Karl Bilder OÜ hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Karl Bilder OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
55 529,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Karl Bilder OÜ (registrikood 10172647), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm Kostja (vastustaja): RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood 14511448), lepinguline esindaja vandeadvokaat ErkoAndreas Roosik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus ja saata asi samale maakohtule arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-16086 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Karl Bilder OÜ esitas 14.10.2021 Harju Maakohtule hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu võlgnevuse saamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 961,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1966,28 eurot ning edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 0,2% päevas alates 15.10.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hageja müüs kostjale vastavalt 19.03.2021 sõlmitud müügilepingule nr 2021/15-1867 (edaspidi leping) kaupa. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 kohustus kostja kauba eest tasuma 60 päeva jooksul peale arve esitamist. Kostjale esitati kauba eest arveid kogusummas 30 961,46 eurot. Kostja ei ole tasunud ühtegi talle esitatud arvet.
3.Hageja ja kostja on omavahel koostööd teinud alates 2018. aastast. Poolte vahel oli väljakujunenud usaldus ja sissetöötanud töövoog. Kostja esindajaks ja kauba tellijaks oli enamus kordadel TP ja kaupa telliti kostja objektidele. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata aga volitust kostja juhatuse liikme poolt hagejani ei jõudnud, kuigi KP ja ka HT seda korduvalt lubasid.
4.Kogu kaubavarustus toimus kostja juhtkonna täielikul teadmisel ja arusaamisel. Tarned toimusid kostja objektidele erinevaid transpordilahendusi kasutades. Hagejale teadaolevalt on kostja antud objektidelt tellijatelt tasu saanud.
5.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja vastutab tellitud kauba eest üksnes 10 000 euro osas. Vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele suurendati koostöö käigus krediidilimiiti. Lisaks on kostja käitunud sel juhul pahatahtlikult, kuna on teadlikult rikkunud lepingut. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub hagi rahuldamata jätta.
7.19.01.2021 sõlmisid hageja ja kostja raamlepingu tulevikus poolte vahel sõlmitavate kaupade müügilepingute osas. Lepingu punktis 7.1.1 olid pooled kokku leppinud, et üksnes HT oli volitatud kostja nimel hagejalt kaupasid tellima ja neid vastu võtma. 25.01.2021 volitas kostja lisaks järgmisi isikuid kostja nimel kaupu tellima ja vastu võtma: OB, KP, KT, HK, ER, MM, JO ja MS. 01.07.2021 esitas kostja hagejale teavituse selle kohta, et üksnes HT on kostja volitatud isikuks lepingu alusel hageja ladudest ja kauplustest kaupade tellimiseks, vastu võtmiseks ja arvetele alla kirjutamiseks. Seega alates 01.07.2021 ei olnud kostja volitanud hagejalt kaupa tellima kedagi teist peale HT. Hagis esitatud nõuded põhinevad kaupadel, millest suure osa on tellinud TP, kes ei olnud selleks volitatud.
8.Hagiavalduse lisana esitatud saatelehed on allkirjastamata ning hageja ei ole tõendanud, et saatelehtedel kajastatud kauba on tellinud selleks volitatud isikud. Saatelehtedes nr 31763151V3 ja 3176415-1V3 sisalduv teave, et märgitud kauba on vastu võtnud HT, on ebaõige. HT ei
2-21-16086 ole saatelehes märgitud kaupa hagejalt tellinud ega vastu võtnud. Ühtlasi ei ole HT tellinud kostjalt kaupa, mis on saatelehtedel välja toodud (välja arvatud saatelehed nr 2630315-1V3 ja 2702615-IV3). Seega tarnis hageja kaubad volitamata isikute tellimusel ning andis need volitamata isikutele. Lepingu punktist 2.1.1 nähtub, et kaup loetakse kostjale üle antuks üksnes olukorras, kus kaupade saatekirjad ka allkirjastatakse.
9.Lepingu punktis 2.2.4 leppisid pooled kokku krediidilimiidis 10 000 eurot. Hageja esitatud saatelehtedest nähtuvalt ületasid arved lepingus kokku lepitud krediidilimiiti. Seejuures ületas ainuüksi arve numbriga 3176315-1V3 lepingus kokku lepitud krediidilimiiti 7776,30 euro võrra. Lepingu punkti 2.2.4 kohaselt oleks hageja pidanud kostjale krediidilimiidi muutmisest teatama, esitades vastava teatise. Hageja vastavasisulist teatist kostjale ei esitanud. Pooled ei ole krediidi suurendamises kokku leppinud. Hageja on rikkunud müügilepingut ning kostjal on sellest tulenev kahjuhüvitise nõue hageja vastu, mille tasaarvestab hageja nõudega, kui kohus hageja nõude rahuldab. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Pooled ei vaidle, et kostjale esitati hageja poolt kauba eest arveid kogusummas 30 961,46 eurot ja kostja ei ole neid tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on arvete nr 26266151V3, 2630315-1V3, 2702215-1V3, 2702315-1V3, 2701515-1V3, 2702615-1V3, 27027151V3, 2724315-1V3, 3175915-1V3, 3176315-1V3, 3176415-1V3, 3176515-1V3 JA 79631-KO tasumise kohustus.
12.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr 2021/15-1867 nähtub, tegemist on raamlepinguga hageja ja kostja vahel edaspidi sõlmitavatele üksikutele müügilepingutele. Üksikute edaspidiste müügilepingute osas sätestab raamlepingu punkt 1.1 tellimuse esitamise ja selle kinnitamise korra.
13.Hageja esitas kohtule hagejale esitatud tellimustega seonduva kirjavahetuse, kuid kõikidest kirjavahetustest ei nähtu tellimust ja/või selle kinnitust, millest lähtuvalt ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud lepingukohast tellimuse esitamist ja selle kinnitamist kirjavahetusega perioodist 08.06.2021-09.06.2021, mil TP on 09.06.2021 kirjaga palunud panna tellimuse töösse ja mille osas on hageja sõnaselgelt tellimuse 09.06.2021 kinnitanud. Tellimuse päises on viidatud hinnapakkumisele nr 172615-1V1. Kirjavahetusest perioodil 16.06.2021-05.07.2021 nähtub TP poolt esitatud päringule vastus ja sellest lähtuv tellimuskinnitus niiskustõkke osas (kirja päises viide hinnapakkumisele 1806151V1). 09.04.2021 on HT esitanud tellimuse plaatimissegule ja epo-vuugile ning hageja kinnitas tellimuse 09.04.2021 plaatimissegu osas.
14.Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et hageja on tõendanud müügilepingute sõlmimist kolme tellimuse osas. Samas ei ole aga maakohtu hinnangul hageja sidunud konkreetseid tellimusi konkreetsete arvetega. Kohtule esitatud kirjavahetustest ei nähtu manuseid, st konkreetseid, täielikke tellimusi, mille kostja on hagejale esitanud ja mille hageja on aktsepteerinud. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta, millised konkreetsed arved ja millises ulatuses on hageja poolt kinnitatud tellimuste osas tasumata.
15.Nimetatud kolme tellimuse osas, mille hageja on kinnitanud, on 2 tellimust esitatud TP poolt ning 1 HT poolt. Puudub vaidlus, et tellimuse esitamise ajal oli HTl lepingujärgne õigus tellimuse esitamiseks. Hageja poolt tõendina esitatud kirjavahetusega perioodist 09.09.2021 –
2-21-16086 15.09.2021 hageja esindaja ja HT vahel on tõendatud, et kostja seaduslik esindaja on kiitnud heaks kostja töötajate TP ja KP poolt hagejale esitatud tellimused.
16.Kuna kohus ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, ei ole kohtul võimalik rahuldada hagi osaliselt, st 3 tellimuse osas, mille on hageja esindaja lepingutingimustele vastavalt kinnitanud.
17.Kuna kohus jättis hageja nõude rahuldamata, ei ole vajalik käsitleda kostja vastuväidet krediidilimiidi ületamisega seonduvalt ja võimalikku alternatiivselt esitatud kostja kahjuhüvitise nõuet hageja vastu, mille kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega. Apellatsioonkaebus
18.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt, teha asja maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja esitas taotluse tõendite kogumiseks ning palub kohustada Eesti Maksu- ja Tolliametit esitama kohtule kostja käibedeklaratsioonid juuni 2021 ja juuli 2021 kohta. Samuti palub hageja võtta tõenditena vastu apellatsioonkaebusele lisatud Saint-Gobain Eesti AS-i saatelehed ja Transroof OÜ e-kiri.
19.Kohus ei täitnud selgitamiskohustust ega eelmenetluse ülesandeid ning see viis ebaõige kohtuotsuseni. Hagejat ei esindanud esimese astme menetluses advokaadist esindaja. Kohus leidis otsuses, et vähemalt osaliselt on lepingute sõlmimine tõendatud, kuid kuna kohus ei saa aru, milliseid osasid arvetest vastavad lepingud puudutavad, ei saa hagi osaliselt rahuldada. Tegemist on just sellise küsimusega, mille kohus oleks pidanud eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmise abil lahendama. Kohus ei selgitanud ja hageja ei saanud teada, et kohus peab tõendatuks just mingite konkreetsete tellimuste tegemist ning tahab, et need tellimused viidaks kokku konkreetsete arvete ja summadega. Kohus ei tohiks vaidlust sellisel viisil lahendada. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja nõue on tõendamata, vaid olukorraga, kus tõendid on olemas, aga kohus ei oska neid tõlgendada ega küsi selles osas ka hagejalt selgitusi.
20.Lisaks käis vaidlus esimeses kohtuastmes poolte vahel eelkõige selle üle, kas kaupade tellijatel ja vastuvõtjatel oli volitus kostja nimel vastavaid toiminguid teha, kas kohaldub raamlepingust tulenev krediidilimiit, kas kostjal on õigus tasaarvestuseks. Maakohus leidis aga hoopis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole tõendatud vaidlusaluste kaupade osas tellimuste esitamine. Tellimuste esitamine TP, KP ja HT poolt ja nende tellimuste sisu ei olnud aga menetluse kestel poolte vahel vaidluse all. Vaidluse all oli eelkõige, kas kostjal tekkis kohustus tasuda TP ja KP poolt tellitud kaupade eest. Kuna kohus ei täitnud selgitamiskohustust, ei saanud hageja aru, milliseid asjaolusid peab kohus vaidluse all olevateks ja milliste asjaolude tõendamiseks peab hageja esitama täiendavaid tõendeid.
21.Kohus rikkus põhjendamiskohustust seoses lepingutega, mille ta luges tõendatuks. Hoolimata sellest, et kohus tõdes lepingute olemasolu ning et puudus vaidlus, et tarnitud kaupade/osutatud teenuste eest ei ole makstud, jättis kohus hagejale tasu välja mõistmata. Kohtu järeldus oli vastuoluline: tasunõude eeldused on täidetud, kuid see jäeti rahuldamata.
22.Kohus tuvastas kolme tellimuse tegemise e-kirja teel. Ülejäänud tellimuste ja arvete osa on kohus jätnud täielikult käsitlemata. Hageja on tarninud kostjale kaupu ja osutanud teenuseid, kostja on need kätte saanud ja enda kasuks pööranud. Arveid kaupade ja teenuste eest tasutud
2-21-16086 ei ole. Otsusest ei ole võimalik aru saada, milliste kaupade ja teenuste osas loeb kohus lepingud sõlmituks ning mida kohus arvab ülejäänutest.
23.Isegi, kui oleks tõendamata lepingu sõlmimine e-kirja teel, tuleks hinnata lepingu sõlmimist suuliselt või kaudsete tahteavaldustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes. Hageja hinnangul on olukorras, kus ostja saab müüjalt kauba ja kasutab selle enda kasuks ära, ilmne, et poolte vahel on sõlmitud võõrandamisleping. Kui ka kohus oleks leidnud, et raamlepingu kohaselt ei saanud tellimusi ja kinnitusi esitada suuliselt või kaudsete tahteavaldustega (millega hageja ei nõustu), siis oleks vastavaid tellimusi tulnud käsitleda eraldiseisvate müügilepingutena. Maakohus kohaldas eeltoodust tulenevalt materiaalõigust ebaõigesti.
24.Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub järgmiste arvetelt nähtuvate kaupade tellimine kostja töötajate poolt: -
Arve-saatelehed nr 2626615-1v3, 3176315-1v3 ja 3176515-1v3 – kiri nimetusega „Hinnapakkumine uus 133415-1V1 (1)“, kiri „Saueaugu 44/46“, kiri „Hinnapakkumine (uus) 133415-1V1 (2). 07.06.2021 e-kirjas tellib TP eri suuruses armatuure B500B. Järgnevad läbirääkimised ning vastava arve-saatelehega arveldatakse armatuurteras koos transpordiga. Samal kuupäeval tellis hageja töötaja Saint-Gobain Eesti AS-lt kostja tellitud tooteid. Tellimuses oli objektina märgitud kostja objekt Saueaugu 44/46. 28.06 TP täiendas tellimust ja kinnitas üle tarne Saueaugu tee 44 objektile;
-
Arve-saateleht nr 2702715-1v3 - hageja 23.11.2021 seisukoha lisa, kiri nimetusega „Soojustus“. Toimub e-kirjavahetus Therma TP10 soojustusmaterjali hinna üle ning kostja poolt KP kinnitab tellimuse;
-
Arve-saatelehed nr 2702515-1v3 ja nr 2724315-1v3 - hageja 23.11.2021 seisukoha lisa, kiri nimetusega „Päikese pst 53 – Fassaaditööde materjalide hinnapäring“. Toimub ekirjavahetus kostja poolt KP ja hageja töötaja vahel, mille käigus räägitakse läbi ja tellitakse erinevaid „Weber“ tooteid, mis tarniti arve-saatelehega nr 2702515-1v3;
-
Arve-saateleht nr 3176415-1v3 - hageja 23.11.2021 seisukoha lisa, kiri nimetusega „Hinnapäring“ ja kiri „Hinnapakkumine (uus). Vastaval e-kirjal on vastav arve ka manuses ning pooled vaidlevad lõpus arvel kajastuva transpordikulu arvutuskäigu üle. Kostja ei esita ühtegi vastuväidet arvele seoses sellega, justkui ta ei oleks selliseid kaupu üldse tellinud või kätte saanud.
25.Kostja ei ole väitnud, et arvetel näidatud kaupu ei oleks tema ehitusobjektidele toodud. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus üldse on hinnanud kaupade kostjale üleandmise fakti ja kas ta on pidanud seda vaidlusaluseks või mitte. Hageja lisas apellatsioonkaebusele kirjalikud tõendid nende kaupade kostja objektidele viimise kohta, mis transporditi koostööpartnerite poolt (lisad 1-4). Juhul kui kostja vaidlustab kaupade viimise kostja objektidele (hageja ei ole aru saanud, kas selle väite üle on vaidlus või mitte), saab hageja ülejäänud kaupade viimist kostja objektidele tõendada tunnistajate ütlustega.
26.Samuti puudub vaidlus, et kostja ei ole arvetelt nähtuvat kaupa tagasi saatnud ega teavitanud hagejat, et ta sellist kaupa ei soovi. Kostja on kauba enda kasuks pööranud ja seda oma objektidel kasutanud. Lisaks eelnevale soovib hageja tõendada kostja kaudseid tahteavaldusi arvetelt nähtuv kaup vastu võtta ja mh ka aktsepteerida arvetest nähtuvat hinda, sellega, et kostja on samad arved oma käibedeklaratsioonis deklareerinud.
2-21-16086 Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Kostja vaidleb tõenditele ja tõendite kogumisele vastu, kuna hageja oleks saanud esitada ka maakohtus. Kostja nimel esitatud tellimused on tühised, kuna need ei ole esitatud volitatud isikute poolt ja kostja ei ole neid hiljem heaks kiitnud. Kaupu ei ole üle antud, kuna saatedokumendid on allkirjastamata (sellise nõude nägi leping ette). Kostja ei ole kursis, kas väidetavalt kohale tarnitud kaubad on vastu võetud ja realiseeritud, kuna tellimused on esitatud isikute poolt, kellel selleks volitus puudus. Seda teavad kaupade omavolilised tellijad, kelle vastu oleks hageja pidanud oma nõude esitama. Kostja ei vastuta krediidilimiiti ületavas osas esitatud arvete eest.
29.Maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. Maakohus ei saa menetluse kestel anda tõenditele hinnangut. Hageja esitas hulga e-kirju, jättes need süstematiseerimata ja konkreetsete väidetega sidumata. Maakohus andis hinnangu, et hageja esitatud kirjavahetusest ei nähtu kehtivate tellimuste esitamist ja et arveid ei ole võimalik siduda tellimustega.
30.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kirjavahetusega perioodist 09.09.2021 – 15.09.2021 hageja esindaja ja HT vahel seoses tasumata arvetega, on tõendatud, et kostja seaduslik esindaja on kiitnud heaks kostja töötajate TP ja KP poolt hagejale esitatud tellimused. Sellest e-kirjast ei nähtu, et kostja võtaks endale mistahes kohustusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
32.Maakohus ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, TsMS § 329 lg-d 3 ja 4 ning TsMS § 392 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust. Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
33.Pooled ei vaidle, et 19.01.2021 sõlmisid hageja ja kostja raamlepingu (müügileping nr 2021/15-1867) tulevikus poolte vahel sõlmitavate kaupade müügilepingute osas. Nimetatud lepingu p 1.1 nägi ette üksikute müügilepingute sõlmimise vastavalt ostja poolt esitatud ja müüja poolt kinnitatud tellimusele. Tellimuses peab olema ära näidatud kauba nimetus, kogus, maksumus /.../. Müüja poolt tellimuse kinnitamisega loetakse müügileping sõlmituks ning ostjal tekib nimetatud hetkest kauba vastuvõtmise ja selle eest tasumise kohustus (tl 22-24). Hageja tugines sellele, et kostja esitas tellimused kauba ostmiseks. Seega on hageja sisuliselt asunud seisukohale, et pooled sõlmisid raamlepingu alusel iga konkreetse tellimuse osas
2-21-16086 eraldiseisvad müügilepingud. Hageja väitel ei ole kostja kauba eest tasumise kohustust täitnud. Seetõttu nõuab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel kostjalt müügilepingute täitmist ja tellitud kauba eest tasumist. Hageja nõue on lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 järgi, millele maakohus ka õigesti viitas.
34.Hageja tõi hagiavalduses esile arved, mille tasumist hageja nõuab, ja esitas nimetatud arvetel nähtuvate kaupade osas tellimuste esitamise (müügilepingute sõlmimise) tõendamiseks hulga e-kirju. Maakohus leidis otsuses, et osaliselt on tegemist asjakohatute tõenditega ja osaliselt e-kirjad küll tõendavad tellimuste esitamist, kuid hageja pole sidunud neid e-kirju konkreetsete hageja poolt esitatud arvetega. Sellise põhjendusega jättis maakohus hagi (ka osaliselt) rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tegemist on küsimusega, mille kohus oleks pidanud eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmise abil lahendama. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (RKTKo 20.12.2007, 3-2-1-121-07, p 15).
34.1.Kõigepealt pidi maakohus välja selgitama, millise sisuga konkreetsed müügilepingud raamlepingu alusel poolte vahel sõlmiti. Hageja ei ole esile toonud, milles konkreetselt igakordselt kokku lepiti, kes tellimuse kostja nimel esitas, kuhu konkreetse müügilepingu alusel tellitud kaup toimetati ja kes selle vastu võttis. Maakohus pole nende asjaolude esile toomise ja tõendamise vajadust hagejale selgitanud, jättes selliselt määratlemata selge vaidluseseme (TsMS § 392 lg 1). Selgitamiskohustuse kõige olulisem eesmärk on seotud tsiviilasja keskse ülesandega lahendada tsiviilasi õigesti. Selleks tuleb kohtul õigeaegselt välja selgitada poolte seisukohad, väited ja tõendid kõigis asja lahendamisel tähtsust omavates õiguslikes ja faktilistes küsimustes. Kohus peab selgitama välja menetlusosaliste seisukohad asjas tähtust omavate asjaolude osas, vajadusel tuleb selleks esitada menetlusosalistele küsimusi ja seda arutada (vt TsMS II komm, § 392, p 3.1.3.3.a). Riigikohus on rõhutanud, et kui pooled ei ole esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõude korrektselt lahendada, pidanuks kohus hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351) (RKTKo 02.03.2015, 3-21-145-14, p 15).
34.2.Olles määratlenud selge vaidluseseme (s.o milliste tellimuste alusel müügilepingute sõlmimise üle pooltel vaidlus on) ja olles selgitanud tõendamiskoormist, oleks maakohus saanud hagejalt küsida, milliste konkreetsete müügilepingute sõlmimist ta kohtule esitatud ekirjadega tõendada soovib ja kas tegemist on asjakohaste tõenditega ning vajadusel andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kohus peaks juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4).
34.3.Maakohus ei ole tegelikult pooltele üldse selgitanud, mis asjaolusid on vajalik hageja nõude rahuldamiseks esile tuua ja kuidas jaguneb tõendamiskoormis ega andnud sellest tulenevalt võimalust tõendite esitamiseks. Menetlusse võtmise määruses üldiste sätete esile toomine ei ole selgitamiskohustuse täitmiseks piisav. Pealegi ei ole selleks ajaks selgunud kostja vastuväidete ulatus. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid, märkides, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses
2-21-16086 tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Käesolevas asjas ei esindanud hagejat advokaat, mistõttu oleks maakohus pidanud selgitama ka tõendamiskoormist ja samuti seda, kas hageja esitatud e-kirjad on asjakohased tõendid tema nõude rahuldamiseks. Maakohus leidis alles otsuses, et suur hulk hageja esitatud tõendeid (ekirjad) ei ole asjakohased (otsuse p 13). Seega oleks maakohus pidanud pärast tõendamist vajavate asjaolude selgitamist andma hagejale võimaluse esitada täiendavalt tõendeid. Selline maakohtu poolne menetlusnormide rikkumise tagajärg nähtub ilmekalt hageja apellatsioonkaebusest, kuna alles ringkonnakohtus on hageja (advokaadist esindaja kaudu) soovinud hakata koguma täiendavaid tõendeid (kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused).
35.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et lisaks e-kirja teel lepingute sõlmimise tõendamisele oleks tulnud hinnata lepingute sõlmimist suuliselt või kaudsete tahteavaldustega TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Maakohus on selle võimaluse poolte vahel lepingute sõlmimiseks jätnud hindamata, mis on toonud kaasa ka kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise. Asja uuel arutamisel on maakohtul võimalus hinnata lepingute sõlmimist suuliselt või kaudsete tahteavaldustega TsÜS § 68 lg 3 mõttes.
36.Pooled vaidlevad, kas kostja töötaja TP poolt esitatud tellimused on kostja hiljem heaks kiitnud. Samas on hageja esile toonud veel selle, et poolte koostöö oli juba alates 2018. aastast ja enamustel kordadel tellis kaupa TP ning kostja on sellega nõustunud. Seega, ehkki TP ei olnud kostja poolt hagejale saadetud 25.01.2021 nimekirjas, võis TP volitus kostja esindamiseks tulla TsÜS § 118 lõikest 2. Eelkõige nimetatud sätte esimesest alternatiivist, kuna 2021. a septembris aset leidnud kirjavahetusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja teadis, et TP tegeles osade objektidega ise (kostja 13.09.2021 e-kiri hagejale: Hetkel oleme jaotamas omavahel kulusid. Ma loodan väga, et see nädal loksuvad asjad paika ja igaüks maksab enda objektile tulnud materjalikulud kinni, kas siis omavahel tasaarveldamisega või muul viisil. Kohe praegu ma veel ei oska öelda, millal maksed hakkavad tulema. Tegeleme asjaga, et asi joonde ajada.“ Ning järgmises kirjas: „Kui kõik enda kulud oleksid ilusti mulle ära kandnud, siis poleks ju üldse teematki. Kl kui ka Tl on Exceli tabelid olemas, kus on objektikulud kõik olemas, seda siis objektipõhiselt. (tl 71-72). Maakohus ei ole pooltega eelnimetatud asjaolusid ega TsÜS § 118 lõike 2 kohaldamist arutanud. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 27). Küll aga peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (RKTKo 29.04. 2015, 3-2-1-41-15, p 18).
37.Kostja väitis vastuses hagile, et kaupasid ei ole kostjale tarnitud (vt hagivastuse p 16.6). Kostja väitel pole kostja hagiavalduses märgitud ja hagile lisatud arvetel märgitud kaupu kätte saanud, kuna allkirja selle kohta pole kauba vastuvõtja andnud. Raamlepingu p 2.1.1 näeb ette, et „Ostja ja müüja on kokku leppinud, et kauba üleandmisel isikule, kes on üleandmise kohas valmis selle vastu võtma või saatedokumendi allkirjastama, loetakse kauba üleandmise kohustus täidetuks õigele isikule.“ (tl 22-24). Kostja tõlgendab seda punkti selliselt, et kauba saab üleantuks lugeda üksnes juhul, kui saatekirjal on kostja volitatud esindaja allkiri. Hageja maakohtus enda seisukohta selle lepingu punkti tõlgenduse osas ei esitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on arvetel märgitud kaubad kätte saanud. Samas, arvestades, et maakohus pooltega ei arutanud, mida hageja peab esile tooma ja tõendama, võis ringkonnakohtu hinnangul ka kauba saamise kohta tõendite esitamata jätmine olla puuduliku eelmenetluse ja selgitamiskohustuse rikkumise tagajärg. Maakohtus hageja poolt esitatu pinnalt
2-21-16086 võis ringkonnakohtu hinnangul hagejal maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkida arusaam, et hagi rahuldamise jaoks on piisav tõendada üksnes tellimuste esitamist kostja poolt - seejuures esitades e-kirjad, mille konkreetsete tellimustega seostamise vajadusele maakohus tähelepanu ei pööranud ega juhtinud tähelepanu, et osaliselt võib tegemist olla asjakohatute tõenditega.
38.Kuna maakohus jättis asja sisuliselt lahendamata, ei pea ringkonnakohus puuduliku eelmenetluse tõttu võimalikuks ja õigeks tõendamist vajavate asjaolude mahtu arvestades asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsioonimenetluses esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh määratleda selge vaidlusese, selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid.
39.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, on hagejal võimalik esitada maakohtule ka muud praeguses apellatsioonkaebuses esitatud taotlused. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad (TsMS § 658 lg 2), ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad asjaolude tuvastamisega.
40.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.