Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5067
Kohtuasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Mittetulundusühing Eesti Võlanõustajate Liit ja X vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 5. jaanuari 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Mittetulundusühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja KR
Eesti
Võlanõustajate
Liit
Kostja Mittetulundusühing Eesti Võlanõustajate Liit (registrikood 80329501), lepinguline esindaja EM Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 5. jaanuari 2024 määrus osas, milles maakohus jättis Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 2524 euro ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Julianus Inkasso OÜ-lt Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit kasuks täiendavalt välja menetluskulu summas 2524 eurot (sh maakohtu kulu 1179 eurot ja ringkonnakohtu kulu 1345 eurot) ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 5. jaanuari 2024 määrus muutmata.
3.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1 Rahuldada osaliselt Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 3.2 Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks on maakohtus 4746 eurot ja ringkonnakohtus 2380 eurot.
3.3 Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit kasuks menetluskulud summas 7126 (seitse tuhat ükssada kakskümmend kuus) eurot. 3.4 Määrata, et välja mõistetud menetluskuludelt on Julianus Inkasso OÜ kohustatud tasuma menetluskulude tasumata osalt Mittetulundusühingule Eesti Võlanõustajate Liit viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 3.5 Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 31.03.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Mittetulundusühingu Eesti Võlanõustajate Liit (kostja I) ja X (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 29.04.2022 otsusega hagi osaliselt, jättis 65% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ning 35% kostjate menetluskuludest hageja kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning tegi vastastikuste menetluskulude hüvitamise kohustuse määramisel tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena kohustusid kostjad hüvitama hagejale menetluskulud 5350,10 eurot.
3.Kostjad esitasid apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 otsusega rahuldati kostja I apellatsioonkaebus ja kostja II apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus jättis kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja II ja hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti nende endi kanda. Ringkonnakohus selgitas, et kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). Riigikohus jättis 04.09.2023 määrusega hageja ja kostja II kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.
4.Kostja I esitas 02.11.2023 Pärnu Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus menetluskulud kindlaks määrata vastavalt kostja I poolt 16.03.2022 ja 21.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirjadele. Samuti palus kostja I märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.16.03.2022 Pärnu Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 20199 kohaselt on kostjale I osutatud õigusteenust tunnihinnaga 250 eurot kokku 43 tunni 50 minuti ulatuses, kogusummas 10 950 eurot. Lepinguline esindaja on teinud järgmised menetlustoiminguid: materjalidega tutvumine ja kliendi konsultatsioon – 1 tund 45 min; saate vaatamine – 1 tund;
hagi vastuse koostamine – 17 tundi; seisukohtadega tutvumine – 4 tundi 15 min; 16.09.2021 eelistungi ettevalmistamine ja virtuaalne osalemine – 2 tundi 20 min; ERRist täiendava tõendi hankimiseks kontaktide leidmine – 45 min; kostja II seisukoha, taotluste ja tõenditega tutvumine – 30 min; 02.12.2021 eelistungi ettevalmistamine ja virtuaalne osalemine – 50 min; 16.02.2022 eelistungi ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine Pärnu kohtumajas (sh sõiduja kohal viibimise aeg) – 9 tundi 10 min; 16.03.2022 lõppteeside koostamine – 5 tundi 40 min ja menetluskulude nimekirja koostamine – 45 min. Hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
6.21.04.2023 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 20315 kohaselt osutati kostjale I õigusteenust tunnihinnaga 250 eurot kokku 11 tunni ja 30 minuti ulatuses kokku summas 2875 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja tegi järgmiseid menetlustoiminguid: 29.04.2022 kohtuotsusega tutvumine ja analüüs – 1 tund 30 min, apellatsioonkaebuse koostamine – 7 tundi, kostja II apellatsiooniga ja hageja vastusega tutvumine – 1 tund 30 min; 21.04.2023 kohtuistungi ettevalmistamine ja virtuaalne osalemine (eeldatav) – 1 tund 30 min.
7.Hageja oli 29.04.2022 kohtuistungil seisukohal, et kostja I lepingulise esindaja tunnitasu on ülepaisutatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas 05.01.2024 määrusega osaliselt kostja I avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks on maakohtus 3567 eurot ja ringkonnakohtus 1035 eurot ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu summas 4602 eurot. Maakohus märkis, et välja mõistetud menetluskuludelt on hageja kohustatud tasuma menetluskulude tasumata osalt kostjale I viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.Kostja I lepinguliseks esindajaks on menetluses olnud OÜ Madal ja Partnerid jurist EM. Maakohus leidis, et taotletav esindaja tunnitasu 250 eurot/h (käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Samas sõltub põhjendatud tunnitasu suurus eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm nr 2-17-13164, p 10, RKTKm nr 3-2-1-115-14 p 14). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuga või -maksuta) (sh RKTKm nr 3-2-1-39-16, p 13; RKTKm nr 3-2-1-115-14 p 14), 180 eurot (sh RKTKm nr 3-2-1-183-15, p 18), 183,60 eurot (sh RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14), 193,20 eurot (sh RKTKm nr 3-2-1-82-14, p 28) ja 200 eurot (sh RKTKm 2-16-3785, p 31.4). Ringkonnakohus on leidnud, et mitteadvokaadist esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 50 eurot on TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Tartu RKKm nr 2-20-4908, p 18.4). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm nr 3-2- 1-115-14, p 14; nr 2-19-10324, p 17). Maakohus leidis, et on oluline arvestada, et kostjale I on osutanud õigusteenust mitteadvokaadist esindaja. On ilmselge, et advokaadist esindajate tunnitasu määrad on kõrgemad, kuna neil on kohustus täita mitmeid kohustusi ja eetilisi norme, mis tulenevad advokaadi kutsest, ning alluda järelevalvele. Käesolev tsiviilasi (arvestades analoogset liiki vaidlusi) ei ole keerukas ega mahukas. Seega ületab kostja I lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu
ja ei ole seega põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, mahukust ja menetluse kestust, kohtupraktikat mitteadvokaadist esindajate põhjendatud tunnitasude kohta ning kostja I esindaja kvalifikatsiooni, on kostja I lepingulise esindaja õigusteenuse õiglaseks tunnihinnaks 90 eurot/h käibemaksuta.
10.16.03.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud maakohtu menetluses menetlustoiminguid kokku 43 h 50 min, kogusummas 10 950 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis, et põhjendatuks ei saa pidada menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu „16.02.2022 eelistungi ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine Pärnu kohtumajas (sh sõidu- ja kohal viibimise aeg) 9 tundi 10 min“. Kohus pidas põhjendatuks 16.02.2022 maakohtu istungil esindamise ajakuluks 2 tundi 25 minutit, s.o 217,50 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja arvestanud aja hulka kohtuistungile sõitmise. Arvestades marsruuti (Tartu-Pärnu-Tartu suunal kokku 350 km) kulus seega kohtuistungile edasi-tagasi sõitmiseks 4 tundi 32 minutit. Alates 01.08.2016 hüvitatakse menetlusosalisele tema lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu analoogselt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga, arvestades advokaadibüroo asukoha kaugust õigusteenuse osutamise kohast (RKTKm 2-14-63261, p 12). Justiitsministri poolt 26.07.2016. a vastu võetud määrusega nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 151 lg 1 p 4 kohaselt arvestab kohus hüvitist lepingulise esindaja sõidule kulutatud aja eest 30 eurot, kui vahemaa ühes suunas on 151-200 kilomeetrit. Sellest tulenevalt on lepingulise esindaja põhjendatud tasu sõidule kulutatud aja tõttu 30 eurot. Arvestades istungile kulunud aega, sõidule kulunud aega ja menetlustoimingute tegemisele kulunud koguaega, sai eelistungi ettevalmistuseks kuluda 2 tundi 13 minutit, mis on põhjendatud. Siinkohal arvestas kohus, et istungite vaheline aeg oli olnud pikk ja 16.02.2022 istungile oli kutsutud tunnistajad. Seega tuli mõistetavalt teha suuremas ulatuses ettevalmistusi. Seega on põhjendatud tasu 199,50 eurot. Kokku pidas kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasuks seoses 16.02.2022 kohtuistungiga 447 eurot (217,50+30+199,50).
11.Ülejäänud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, mis sisalduvad 16.03.2022 menetluskulude nimekirjas, pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Nii on lepinguline esindaja tutvunud materjalidega, koostanud dokumente, pidanud kliendiga nõupidamisi, teinud ettevalmistusi ja hankinud tõendeid kokku 34 tundi 40 minutit. Põhjendatud ja vajalik tasu selle eest on 3120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 3567 eurot (ilma käibemaksuta) (3120 eurot + 447 eurot).
12.21.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud ringkonnakohtu menetluses menetlustoiminguid kokku 11 h 30 min, kogusummas 2875 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis, et kohtuotsusega, kaebuse ja selle vastusega tutvumise aeg, apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg, kohtuistungiks ettevalmistamise aeg ja kohtuistungil osalemise aeg on põhjendatud. Seega on põhjendatud tasu toimingute tegemise eest ringkonnakohtu menetluses 1035 eurot (käibemaksuta).
13.Eeltoodust tulenevalt on lepingulise esindaja põhjendatud tasu maa- ja ringkonnakohtus kokku 4602 eurot (3567 eurot + 1035 eurot). Menetluskuludelt ei ole põhjendatud arvestada käibemaksu. Kostja I taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Määruskaebus
14.Kostja I esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtu 05.02.2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 9223 eurot. Kostja I palub teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks täiendavalt välja menetluskulu summas 9223 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
15.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud diskretsioonipiire ning põhjendamatult ja ülemääraselt vähendanud kostja I lepingulise esindaja tunnihinda. Maakohus on pidanud kostja I lepingulise esindaja tunnihinna mõistlikuks määraks 90 eurot/h käibemaksuta, mis on määruskaebuse esitaja hinnangul põhjendamatult madal ning ei ole kooskõlas aktuaalse kohtupraktikaga. Käesoleval ajal, arvestades keskmisest suuremaid inflatsiooninäitajaid ning elukalliduse tõusu, on kohtud tihtipeale lugenud advokaadi mõistlikuks keskmiseks tunnihinnaks rohkem kui 200 eurot/h (käibemaksuta). Seetõttu on põhjendamatu ja alusetu väita, et mitteadvokaadist esindaja tunnihind peaks olema üle 50% väiksem. Näiteks juba 2013. aastal on Riigikohus pidanud tavapäraseks tunnitasuks 147,49 eurot (vt RKTKo 14.10.2013, nr 3-2-1-98-13) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot (käibemaksuta). Tunnitasu määr ei ole ette nähtud vaid advokaatidele ning arvestades, et määruskaebuse esitaja pika menetluse tulemusel on ringkonnakohus lõpuks nõustunud esitatud seisukohtadega, on esindaja tunnitasu määr ka põhjendatud suuremas ulatuses, kui 90 eurot/h. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus aktuaalse kohtupraktikaga. Kostja I nõustub sellega, et mitteadvokaadist lepingulisele esindajale ei kehti advokatuuriseadus ja sellest tulenev regulatsioon, kuid ainuüksi selle puudumine ei ole piisavaks aluseks keskmisest advokaadi tunnihinnast ca 50% ulatuses väiksemas mahus tunnihinna väljamõistmine. Kostja I hinnangul ei saa käesoleva tsiviilasja puhul olla tegemist lihtsa tsiviilasjaga, kui kahe astme kohtud on asunud diametraalselt vastupidistele seisukohtadele.
16.Kohus on jätnud välja mõistmata määruskaebuse esitaja poolt apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Isegi kui menetluskulude nimekirjas ei olnud tasutud riigilõiv kajastatud, on kohtul TsMS § 174 lg 1 alusel sellegipoolest kohustus määrata kindlaks menetluskulud, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Menetluse edasine käik
17.Hageja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I on maakohtu määruse vaidlustanud osas, milles kostja I esindajakulud jäid osaliselt välja mõistmata ja osas, milles riigilõiv 1000 eurot jäi välja mõistmata.
20.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning hagejalt kostja I kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu summas 2524 eurot (sh
maakohtus 1179 eurot ja ringkonnakohus 1345 eurot) ning viivis sellelt summalt. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
21.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).
22.Käesolevas asjas on maakohus pidanud kostja I lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks maakohtus 39 tunni ja 18 minuti ja ringkonnakohtus 11 tunni ja 30 minuti ulatuses. Lisaks on maakohus leidnud, et 16.02.2022 kohtuistungile sõitmisega seonduv ajakulu kuulub hüvitamisele summas 30 eurot. Kostja I ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabile kulunud aja osas.
23.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kostja I maakohtu määrust osas, milles maakohus pidas kostja I lepingulise esindaja tunnihinda põhjendatuks üksnes 90 euro ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohuga selles, et kostja I lepingulise esindaja tunnihind 250 eurot (käibemaksuta) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu on põhjendatud seda vähendada. Samas on maakohus kolleegiumi hinnangul kostja I lepingulise esindaja tunnitasu vähendamisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
24.Kostjale I osutas käesolevas menetluses õigusteenust OÜ Madal ja Partnerid jurist EM. Maakohus on põhjendatult võtnud arvesse, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Samas on oluline hinnata ka vaidluse sisulist keerukust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli käesoleva vaidluse esemeks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue ning sellega seonduv varalise kahju ja viivise hüvitamise nõue. Menetlus on kestnud kokku üle kahe aasta ning see on toimunud kokku kahes kohtuastmes. Sealjuures on kostja I apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsus kostja I osas kogu ulatuses tühistatud ning tema suhtes on jäetud hagi rahuldamata. Vastaspoolt on käesolevas asjas esindanud vandeadvokaadist lepinguline esindaja, kelle keskmine tunnitasu maakohtus oli 206,64 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 207,93 eurot (käibemaksuta) (dtl 214, dtl 494). Tsiviilasja sisu ja mahtu hinnates võib asuda seisukohale, et tegemist oli keskmise mahu ja keerukusega asjaga. Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik). Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on vähendanud kostja I lepingulise
esindaja tunnihinda ülemääraselt. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise hindasid, saab kolleegiumi hinnangul pidada käesolevas asjas kostja I lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust pidada kostja I lepingulise esindaja tööühiku hinda põhjendatuks sellest suuremas ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 eurot (käibemaksuta), tuleb lugeda kostja I põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks maakohtus 4746 eurot (39,3 tundi x 120 eurot + 30 eurot) ja ringkonnakohtus 1380 eurot (11,5 tundi x 120 eurot), s.o kokku 6126 eurot.
25.Kostja I on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramisel hagejalt kostja I kasuks välja mõistmata apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kolleegium leiab, et selles osas on määruskaebus põhjendatud. Asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kajastunud kostja I menetluskulude nimekirjas, ei takistanud riigilõivu kindlaksmääramist ja kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt väljamõistmist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 tulenevalt kostja I vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus selles osas kostja I määruskaebuse ning mõistab hagejalt kostja I kasuks täiendavalt välja apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu 1000 eurot. Seega on kostja I ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kokku 2380 eurot (1380+1000).
26.Ülaltoodust tulenevalt on kostja I põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 7126 eurot (sh maakohtus 4746 eurot ja ringkonnakohtus 2380 eurot). Võttes arvesse, et maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu summas 4602 eurot, tuleb hagejalt käesoleva määrusega täiendavalt kostja I kasuks välja mõista 2524 eurot (7126-4602), sealhulgas on täiendav maakohtu kulu 1179 eurot (4746-3567) ja ringkonnakohtu kulu 1345 eurot (23801035). Vastavalt kostja I taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
27.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Margo Klaar, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.