Täiendatava otsuse tegemise aeg ja 3. november 2025, Narva koht Tsiviilasja number
2-25-13676
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ väljamõistmiseks
hagi
K
S
vastu
võlgnevuse
Tsiviilasja hind
3574,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anzhela Ternikova
11542046),
Kostja: K S (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada käesolevas tsiviilasjas 03.11.2025 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
2.Täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 03.11.2025 tehtud otsuse osa. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 22.08.2025 Viru Maakohtule hagi K S (kostja) vastu põhivõla 2735,85 eurot, intressi 399,39 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,40 eurot ja alates 23.08.2025 viivise põhinõudelt kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (krediidiandja) 18.11.2022 krediidilepingu nr #9050546007, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 2000 eurot. 31.01.2024 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu lisa 1, mille kohaselt limiit suurenes 3000 eurole. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 40,90% ja pärast limiidi suurendamist 42%. Krediidi kulukuse määr on 59,28% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,90% aastas, väljavõtu tasu on 65,50 eurot ja kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Lepingu lisa 1 puhul on krediidi kulukuse määr 51,11%, mis on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 42% aastas, väljavõtu tasu on 0 eurot, lisa sõlmimise tasu on 0 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega.
3.Krediidiandja võttis laenulepingu sõlmimisel aluseks laenutaotluses märgitud andmed. Taotluses on märgitud sissetulekuks 900 eurot, krediidiandja lähtus Pensionikeskuse andmetest, mille kohaselt oli kostja nelja kuu keskmine sissetulek 417,09 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Finantskohustustena arvestati kostja märgitud 100 eurot. Päringud tehti ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
4.Krediidiandja tegi lepingu alusel kostjale ülekandeid kokku 4526,83 eurot, millelt pidas kinni väljavõtu tasu 156,81 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ning tasuma intressi ja tasusid. Kostja tegi tagasimakseid kokku 5809,69 eurot, millest 1790,98 eurot arvestati põhiosa katteks, 3255,81 eurot intressi katteks, 747,90 eurot kiire väljavõtu tasude katteks ja 15 eurot skooringu katteks. Kostja jäi viivitusse detsembri 2024, jaanuari 2025, veebruari 2025, märtsi 2025 ja aprilli 2025 maksetega. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 04.03.2025 ja andis tähtaja võla tasumiseks kuni 18.03.2025. Kuivõrd kostja selle aja jooksul võlga ei tasunud, loeti leping üles öelduks alates 19.03.2025.
5.Kostjal on hageja ees põhivõlg 2735,85 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 13.11.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni (19.03.2025) kokku 399,39 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 19.03.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.08.2025 seadusjärgses määras, s.o 126,40 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 35 eurot. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 01.04.2025 nõudekiri (25 eurot), 15.04.2025 kiri (5 eurot), 29.04.2025 kiri (5 eurot).
Kostja ei esitanud hagile vastust.
2
2-25-13676
7.Kohus tegi 03.11.2025 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata järgmise resolutsiooniga: 1) Jätta B2 Impact OÜ hagi K S vastu E AS-i ja K S vahel 18.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #9050546007 ja 31.01.2024 sõlmitud lisast nr 1 tulenevalt rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 2) Jätta menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ((TsMS) § 162 lg 1). Määrata, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.Hageja taotles 03.11.2025, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus TsMS § 444 lg 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Siinsel juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle kätte 03.11.2025. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
10.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
11.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 18.11.2022 krediidilepingu nr #9050546007, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 2000 eurot. 31.01.2024 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu lisa 1, mille kohaselt limiit suurenes 3000 eurole. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
12.Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
13.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate 3
2-25-13676 seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
14.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis 18.11.2022 lepingu ja 31.01.2024 lepingu lisa 1 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja esialgse lepingu sõlmimisel, et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal: kostja sissetulek 417,09 eurot (Pensionikeskuse andmetel) ja kostja märgitud finantskohustused 100 eurot. Hagi kohaselt on krediidiotsuse tegemisel arvesse võetud ka infot kostja majapidamiskulude kohta, aga hageja ei ole märkinud, millise summaga krediidiandja arvestas. 31.01.2024 sõlmitud lepingu lisa 1 osas ei ole hagis üldse esile toodud, millistest andmetest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Kohus selgitas eeltoodut hagejale ka 08.09.2025 puuduste kõrvaldamise määruses ja andis hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Hageja täiendavaid andmeid ei esitanud, jäädes hagiavalduses märgitu juurde. Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud kostjalt ja teinud päringud krediidiinfo andmebaasidesse. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi. Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured ja regulaarsed olid kostja igakuised sissetulekud enne lepingu sõlmimist, kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Ka ei nähtu hageja esitatust, millise summa arvestas krediidiandja 4
2-25-13676 kostja majapidamiskulude suuruseks. 31.01.2024 lepingu lisa osas ei ole hageja esile toonud, kas üldse ja millise teabe krediidiandja selle sõlmimisele eelnevalt omandas.
15.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale 08.09.2025 määruses võimaluse täpsustada nõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
19.12.09.2025 seisukohas märgib hageja, et ei saa ümberarvestuse esitamise nõuet täita, kuna juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.
20.Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu kokku 4526,83 eurot ja tegi tagasimakseid 5809,69 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid suuremas summas, kui hageja põhinõue. Seega puudub hagejal kostja vastu nõue ja kohus jätab seetõttu hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud ja tal seetõttu menetluskulud puuduvad, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude 5
2-25-13676 kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.