitemenetlused on samuti algatatud pärast lepingu sõlmimist. Eelduslikult ei olnud info võimalike nõuete osas lepingu sõlmimise ajal ka kostjale kui hageja juhatuse liikmele kättesaadav. Lisaks leiab kohus, et arvestades hageja piiratud vahendeid ja võimalusi, ei tulene hageja juhatuse liikmele otsest kohustust teha päringuid tasulistesse registritesse (nt teatmik.ee, mille väljatrükke hageja on tõendina esitanud). Majandusaasta aruannete esitamata jätmine võiks tekitada juhatuse liikmes mõnevõrra kahtlust, kuid ei ole otseselt aluseks lepingu sõlmimata jätmiseks.
49.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja juhatuse hoolsuskohustuse rikkumine ja kahju tekkimine sellises seoses, et kostjal tuleks kahju tekkimise eest vastutada.
50.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
51.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
52.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
53.Kohus palus menetlusosalistel menetluskulude nimekirjad esitada hiljemalt 27.02.2023 (tlk 72). Kostja esitas menetluskulude nimekirja hilinemisega, s.o 28.02.2023. Kostja palub menetluskulude nimekiri vastu võtta, kuivõrd menetluskulude nimekirja hilinemisega esitamine ei põhjusta asja venimist. Hageja leiab, et kostja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta asja juurde võtmata.
54.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-20-16283 selgitanud, et kuivõrd maakohus ei olnud puudutatud isiku kulunimekirja esitamise ajaks veel teinud otsustust kulude rahalise kindlaksmääramise kohta, siis ei põhjustanud vastav avaldus asja lahendamise viibimist. Puudub põhjus jätta kõnealune avaldus TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata ja see tuleb sisuliselt lahendada. Eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi valguses leiab kohus, et kohus ei saa jätta kostja menetluskulusid kindlaks määramata. Kostja hilines nimekirja esitamisega ühe päeva ning nimekirja hiljem esitamine ei põhjustanud menetluse venimist. Seega võtab kohus menetluskulude nimekirja vastu ja määrab kostja menetluskulud kindlaks.
55.Tutvudes kostja 28.02.2023 menetluskulude nimekirjaga ning hageja 06.03.2023 vastuväidetega, leiab kohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud järgmises ulatuses:
-
Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et kliendi nõustamine ja hagiavaldusega tutvumine on sama toiming. Kliendi nõustamise eelduseks on hagimaterjalidega tutvumine, et arutada kliendiga edasise menetluse ja vastuse esitamise üle. Toimingud toimuvad üldiselt erinevatel ajahetkedel. Lisaks ei ole hagivastuse koostamiseks kulutatud aeg ülepaisutatud. Hagivastus on esitatud 5,5-leheküljel. Keskmiselt on põhjendatud arvestada ühe lehekülje koostamiseks 1 tund. Hagivastus ja sellele kulunud aeg on kohtu hinnangul proportsionaalne. Seega arvestab kohus kliendi nõustamisele, hagimaterjalidega tutvumisele ja hagivastusega koostamisele 7 tundi;
-
Kostja on märkinud, et ta on 17.02.2022 tutvunud kohtumäärusega ja täitnud kohtunõude. Kohus märgib, et eelduslikult on kostja silmas pidanud 17.02.2023, mitte 17.02.2022 määrust, kuivõrd kohtutoimikust ei nähtu menetlustoiminguid 17.02.2022. Kostja on esitanud seisukoha 17.02.2023. Kohus ei pea märgitud ajakulu ülepaisutatuks. Kohus selgitab hagejale, et kostja kulu ei sisalda üksnes kostja seisukoha koostamist (seisukoht kahe lehekülje peale sisuliselt 1 lehekülg), vaid ka kohtunõudega tutvumist. Kohtunõue on 8-leheküljeline ning eeldab süvenemist. Seega leiab kohus, et 2 tundi on mõistlik aeg nii kohtumäärusega tutvumiseks kui ka selle täitmiseks;
-
Kostja märgitud ajakulu 0,5 tundi on hageja 17.02.2023 menetlusdokumendiga tutvumiseks põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Hageja esitas seisukohas uusi asjaolusid ning uusi tõendeid, mis eeldab põhjalikku tutvumist.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 9,5 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 120 eurot. Kostja lepinguline esindaja tasu 1140 euro ulatuses on põhjendatud (120 x 9,5 = 1140). Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on tekkinud käesoleva menetlusega seoses.
56.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2024. a otsusega nr 2-21-2908.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.