2-23-144106/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest. Poolte vahel ei ole sõlmitud ka kehtivat kohtualluvuse kokkulepet. Krediidikonto üldtingimuste p 10.3 näeb ette, et kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtutes, esimese astme kohus on Harju Maakohus, kui imperatiivsest kohtualluvuse regulatsioonist ei tulene teisiti. Nimetatud kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 alusel tühine, sest käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandusvõi kutsetegevusega ja kostja ei ole ka riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik. Samuti ei esine TsMS § 104 lg-s 3 nimetatud juhtumeid, kui kohtualluvuse kokkulepe kehtib TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust sõltumata. Üldtingimuste p 10.3 ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist ning sellest ei tulene, et kohtualluvus oleks kokku lepitud konkreetselt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (TsMS § 104 lg 3 p-d 1 ja 2). Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja elukoht ei ole Eestis, ei ole Tartu Maakohus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) art 18 lg 2 alusel pädev käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4 alusel tagastatuks.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus selgitas 20. veebruari 2024. a määruses, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, et võlausaldaja omandas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline lepingut kokkulepitud tingimustel täitma. Kohus kohustas hagejat esitama nende asjaolude tõendamiseks tõendid. Hageja sai kohtu 20. veebruari 2024. a määruse kätte 11. märtsil 2024. Hageja ei ole tähtaegselt osundatud puudusi kõrvaldanud. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas kohtu 20. veebruari 2024. a määruses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 12. märtsil 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 25. märtsil 2024. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tuleb hagi jätta ka TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, sest hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, hageja nõue on ebaselge ja seetõttu perspektiivitu. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse.