Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 14.12.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: Välja mõista kostjalt hageja kasuks 10.09.2018 IPF Digital AS ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingu nr xxx tulenev põhivõlgnevus 687,82 eurot, intress 56,66 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 126,86 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot.
2.Hageja nõude aluseks on hageja väitel kostja ja IPF Digital AS-i vahel 10.09.2018 sõlmitud krediidikontoleping nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 000 eurot. Hageja selgitab, et krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on hageja sõnul teinud perioodi 10.09.2018 – 27.07.2021 eest kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 1 200,22 eurot.
3.Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 44,88% aastas (vt. krediidikonto tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „krediidiga seotud kulud“). Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 44,88% aastas (vt. lepingu punkt 1 „mõisted“ ja tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“). Krediidi kulukuse määr on 56,32% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 44,88% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.
4.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Kostja esitas krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 1 000 eurot. Laenu taotluse esitamisel, s.o 10.09.2018 (lisa 13) märkis kostja, et tema netosissetulek on 1 500 eurot, majapidamiskulud on 150 eurot, finantskohustused on 0 eurot. Kostja töötas täistööajaga ettevõttes Y OÜ. Ülalpeetavaid ei ole. Vastavalt tol hetkel kehtivatele siseeeskirjadele, võis taotluse kinnitada automaatprotsessis. IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid xxx, s.t selle andmeühiku väärtus oli null ehk ametlikud teadaanded puudusid). Taotletud krediidilimiit oli vaid 1100 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (42,45 eurot). Credit24 sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Arvesse tuleb võtta ka see asjaolu, et igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale on 42,45 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
5.Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta.
Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis aprilli (summas 28,52€; maksetähtaeg oli 24.04.2023), mai (summas 42,84€; maksetähtaeg oli 22.05.2023) ja juuni (summas 42,84€; maksetähtaeg 22.06.2023) osamaksed tasumata (lisa 3). Krediidiandja saatis 26.06.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate (lisa 4). Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 17.07.2023. Teatis oli saadetud 26.06.2023 krediidiandjale teadaoleva kostja elukoha aadressile xxx (lisa 5).
6.Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisummas katteks 512,40 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 10.05.2023, mida arvestati võlgnetavate osamaksete katteks. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 687,82 eurot (1 200,22 – 512,40) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 687,82 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 10.05.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates viimasest tagasimaksest, so 11.05.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 16.07.2023 summas 56,66 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.07.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.12.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 126,86 eurot. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 687,82 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 40,00 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (xxx). Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 17.07.2023 (lisa 9). Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 28.07.2023 (lisa 10), 23.08.2023 (lisa 11), 11.09.2023 (lisa 12). Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe. Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist arvestades § 1132 lg-tes 2 sätestatud hüvitise ülempiiridega (vt. selle kohta VÕS kommentaare). Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri 17.07.2023 – 0€; 2) pretensioon 28.07.2023 – 20€;3) pretensioon 23.08.2023 – 5€; 4) hagihoiatus 11.09.2023 – 5€. Kokku: 30,00 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse).
Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega kätte toimetatuks loetud 31.01.2024. Menetlusdokumendid saadeti kostjale ka kohtule teadaolevatel e-postiaadressidel. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski lühidalt põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.
8.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Tarbijakrediidilepingu vorminõude rikkumisega kaasneb lepingu tühisus (VÕS § 408 lg 1. Kohus selgitas hagejale menetlusse võtmise määruses ja veel täiendavalt kohtunõudega 4.03.2024 (dtl 112), et hagejal tuleb tõendada, mil viisil ja kuupäeval kostja on lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse teinud ning millal, millisel viisil krediidiandja kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Väide, et „leping sõlmiti“ ei ole faktiväide.
Kas lepingu saab sõlmituks lugeda ning kas leping oli nõutud vormis, on õiguslikud hinnangud, mille annab kohus. Vastuses kohtunõudele toob hageja välja (dtl 115), et nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu puhul on tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendi, so interneti, vahendusel sõlmitud krediidilepinguga, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh. poolte andmed jms., edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja väitel on kostja poolt valitud lepingu saamise viisiks e-post (xxx). Samuti on arved ja lepingud kättesaadavad iseteeninduses ja krediidiandja kodulehel www.credit24.ee), ent kahjuks puudub hagejal võimalus esitada väljavõtte või muu tõendi lepingu saatmise kohta. Kohus märgib, et hageja on kohtule esitanud pdf faili „Krediidikonto personaalsed tingimused Leping nr xxx-1“, millel ei ole kostja allkirja. Sellise failiga ei saa tõendada, et kostja on teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks või et hageja on lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitanud. Hageja ei ole välja toonud ka selget faktiväidet selle kohta, millal kostjale lepingudokumendid e-postiga saadeti. Hageja on üldiselt kirjeldanud krediidiandja praktikat. Seega ei ole hageja esitanud piisavalt selgeid faktiväiteid ega tõendeid, mille alusel kohus saaks anda õigusliku hinnangu, et leping oli sõlmitud ja nõutavas vormis. Lepingu tühisuse korral on hagejal siiski õigus saada välja makstud laenusumma tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et hageja peab nõude eeldusena tõendama, et ta on krediidi kostja kasutusse andnud. Hageja toob välja, et krediidi väljamaksmist tõendavad hageja poolt esitatud maksekorraldused (hagiavalduse lisa 2). Tõendite kohaselt on krediidiandja kostjale andnud 1000 + 88,56 + 74,66 + 37 = 1200,22 eurot. Hageja on seega tõendanud, et kostja sai hagis väidetud summa enda kasutusse.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõte Vaatamata eeltoodule võtab kohus siiski seisukoha ka selles osas, kas krediidiandja järgis nõude aluseks oleva laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on vastustundliku laenamise kohta esitanud kohtumääruse punktis 4 toodud selgitused. Lisaks vastas hageja kohtunõudele, et krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet ning väide pensionikonto olemasolu kohta oli väär. Hageja selgitab, et krediidiandja tol hetkel kehtivate sise-eeskirjade kohaselt võis taotluse kinnitada automaatprotsessis ning laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediiti kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kohus ei nõustu hageja selles, et laenusumma oli väike. Lepingu kohane krediidilimiit oli 1000 eurot. Laenu taotluses on täidetud kostja sissetulek, töökoht, elamiskulud („living costs“ 150 eurot). Täitmata on andmeväljad „housing kosts“, küsitud ei ole ülalpeetavate kohta. Hageja sõnul arvestati, et kostja töötasu on 1500 eurot kuus. Kohus juhtis tähelepanu, et laenutaotluses on kostja märkinud, et ta pole palgatööline, vaid endale kuuluva ettevõte osanik ning ka sissetuleku liiki ei ole taotluses täpsustatud. Kohus selgitas hagejale, et võimalikku ettevõtlusest saadavat tulu ei saa võrdsustada töötasuga (ehk palgaga) ning ettevõtte osanikuks olek ei taha sissetulekut töölepingu tasuga samaväärselt. Hageja märkis vastuseks kohtule, et krediidiandja ei kontrollinud, milline töösuhte liik kostjal on antud
ettevõttega. Ka ei ole kohtu hinnangul krediidiandja kontrollinud, kas kostja tegelikult sissetulekut sai, kas püsivalt ning mis summas. Laenutaotluses on märgitud, et kostja on elukoha omanik. Samas „Housing costs“ on taotluses täitmata. Ei ole eluliselt usutav, et 150 euroga kuus on võimalik pidada üleval enda eluaset, saada söönuks ning katta muud elementaarsed elamiskulud (nt transport, side). Hageja väitel kontrollis krediidiandja laenu andmisel ka kostja maksehäireid. Hageja on kohtule esitanud ekraani kuvatõmmise infosüsteemi logist. Hageja sõnul tehakse Creditinfo andemaasi päring virtuaalselt IT-süsteemide kaudu ning hagejal puudub võimalus esitada kohtule muud tõendit. Kohus märgib, et sellise tõendi esitamisel peaks hageja selgelt logikirje lahti selgitama; ei piisa sellest, et hageja märgib, et sõna „true“ logikirjes tõendab midagi. Kohus ei pea hakkama logikirje sisu osas ise hüpoteese seadma ja arvama, mida kirje elemendid võiksid tähendada. Nagu ka hageja ise märkis, on laenuotsus tehtud automaatprotseduuriga. Kohtu hinnangul on see tehtud üksnes matemaatilise arvestuse alusel, võrreldes sissetuleku numbrit laenukohustuse numbriga. Kuid ka keskmise suurusega sissetulek ei garanteeri, et isik on maksevõimeline, kui isikul on tegelikult palju kohustusi või ta faktiliselt elab üle oma võimete, kulutades igakuiselt rohkem, kui teenib. Seadus ei nõua tõepoolest laenusaajalt konto väljavõtte küsimist, ent paneb krediidiandjale kohustuse veenduda laenutaotleja maksevõimes. Konto väljavõte on ka oluline allikas tarbija maksekäitumise, kulutuste ja kohustuste väljaselgitamiseks. Seejuures võib konto väljavõttelt nähtuv olla krediidiandjale ajendiks küsida tarbijalt täiendavaid andmeid või küsimusi – näiteks kui konto väljavõttelt nähtuvad tarbija maksed enda muudele kontodele, ei nähtu tavaliseks äraelamiseks vajalikke kulutusi – sellisel juhul on asjakohane küsida tarbijalt täiendavat infot ja teiste kontode väljavõtteid. Seega konto väljavõtte küsimata jätmine on krediidiandja enda risk - risk, et ta ei veendu piisavalt ning seega ei suuda ka hiljem tõendada, et ta on vastutustundliku laenamise kohustust täitnud. Krediidiandja võib sellise riski võtta, ent peab sel juhul arvestama VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatud tagajärgedega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, st kogus tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 13 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause) ning tegi mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust. Ka väitega, et laenusaaja on pärast laenu saamist laenu mingi aja jooksul tagasi maksnud, ei saa tõendada laenu andmise hetkel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist tuleb hinnata selles ajahetkes ja nende toimingute alusel, mida krediidiandja laenu andmise ajal tegi. Lisaks tuleb arvestada, et praktikas võtavad tarbijad tihti uusi laene selleks, et eelnevate laenude tagasimakseid tasuda. Seega ei tõendaks laenu tagasimaksete tegemine, et isik oli maksejõuline.
10.Nõude loovutamine Hageja on esitanud algse krediidiandja poolt koostatud nõude loovutamise teatise ning AS Eesti Post iseteeninduse ekraani kuvatõmmise tähitud kirja saatmise kohta 26.06.2023 kostja postiaadressile. See tõendab hageja faktiväidet, et krediidiandja teavitas kostjat nõude loovutamisest ning teade saadeti kostja elukohta. Kohus märgib, et hageja peaks hagis siiski
välja tooma ka faktiväite selle kohta, et nõue talle loovutatud on. Antud juhul on hageja esitanud üksnes faktiväite, et kostjat teavitati sellest.
11.Hagi nõuded Kuivõrd kohus asus eelpool seisukohale, et hageja ei ole piisavalt esile toonud ega tõendanud, et lepingu vorminõuet järgiti ning et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise kohustusi, on hagejal õigus saada tagasi põhivõlg ning kõik tasutu tuleb arvestada põhivõla katteks. Hageja on vastuses kohtule välja toonud ümberarvestuse: Lepingu sõlmimise ajal seadusjärgne intressimäär oli 0% aastas. Seega kostja ei ole hagejale intressi võlgu. Kostja on teinud tagasimakseid kogu summas 2 456,87 eurot, seejuures sai kostja krediiti summas 1200,22 eurot. Ümberarvestuse korral määratakse kõik tagasimaksed põhiosa katteks, mistõttu antud juhul kostja hagejale midagi ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja põhivõla nõue rahuldamata, sest kostja on põhivõla tasunud. Isegi kui lugeda, et leping oli nõutud vormis, siis vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa võlausaldaja nõuda seadusjärgsest intressist rohkem intressi. Kuivõrd seadusjärgse intressi määr oli ajavahemikus 1.07.2016-31.12.2023 0 %, jääb rahuldamata hageja intressinõue. Rahuldamata jääb ka viivise ja võla sissenõudmiskulude nõue, kuivõrd põhivõlg on tasutud.
12.Menetluskulud Hageja sõnul oli hagis välja toonud menetluskuludena riigilõivu 245 eurot. Kohus määras tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks 18.03.2024 ning märkis, et teeb seejärel otsuse. Hageja ei ole täiendavaid menetluskulusid esitanud. Hageja poolt hagis välja toodud menetluskulud on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadannete kaudu, kostja ei ole midagi vastanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd hagi jääb tervikuna rahuldamata, jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.