2-22-112837
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 27. märts 2024, Narva 2-22-112837 Multitude Bank p.l.c. (endine Ferratum Bank p.l.c) hagi T N vastu võlgnevuse nõudes Menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja Multitude Bank p.l.c. (endine Ferratum Bank p.l.c) (välismaa kood C 56251), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja T N (isikukood XXX), elukoht XXX
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(4)
2-22-112837 Ferratum Bank p.l.c. (uus ärinimi Multitude Bank p.l.c.) esitas 13.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T N vastu nõude 5918,05 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 08.03.2023 määrusega andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.04.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus 11.05.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.04.2019 iseteeninduskeskkonnas laenulimiidilepingu. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 3000 eurot. Pooled leppisid 25.01.2021 kokku krediidilimiidi suurendamises kuni 5000 euroni. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogu summas 8268 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 3268,02 eurot ja pärast lepingu lõpetamist tasus kostja põhivõla katteks 300 eurot. Hageja esitab kostja vastu lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4699,98 eurot, intressi 386,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3 47,57 eurot väljamõistmiseks. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei taotlenud krediiti ja hageja ei ole kostjale krediiti andnud. Kostja elab üle 20 aastat Itaalias. Krediiditaotluse esitamise päeval ei viibinud ta Eestis. Kostjal on andmeid, et J A kasutas ilma kostja teadmata kostja ID-kaarti ja paroole ja vormistanud kostja nimele mitu krediiti. Kostja 19.03.2024 esitas seisukoha, kus märgib, et Viru Maakohtu 13.12.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-6958 on J A hageja kasuks välja mõistetud talle tekitatud kahju kompensatsioon summas 4999,98 eurot ja viivised. Kohtuotsus jõustus 29.12.2023. Hageja esitas 20.03.2024 kohtule hagist loobumise avalduse. Arvestades, et kriminaalasjas nr 1-23-6958 rahuldas kohus hageja tsiviilhagi J A vastu, siis puudub hagejal õiguslik perspektiiv jätkata tsiviilkohtumenetlus kostja vastu. Hageja palub võtta hagist loobumise vastu ning lõpetada asja menetluse. Hageja on teadlik, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne kriminaalmenetluse algatamise fakti teadasaamist, siis hageja hinnangul oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes ebaõiglane, kuna hagejale ei saa ette heita oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud täiendava riigilõivu summas 243,84 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada O OÜ arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank, viitenumber XXX. Kohus 20.03.2024 teatas kostjale kirjalikult hagist loobumise avalduse esitamisest ja määras tähtaja avaldusele vastamiseks hiljemalt 26.03.2024. Kostja pole vastust esitanud.
Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2(4)
2-22-112837 Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja kirjalikus avalduses loobus hagist. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja avaldusele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus oma 28.09.2011 kohtumääruse 3-2-1-63-11 punktis 14 on märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1142-10, p 10). Kohtu hinnangul olukorras kus menetlusosalised on kannatanud kolmanda isiku õigusvastase tegevuse tagajärjel ning et pooltel on õigus taotleda kulude väljamõistmist süüdlastelt, oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja taotleb tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud täiendava riigilõivu summas 243,84 eurot. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega. Hageja oli tasunud täiendava riigilõivu summas 487,68 eurot, sellest pool on 243,84 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3 ja lg 4 tuleb tagastada riigilõiv 243,84 eurot O OÜ arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank, viitenumber XXX. 3(4)
2-22-112837
(allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.