Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub:

Kostja I seisukoht Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja II seisukoht Kostja II vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Julianus Inkasso on äriühing, kelle põhitegevusalad on inkassoteenuse osutamine ja krediidiinfo jagamine. 01.12.2020 Eesti Televisiooni eetris olnud saade „Suud puhtaks“ rääkis kiirlaenuärist, laenude tõttu võlgadesse sattunud inimestest ja võlgade sissenõudmisest. Saade on ERR internetiportaalis tänaseni järelvaadatav. Saatesse olid teiste hulgas esinema kutsutud MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit ja E.E.. Viimane esindas saates koos teise juhatuse liikme T.T.-K.iga nii kostjat 1, kui iseennast, rääkides saates võlanõustaja kogemustest. Kostjad olid enne saadet Eesti Rahvusringhäälingule edastanud võlgnik Ü.K.ile 02.11.2020 väidetavalt saadetud „hagihoiatuse“, mida saates näidati ja kommenteeriti. Saates väidetu kohaselt oli „hagihoiatuse“ saatnud hageja. Saatejuht U.V. näitas „hagihoiatust“ ette heitvalt pead vangutades ja kostja 2 kommenteeris seda halvustavas toonis, kuna hoiatus sisaldas ebaharilikult suuri rahasummasid. „Hagihoiatusest“ ilmneb, et seal toodud põhivõlgnevus on küllaltki tagasihoidlik (4639,36 eurot), kuid viivis, muud kulud ja sissenõudekulud paisutavad summa groteskse 80 136,01 euroni. „Hagihoiatuses“ näidatud summade liitmisel olnuks tulemus 64 218,01 eurot, mitte 80 136,36 eurot. Mõlemal juhul peaks oma valdkonna professionaal siiski tajuma, et midagi on korrast ära. 01.12.2020 õhtul peale saadet ilmus ERR-i portaalis ERR/Majandus artikkel pealkirjaga „Võlanõustaja: inkassode tegutsemises valitseb Eestis metsik lääs,“, mille juures oli kõnealuse saate salvestus. Artikkel võimendas

halba muljet hagejast, kes olevat esitanud võlgnikule „laest võetud“ rahanumbritega nõude. Nii saates räägitu, kui artikkel lõid mulje, et hageja puhul on tegemist reaalsustaju kaotanud väljapressijaga. Mulje oli tugev seda enam, et teistest inkassofirmadest peale hageja saates nimeliselt juttu polnud. Peale saadet pidasid hageja omanikfirma juhatuse esimees Ü.M. ja saatejuht U.V. maha e-kirjavahetuse, mille käigus Ü.M. selgitas, et sellist „hagihoiatust“ nagu saates näidati, ei ole hageja kunagi saatnud. 08.12.2020 e-kirja lõpus ütleb Ü.M., et juhul, kui kostja 2 hageja poolt ette valmistatud vabandust ei esita, antakse asjaajamine üle advokaatidele palvega esitada hagiavaldus kohtusse. Samas kirjavahetuses osales ka kostja 2 ([email protected]). Esimese sammuna otsis advokaadibüroo kontakti kostjaga 2, kes pärast ainsaks jäänud telefonikõnet enam telefoni ei võtnud, vaid suunas suhtluse oma esindajale Ljudmila Tamarile. Vastuseks hageja esindaja palvele edastas L. Tamar hagejale 29.12.2020 e-kirjad, mis nii tema, kui kostja 2 arvates pidid tõendama „hagihoiatuse“ autentsust ja selle saatmist hageja poolt võlgnikule. L. Tamari saadetud e-kirjast nähtub, et 02.11.2020 oli kostjale 2 saatnud „hagihoiatuse“ hoopis võlgnik Ü. King. Seega ei esitanud L. Tamar hagejale ühtegi tõendit, mis kinnitaks saates kõlama jäänud väidet, et „hagihoiatuse“ autoriks on hageja. Teise sammuna esitas advokaadibüroo 07.01.2021 ERR-ile ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja pidas ERR-i meedianõuniku T.T.iga nõuet selgitava e-kirjavahetuse, kuna ERR oli tegevusetu ja ei olnud enne advokaadibüroo sekkumist eetrisse läinud valeandmeid ümber lükanud. Hageja 07.01.2021 nõudele olid lisatud nii L. Tamari poolt 29.12.2020 hagejale saadetud „hagihoiatus,“ kui teave, mis tõendas, milline hoiatus 02.11.2020 hageja poolt võlgnik Ü. Kingile tegelikult saadeti. ERR täitis hageja nõude kohtuväliselt ning esitas 19.01.2021 saates vabanduse. Vabandus esitati ka algselt esitatud artikli lõpus. Kolmanda sammuna esitas advokaadibüroo 26.01.2021 kostjale 1 ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja pidas nõuet selgitava ekirjavahetuse kostja 1 juhatusega. Kostja 1 keeldus nõuet rahuldamast, asudes seisukohale, et nemad ebaõigete andmete avaldamise eest ei vastuta ja nõue tuleb esitada kostjale 2. Neljanda sammuna edastas advokaadibüroo kostjale 1 esitatud nõude koos kostja 1 juhatuse seisukohaga L. Tamarile. Pärast L. Tamari vastuseid ja nõuet esitada talle hageja esindamist tõendav volikiri, saatis L. Tamar 23.02.2021 hagejale kostja 2 vastuse, milles keelduti hageja nõuet rahuldamast. Eelnevaga seoses tegi advokaadibüroo tööd 23,1 tundi ja esitas selle eest kliendile arveid kokku summas 5104,50 eurot ilma käibemaksuta. Kliendile esitatud arvetele on lisatud spetsifikatsioon tehtud töö kirjeldusega ja ajakuluga. 3.Kostja I leiab, et ebaõigete faktiväidete avaldamise eest tema ei ole vastutav, kuigi saates esinenud võlanõustajad E.E. ja T.T.-K. on kostja 1 juhatuse liikmed, ei esinenud kumbki neist saates „Suud puhtaks“ kostja 1 esindajatena. Saatesse osalema kutsuti mõlemad iseseisvate füüsiliste isikutena, kes osutavad oma klientidele võlanõustamise teenust. Kostja 2 osutab vastavat teenust MTÜ Pesapuu kaudu. Asjaolu, et hageja on nimetatud faktist teadlik olnud näitab ka fakt, et hagiavalduses esitatud poolte kontaktandmetes on hageja Kostja 2 sidevahendina märkinud [email protected]. Kostja 1 on hagi vastuse lisana esitanud asja materjalidesse ka MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit põhikirja. Põhikirjast nähtub, et ühingu põhi- või tavategevuseks ei ole telesaadetes esinemine – see ei kuulu ühingu tavategevuse hulka. Samuti ei ole seda arvatud ka juhatuse ülesannete hulka. Sellisel juhul vajanuks saates osalenud MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liikmed erivolitust, mille üldjuhul peaks andma üldkoosolek. Ühtegi Kostja 1 nimel telesaates esinemisega seotud volitust MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit kellelegi andnud ei ole. 16.2.2022 toimunud kohtuistungil on tunnistaja U.V. vande all olles kinnitanud, et kostja 1 osalemist või kutsumist saatesse ei planeeritud ja kostjat 1 saatesse ka ei kutsutud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja 1 vastu saate korraldaja soove ja kavatsusi end omavoliliselt stuudios sisse seadis ja ebaõigeid faktiväiteid esitama hakkas. Hageja on kostja 1 saates osalemist järeldanud füüsilisest isikust võlanõustajate

kujutise juures oleva tiitri teksti järgi. Tunnistaja U.V. selgitas, et tiitrid on mõeldud vaataja huvi äratamiseks ja tiitri teksti otsustavad saate korraldajad. Kuigi see võib olla segadust tekitav, ei saa tiitrile omistada õiguslikku tähendust. Kui nii saate korraldajad U.V. kui ERRi esindaja P.K. kui ka kostja 1 kinnitavad, et ühelt poolt MTÜ-d Eesti Võlanõustajate Liit ei kutsutud saatesse ja MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit ka ei saatnud oma esindajat selles saates osalema, siis peaks küll õiguslikust vaatest asi üheselt selge olema. Kuivõrd kostja 1 on selgitanud, et kostja 1 ei ole ühtegi ebaõiget faktiväidet saanud saates, kus ta ei ole osalenud, avaldada, ei saa kostja 1 olla ainuüksi juba seetõttu vastutav ka väidetava tekkinud kahju eest. Vastuseks hageja esindaja väitele, et P.K. ei ole ERRi esindaja, tuleb selgitada, et kuigi P.K. ei ole tõesti ERRi seaduslik esindaja, on ta antud kohtumenetluses siiski ERR esindusõigusega, kuna ERRi üldmeilile saadetud kirjale vastas just tema. Tuginedes TsÜS § 121 lg 1 on ilmselt P.K.l ERRi sisesuhetest tulenev volitus anda informatsiooni tema osakonna töö kohta. Kahju hüvitamise nõude aluseks on kahju ilmnemine. Hagiavaldusest ei nähtunud, milles kahju seisnes ei materiaalses ega mittemateriaalses mõttes. Hageja enda tunnistajad M.V. ja Ü.M. kinnitasid, et kahju ei ole tekkinud – käive, kasum jmt ei ole langenud, kliente on küll lahkunud, kuid ei ole teada, et just 1.12.2020 saate tõttu. Paariks kuuks oli küll rohkem saatest inspireeritud kõnesid, mis tingis ehk suhtluse pinevama tooni, kui tööd see täiendavalt kaasa ei toonud. Pealegi on alati jõulude ajal klientidega rohkem suhtlemist. Tunnistajate selgitusel oli risk mainekahju realiseerumiseks, kuid seda ei juhtunud. Igapäevatöös oli tajutav, et paljude töötajate aeg oli paljus seotud saates toimunuga, kuid rahalises vääringus seda täheldada ei saa. Pealegi on äritegevuses teatav mainekahju risk tavapärane, eriti kui arvestada, et maine – referentsid, asjaolude kogum- on hinnanguline. Kuivõrd klientide seostatud kaotust ei ole esinenud, siis ilmselt ei saa klientide poolt saatega seotud küsimuste esitamist siiski pidada realiseerunud mainekahjuks. Seega ei selgunud ka tunnistajate abiga, milles hagiavalduses väidetud kahju võis seisneda. Pigem on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et hageja ei ole saanud ei materiaalset ega mittematerjaliaalset kahju. Seetõttu on varalise kahju hüvitamise nõue paljasõnaline. Hageja pole tõendanud kahju suurust ega seda, kuidas on väidetav kostja 1 käitumine põhjuslikkuses seoses väidetava kahju tekkimisega. Kuigi kostja 1 arvates on hageja väited talle osaks saanud kahjust liialdatud, ei ole täidetud ka teised kahjunõude esitamise aluseks olevad tingimused. Ehk siis – kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab üldjuhul hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kohtumenetluse käigus on kostjale 1 saanud teatavaks, et saates esitatud väidetavalt hageja mainet kahjustav dokument oli saadetud võlanõustaja kliendi poolt võlanõustaja töömeilile [email protected]. Kuivõrd kostjal 1 selle meiliaadressiga puutumus puudub, siis ilmselgelt ei ole see dokument kostja 1 valdusesse jõudnudki ja seetõttu ei saanud kostja 1 seda dokumenti ka esitada saates, kus ta üldse ei osalenudki. Kostja 1 hinnangul ei ole hagejal võimalik teda siduda ka teo õigusvastasusega, kuna kostja 1 ei ole olnud seotud asjaoludega, mida hageja peab talle kahju tekkimise aluseks, ei teo ega tegevusetuse kaudu – kostjal 1 puudub igasugune seos ERRi kõnealuse saate ja hagejaga. Hageja on leidnud, et seoses ebaõigete faktiväidete esitamisega temale tekitatud mainekahju on vähemalt 20 000 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna hageja ei ole kahju esinemist tõendanud muude tõenditega ja hageja toodud tunnistajad mõlemad kinnitasid nii varalise kui mittevaralise kahju puudumist, on arusaamatu, mille järgi hageja on oma nõude suuruse määranud. Kui hageja ei ole kahju saanud, on VÕS § 127

lg 1 kohaselt tema asetamisel olukorda, mis on võimalikult lähedane enne 1.12.2020 ERR saate „Suud puhtaks“, ei ole hageja olukorras nimetatud saatest tingitud muutusi võimalik täheldada. Seega oleks hüvitise suuruseks 0 eurot. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja 1 on jätkuvalt seisukohal, et kostjal 1 puudub mistahes süü, kuivõrd kostja 1 ei ole avaldanud mitte ühelgi juhul ebaõigeid faktiväiteid ega üldse mingeid väiteid. Eeltoodust lähtuvalt leiab kostja 1, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata ja alusetu, mistõttu ei kuulu see rahuldamisele. Ka hageja õigusteenusega seotud kohtuväliste kulude hüvitamise nõue on alusetu ja ülepaisutatud. Eelkõige põhjendusel, et kostja 1 hinnangul ei ole hagi rahuldamine põhjendatud, mistõttu ei kuulu kostja 1 poolt hüvitamisele ka hageja poolt õigusteenusega seotud kohtuvälised kulud põhjendused on esitatud kostja 1 poolt hagi vastuses.

juures oli kõnealuse saate salvestus. Hagiavaldusest ei selgu, millise fakti avaldamist heidab hageja kostjale 2 ette: kas artikli sisu eraldi võetuna (või konkreetse artikli osa) või saate salvestuse avaldamist. Igal juhul artikli avaldamine ei ole olnud kostja 2 poolt algatatud ja kostja 2 ei olnud sellest teadlik. Ka tunnistaja U.V. selgitas kohtuistungil, et: (protokolli lk 5) see on Rahvusringhäälingu tavapärane praktika, et eetris olnud saade kirjeldatakse tekstiliselt ja levitatakse seda ka veel portaalis; ja (lk 6) seda kirjutab uudiste toimetuse toimetaja, kes seda sellel päeval teeb. See on tavaline praktika, et peale saadet avaldatakse artikkel.“ Hageja ei ole konkretiseerinud, milliste faktiväidetega on tegemist, kuidas ja millisel viisil iga kostja (sh kostja 2) on ebaõigeid faktiväiteid saates esitanud. Hagiavalduse punktis 5 on hageja märkinud vaid, et kostja 2 kommenteeris ekraanil olnud hagihoiatust halvustavas toonis, kuna hoiatus sisaldas ebaharilikult suuri rahasummasid. Lisaks on hageja väitnud, et saates näidatud dokument „hagihoiatus“ oli võltsitud, kuna hageja ei ole sellise sisuga dokumendi võlgnikule saatnud. Ja kogu menetluse käigus oli juttu üksnes võltsitud dokumendist, täpsustamata, mis oli valesti dokumendi sisus. Kuna hageja ei ole vaidlusalust eset määratlenud, ei saanud ka kostja 2 avaldada oma seisukohta, millisele dokumendi osale ta vastu vaidleb. Kostjale 2 jääb arusaamatuks, mida peab hageja silmas oma teeside p 17, väites, et kostja 2 ei vaidlusta tegelikult ka seda, et hoiatuses olnud rahasummad ei vastanud tegelikkusele. Kostja 2 on korduvalt väitnud, et tema jaoks oli võlgniku poolt edastatud hagihoiatus autentne, kuna ei olnud kahtlusi, et seda saatis hageja. Käesoleva vaidluse teemaks ei ole aga küsimus, kas hageja nõue võlgnikule oli täies ulatuses põhjendatud. Faktiväite ümberlükkamise nõudmisel on kannatanul kohustus esitada kohtule konkreetsed väited, mille ümberlükkamist ta nõuab. Kohus ei ole pidanud piisavalt määratletuks nõuet, kus palutakse kohustada kostjat ümber lükkama artiklis või lõigus avaldatud väiteid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-11-04, p 15). Hagiavalduse resolutsioni p 1 on hageja aga nõudnud, et kostjad kinnitavad, et saates näidatud hagihoiatus ei olnud autentne ja seda ei esitanud võlgnikule Julianus Inkasso OÜ. St kostjatele heideti ette väidetavalt ebaõige dokumendi (mitte selles sisalduvate andmete) esitamist ERR-le. Kostja 2 edastas ERR-ile autentse, hageja poolt võlgnikule saadetud dokumendi ja hageja ei ole vastupidist tõendanud (hageja tõendamiskoormus). U.V. ütlustega on tõendatud, et: 1) saatesse saadetud hagihoiatus oli tehnilises mõttes autentne; 2) nimetatud dokumendi serveri omanikul on võimalik igal ajal muuta; 3) hageja esindaja O.M., kellele telefoni teel refereeriti hagihoiatuse sisu, tunnistas, et hagihoiatuses võib tekkida viga; 3) hageja esindaja O.M. ei keelanud hagihoiatuse saates avaldamist; 4) hageja ei olnud valmis saates oma selgitusi andma. 30.11.2020 ekirjast on näha, et ERR-le edastatava hagihoiatuse on kostja 2 saanud oma kliendilt Ü.K.ilt 02.11.2020 e-kirja teel edasisaadetuna hageja töötajalt K.K.lt; samasugune kiri samal ajal oli võlgniku poolt saadetud ka Lääneranna valla sotsiaaltöötajale Koidu Kütile. Nimetatud tõenditest nähtub, et Kostja 2 edastas saatesse hagihoiatuse muutmata kujul, st nii nagu ta on selle ise kliendilt saanud. 30.11.2020 e-kirjas kostja 2 palus saadetud dokumendist telekas kliendi nime mitte näidata. Kostja 2 ei teadnud, kas hagihoiatust näidatakse ekraanil (sellest eelnevalt juttu ei olnud), kuid ei välistanud seda ja palus kliendi nimi katta. Hagihoiatuse ja hageja nime näitas ekraanil ERR. Hageja väide, et võlgnikule saadeti tegelikult teise sisuga hagihoiatus, mida tõendavad hagi lisad 12-13. Kostja 2 arvates ei tõenda nimetatud tõendid hageja väidet. Väljavõte hageja enda andmebaasist, milles puudub andmete väljastamise aeg (sest võlasumma ja võla koosseis erinevad ka hageja enda esitatud hagihoiatusest, samuti on märgitud 2.11.2020 kahe kirja saatmine. Tegemist on tööplaaniga, mida peab konkreetne töötaja, kellel on õigus andmeid muuta, ka serveri omanikul, seega andmete õigsus ei ole kontrollitav. Tõend ei ole objektiivne. „Hageja andmebaasi info seisuga 2.11.2020,

hagihoiatus“ ei ole kontrollitav ega tajutav. Puudub selgitus, mis allikast on tõend saadud (kuidas ta seostub andmebaasiga) ja miks see tõend on „autentsem“ kui kostja 2 saatesse saadetud. Saate käigus saatejuht U.V. on näidanud hagihoiatust stuudio ekraanil ja sõnaselgelt öelnud, et see on Julianus Inkasso hagihoiatus. Kostja 2 ei ole kordagi saate vältel hageja nime öelnud. Kostja 2 tõendas seda saate salvestisega, mida kuulati 16.02.2022 kohtuistungil. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest isikuõigusi rikkuv ega seega õigusvastane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-13 p 36). Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud, et kostja 2 on kuidagi hageja suhtes õigusvastaselt käitunud ja ebaõigeid andmeid saates või artiklis avaldanud. On ilmselge, et vaidlusaluse „hagihoiatuse“ on koostanud ja kliendile saatnud hageja ise, ning 01.12.2020 telesaates „Suud puhtaks“ on dokumendi avaldanud ERR saatejuht U.V., kes ei ole dokumendi autentsuses kahelnud ja mida ei ole keelanud avaldada hageja, ERR on avaldanud ka artikli, millele oli lisatud saate salvestis. Kahju hagejal ei olegi tekkinud. Tunnistaja V. ütlustest võib järeldada, et klientidega suhtlemisel tuli hageja töötajatel selgitada klientidele saates näidatud dokumendiga seonduvat (esitades selleks oma versioonid, millistel ei ole tõendust), kuid see ei pikendanud tunnistaja tööpäevi ega töökoormust (see oli osa kliendisuhete hoidmise tööst), selgitused ilmselt rahuldasid kliente, sest tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, kas mõni klient läks hageja juurest ära saates näidatud dokumendiga väidetavalt kahjustatud hageja maine tõttu; vastupidi, hagejal läks 2021 aastal hästi, hageja laiendas oma tegevuse teistesse valdkondadesse ja tulid uued kliendid. Samuti ei tõendanud tunnistaja ütlused, et osalemine mõnes hankemenetluses on ebaõnnestunud samuti hageja kahjustatud maine tõttu. Kui see vabandus ERR ilmus, siis me selle info enda kodulehele üles panime, üritamaks sellega elimineerida seda faktiviga. Sellega tunnistaja kinnitas, et ERR vabandamine aitas palju kaasa ja rahustas kliente, mis mh tähendab seda, et klientide ees oligi süüdi ERR, kes dokumendi avaldas, mitte saates osalejad, kelle vabandusi suurkliendid ei ootagi. Tunnistaja M. ütlustest ei nähtu, et hageja maine oleks kuidagi saates osalenud kostja 2 tegevuse/ütlemiste tõttu kahjustatud, kuna: 1) jätkus klientidega tavapärane suhtlemine, mille käigus mh küsiti saates nähtu kohta, ja ajaga teema muutus tühiseks; 2) ei ole tuvastatud põhjuslikku seost saates näidatu ja laenu mittesaamisega (st puudus negatiivne mõju hageja majandustegevusele); tunnistaja selgitused rahuldasid kliente; 4) hageja kaitses end sellega, et kuulutas dokumendi võltsituks; 5) tunnistaja ei välista, et eksitust võis tekitada infosüsteemi viga. Hageja enda esimene selgitus ERR-le O.M.i poolt oli ka seotud programmiveaga. Hageja ei tõendanud, et hagejal oli enne saadet laitmatu maine (hageja tõendamiskoormus). Äripäeva 7.12.2020 artikkel „Hirmu Äri“, kus Ü.M. kommenteerib viiviseid ja artiklis on näidatud Julianus Inkasso leping teise isikuga. Ü.M. arvates Julianus Inkasso küsitud viivis 0,5 % päevas on absurdne (artikli lk 5). Tsiteering tekstist: „Võlgnikud annavad inkassodele rohkem kui peaks.“ Kõik kokku jätab muljet, et hageja tõesti esitab nõudeid suvaliselt ja absurdsete viivistemääradega, millest on ta ise teadlik. Lisaks avaldas Ü.M., et saates näidatud dokument on võltsing. Äripäeva 15.12.2020 artikkel „Ü.M.: inkasso on tavaline teenus, kuid vahel väga emotsionaalne“ – Ü.M. on nimetanud saates näidatud dokumendi „veidraks võlateateks“ ja võltsinguks. Kostja 2 arvates pärast saate ilmumist kuu aja jooksul ilmunud ajaleheartiklid võisid samuti hageja mainele avaldada negatiivset mõju, mis vähendaks saate mõju nullini. 26.01.2021 Julianuse kodulehel avaldatud selgitus (et tegemist oli võltsitud dokumendiga) ja ERR vabandus – tõendavad kogumis tunnistajate V. ja M. ütlustega, et hageja on ise võimalikke kahjusid elimineerinud ja selleks ajaks teema oli lõppenud. ERR vabandas (st võttis vastutuse), kuid rahalist nõuet ei ole ERR-le hageja esitanud. Jätkates kahju hüvitamise nõudega võlanõustamisteenust

osutavatelt isikutelt, peab hageja silmas ilmselgelt teisi eesmärke. Ja sellised eesmärgid ohustavad üha enam Euroopa ühiskonda. Kostja 2 informatsiooni kohaselt (https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20211108IPR16838/eu-rulesneeded-against-abusive-lawsuits-targeting-critical-voices) Euroopa Parlament nõuab uusi Euroopa Liidu eeskirju, et piirata kiuslikke õigusmeetmeid, mille eesmärk on hirmutada ja vaigistada kriitikat. Parlamendiliikmed pakuvad välja meetmeid, et võidelda ohu vastu, mida strateegilised kohtuasjad avalikkuse osalemise vastu (SLAPP) ajakirjanikele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikele Euroopas kujutavad. SLAPPid on kergemeelsed õigustoimingud, mis põhinevad liialdatud ja sageli kuritahtlikel väidetel, eesmärgiga hirmutada ja ametialaselt diskrediteerida oma sihtmärke, lõppeesmärgiga väljapressida ja vaigistada neid. Saadikud muretsevad nende kohtuasjade mõju pärast ELi väärtustele, siseturule ja ELi kohtusüsteemile. Tekstis tuuakse esile sagedane jõudude ja ressursside tasakaalustamatus hagejate ja kostjate vahel, mis kahjustab õigust õiglasele kohtuprotsessile. T.W. (S&D, DE) ütles: „Me ei saa kõrvalt vaadata, kuidas õigusriik on üha enam ohus ning sõna-, teabe- ja ühinemisvabadust õõnestatakse. Meie kohustus on kaitsta ajakirjanikke, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone, kes kajastavad avalikku huvi pakkuvaid küsimusi. Meie kohtud ei tohiks kunagi olla rikaste ja võimsate üksikisikute, ettevõtete või poliitikute mänguväljak, samuti ei tohiks neid üle koormata ega kuritarvitada isikliku kasu saamiseks.’’ Antud juhul meediaga hageja väga kaugele siiski ei läinud ja piirdus ERR vabandamisega, aga rahalist kahju tuli küsima ühelt lihtsalt võlanõustajalt. Kostja vabandust tahetakse pärast kõike seda, mis juba tehtud on, kus hagejad ise ajakirjanduses korduvalt öelnud, et see võlateatis oli võltsitud, kodulehel on terve lugu kirjutatud, kuidas see on võltsitud, kuidas ERR vabandas, keegi ei mäletagi saate sisu ja selles olukorras ei muuda kostja 2 vabandus midagi ega anna midagi juurde. Kui aga arvestada, et võlanõustamise süsteem on inkassofirmade vastane, siis sooviks selle protsessiga neile kohta näidata ja loodetakse seda ka saavutada, kuna hagejal on selleks rohkem ressursi. Õigusabikulud kahjuna ei kuulu hüvitamisele. Kostja jääb nende vastuväidete juurde. Kostja 2 hinnangul hageja argumendid ei vääri rahuldamist. Kuigi hageja esindaja on staažikas advokaat ja vaidluste lahendaja, ei suutnud hageja esindaja asja kohtuväliselt lahendada. Ka ERR vabandus ei tulnud selle tõttu, et hageja esindaja tegi tõsise selgitamistöö, vaid U.V. ütluste kohaselt selle tõttu, et ERR-il ei olnud aega ja ressursi sellega tegeleda. Kui hageja oleks ka ERR-ilt nõudnud 25000 eurot, ei oleks ERR nii lihtsalt vabandanud ja oleks tekkinud veel üks vaidlus. Advokatuuri pikaajaline kuulumine ei tee sellest isikust kogenud advokaadi. Samuti ei mõjuta erialane pikaajaline staaž tunnitasu kujunemist keskmisest kõrgemana. Kliendilepingu järgi võib küll klient maksta mis tahes kokkulepitud suuruses tasu, kuid kahju hüvitamisel arvestatakse kahjustatud isiku mõistlikud kulud. Kui kohus peakski kostjatelt hageja õigusabikulud kahjuna välja mõistma, siis arvestusega mitte suurem kui 140 eurot tunnis. Kostja 2 ei nõustu, et tema peab hüvitama õigusabikulud täies ulatuses, isegi selles mahus, mis ei ole temaga seotud. Juhul, kui kohus tuvastab hagejale kahju tekitamist, esinevad Kostja 2 hinnangul asjas VÕS § 139 tulenevad kahju hüvitamise vähendamise eeldused. Kostja 2 taotleb tuvastatud kahjusumma vähendamist, kuna 1) hageja esindaja O.M. oleks võinud keelata saates kontrollimata dokumendi avaldamist; 2) hageja oleks võinud saates osaleda ja anda selgitusi; 3) hageja ise oma kodulehel 26.01.2021 avaldanud hagejat kaitsva teate, et avaldatud dokument on võltsitud; 4) hageja avaldas oma kodulehel ka ERR vabanduse, mis oli hageja klientidele ilmselt oluline; 5) ERR oma vabandamisega on võtnud ka vastutuse võimalike kahjude eest, mille võrra peaks

vähenema kostjate vastutuse määr; 6) valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendas hageja enda kahju veelgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-13). Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue 5.Hageja sõnul on mõlemad kostjad avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja on alusetult keeldunud neid ümber lükkamast. Kostjad I ja II leiavad, et ebaõigete faktiväidete avaldamise eest ei ole nemad vastutavad. 6.Tunnistaja U.V. ütlustest nähtub, et ta kohtus pr E.iniga esimest korda saatepäeval. Enne saadet nad helistasid. Saate ettevalmistamine näeb ette inimestega vestlemist. E.i number saadi tema Xxxxxxxxxxxl elavalt kolleegilt T.K.ilt. Hiljem selgus, et nad on kolleegid oma tegevusalas e võlanõustamises. Kui siduda ka tegevusega, siis ka MTÜs on nad kolleegid ja sellel hetkel olid juhatuses. Selle saate idee oli 1,5-2 kuud vana, kui hakati kontakte koguma. Saate peamine mõte tulenes Eesti kiirlaenude maastikul toimuvast ja sai aktiivse tõuke kahes kanalis ilmunud erinevatest artiklitest. Üks oli Levila lood, kus üks oli kiirlaenude võtmisest ja teine oli Facebook gruppides käivast laenuärist ja kolmas artikkel oli Rahvusringhäälingu arvamuslugu, kus R.K. kirjutas 100 000 inimesest, kes on Eestis jäetud võimaluseta osaleda selle maailmas, mille Eesti riik on üles ehitanud ja viitas nii inimestele, keda kohalikud pangad ei teenida ja kes on jäetud nende kiirlaenu pakkujate või kiirlaenu andjate turuks. Nende lugude käsitlemise juures selgus, et seal on kaks poolt: üks pool on 100 000 inimese pool, kes on välja lõigatud tänasest normaalsest majandustsüklist, mida inimesed kasutavad oma elu elamiseks ja teine poolt, mis neid hakkas huvitama, on kiirlaenu äriga seotud negatiivne pool, mis puudutab võlgnikuks olemist ja võlanõustamist, seal on ühiskond käitunud eriti jõhkralt, jättes sisuliselt kogu koormuse kanda nendele samadele inimestele e sellele 100 000 inimesele. Otsustati, et see ei ole saade ainult kiirlaenudest, vaid see on ka sellest, milline on nende kiirlaenude jälg. Täiesti juhuslikult otsides sellel teemal inimesi, kes on kursis, jõuti T.K.ini ja E.E.ini. Ühel hetkel selgus, et neid kahte ühendab tegevus MTÜ-s, mis oli hetkeks toimetuse jaoks segav faktor. Inimese ja vaataja jaoks iga formaalne lisandus tähendab seda, et nad on justkui mingi huvigrupp ja seda oleks pidanud justkui seal saates selgitama hakkama, et nende saatesse tekkimine ei ole nende ameti tõttu, vaid see on ERR-i Saate ettevalmistamisega tegeleb mitu inimest. Vestlus on alati mitmetasandiline. Kui ajakirjanik teaks alati lõpuni kõiki asju, siis allikaid ei oleks vaja. Jutu järgi selgub jutt ja mõtte järgi selgub mõte. Ühel hetkel tõi E. välja näited, mis kinnitasid seda, milles ERR oli juba veendunud oma varasemate ja sõltumatute otsingute käigus. Neid lugusid ja näiteid oli mitu ERR-il endil, aga kõik need võlgadega ja võlanõustamisega seotud lood on inimestele ebamugavad avalikult esitada, siis nad küsisid, kas mingeid dokumentaalseid näiteid ka on ja siis saadi see üks näide. Kõigepealt ERR küsis paari inimese käest, kuidas neile tehnoloogiliselt tundub see. ERR näitas seda dokumenti kolleegidele, et kas see tundub adekvaatne ja see tundus adekvaatne. ERR kutsus saatesse ka Julianus Inkassot, kes keeldus saatesse tulemast ja ERR küsis ka võimaluse kohta, et võiks tekkida selline arusaamatu number ja sisuliselt Julianus Inkasso vastas, et see on võimalik, et selline asi tekib. Kuidas, see jäi natuke arusaamatuks. Nad püüdsid väita, et see võib olla võimalik, aga nad peaksid seda nägema ja samas teades, et nad ei soovi saatesse tulla seda kommenteerima, siis oli selge, et ERR ei saa seda neile päris lõpuni näidata, sest see oleks võimaldanud selle dokumendis suhtes võtta ette midagi enne saadet. See tundus ebaratsionaalne või ebaõige. ERR andis selleks neile võimaluse, et nad saavad tulla saatesse, aga nad loobusid sellest. See oli O.M., keda ERR kutsus saatesse. Tunnistaja pigem ei lugenud temale hagihoiatuse sisu ette. See on teatis ju ja pigem refereeriti seda, et ERR-il on

selline dokument, mis sisaldab absurdseid numbreid. ERR kirjeldas rahaliste numbrite proportsiooni. ERR-ile tundus, kui nad seda saadet ette valmistasid, et juhul kui need numbrid on liiga üheselt selged, siis see süsteemi omanik saab kohe muuta seda paberit ja väita hiljem, et sellist asja ei ole üldse olnud. Tegelikult ERR enda arvates nutikalt saate ajal ka varjutas neid numbreid, et seda ei oleks võimalik teha, aga tegelikult ERR ei olnud nii nutikas. Pärast hiljem saadi aru, et selle nähtavaks jäänud numbrite järgi oleks võinud ka selle faili andmebaasist üles leida, kui see oleks toimunud sellisena. Seda ütlesid inimesed, kes tunnetavad andmebaaside ülesehitust ja info kontrollimise süsteeme peremini kui ERR. M. tunnistas, et võib tekkida selline dokument, et see on võimalik, et tekib selline dokument. Selle pinnalt ERR püüdis kutsuda teda saatesse ja sai aru, et ERR ei saa kõike numbreid näidata. Hageja loobumine saatest oli pigem ootamatu ja üllatav. Kui on teada, et tegemist on situatsiooniga, kus sa tead, et on vaja selgitada ja tunnistaja mõistes inkassoteenuse olemust, et see on finantssüsteemi eksisteerimiseks oluline ja vajalik teenus. Tunnistaja ei mäleta, et M. oleks keelanud seda avaldada. Seda on palju öelda, et ta andis selle dokumendi osas selgitused, tegelikult ta ei andnud selle dokumendi osas selgitusi, ta kirjeldas pigem seda olukorda, et seal võib tekkida viga. ERR küsis seda, sest see oli üks ERR-i oletus, kuna need numbrid dokumendil olid silmnähtavalt ebaadekvaatsed. ERR avaldas selle seepärast, et see oli sellel hetkel nende arusaamist mööda sellele inimesele saadetud. Kui süsteemis on viga ja see dokument jõuab ikkagi lõpuks kellegi kätte, siis selle saatmisega muutub see justkui mittevigaseks, kui selle järgi tekib nõue. Tunnistaja ei näe võimalust, kuidas nad ei oleks seda sellel hetkel avaldanud. Tunnistaja arvab, et ma küsisime E.ilt isegi loa selle dokumendi avaldamiseks. Seda ERR teeb, nad ei avalda tavaliselt loata. Luba küsiti suuliselt telefoni teel. tunnistaja ei näe põhjust, miks nad peaks Julianuselt hagihoiatuse avaldamiseks luba küsima. Tegelikult ei oleks luba pidanud küsima ka E.ilt. Ajakirjandusega suheldes mingeid dokumente ajakirjanikule saates pead sa arvestama selle võimalusega, et see avaldatakse. Pigem see küsimine kuulub ka edaspidi hästi läbisaamise hulka. Tunnistaja on veendunud, et ajakirjanduse vabaduse seisukohalt ei ole miski, mis piiraks selliste dokumentide avaldamist. Võlgniku nimi oli kaetud. Tunnistaja ei ole kindel, kas inkasso nimi oli kaetud. Seda saab saatest vaadata. See on toimetuse ja saate tegemise küsimus, kas Julianuse nimi oleks võinud olla kaetud. Kuna seal menetletakse konkreetset olukorda konkreetse ettevõttega, siis see võib olla katmata kui ka kaetud. See on see, mida sellel hetkel strateegiana kasutatakse. ERR kutsus Julianus Inkassot saatesse ja ta arvab, et see oli sellest juhtuvalt. ERR ütles, et ta näitab seda dokumenti. See ei tulnud Julianus Inkassole kindlasti üllatusena. Sisuliselt seda informatsiooni töötles peale tunnistaja veel inimesi, aga otseselt selle küsimusega oletatavas mõttes keegi teine ei tegelenud, keegi ei küsinud ega kontrollinud. Keegi valmistas saate tarbeks ette seda faili, keegi udutas saaja nimed jne, aga teised ei töödelnud seda infot. Tunnistaja ainult vaatas seda toimetuse juhiga ja otsustati, kas seda kasutada või mitte. Julianuse seisukoht on see, et see on võltsitud ja kuna ERR nägi, et võltsingu tegemine ei ole võimatu. Selle dokumendi võltsimine on võimalik. Kas see oli võltsing, ei olnud ERR-i kontekstis või seisukohalt tähtis. Nad ei ole sellise eesmärgiga töötav toimetus, et hakata lõplikult seda tuvastama ja uurima. Tõsi on see, et nad püüdsid natuke koguda infot selle kohta, et kas neil oleks võimalik seda uurida. Nad proovisid sellest aru saada, aga nad said aru, et neil tuleb järgmisel nädalal teha järgmist saadet ja neil ei ole selle jaoks ressurssi, et hakata uurima seda võltsimist või mittevõltsimist. ERR jäi usaldama nende allikaid, kes väitsid, et see on autentne dokument ja ERR ei näinud põhjust, miks seda mitte teha. Vabanduse ekraanil esitati sellel põhjusel, kuna neil ei olnud võimalik ise selle küsimusega rohkem tegeleda ja seetõttu leiti ka selline sõnastus, mis sobis mõlemale

poolele, mis oli vastavalt Julianuse soovile avaldatud. See on Rahvusringhäälingu tavapärane praktika, et eetris olnud saade kirjeldatakse tekstiliselt ja levitatakse seda ka veel portaalis. Seda kirjutab uudiste toimetuse toimetaja, kes seda sellel päeval teeb. See on tavaline praktika, et peale saadet avaldatakse artikkel. Tunnistaja isiklikult saate salvestist kuhugi ei liiguta. Tunnistaja töötab koos P.K.ga. Ta on päevakajasaadete toimetuse juht/peatoimetaja. Toimetuse juhina P.K. vastab küsimustele, mis tulevad toimetusele. Selles olukorras tunnistaja teadis, et P.K. vastab selle saatega seotud küsimustele. Oma vastust ta tunnistajaga ei kooskõlasta. P.K. on tunnistaja vahetu ülemus. Saade lõppes ära eelmise hooaja 2021 kevade lõpuga. Mai lõpus oli viimane saade. Tunnistaja mäletab reaalselt ja konkreetselt, et oli saate toimetajaga K.K.aga vestlus sellest, et nad olid endale kirja pannud kaks sama MTÜ juhatuse liiget. See tuli googeldades välja. E.ist oli abi ka Pärnu lugude tegemise juures ja samas oli Xxxxxxxxxxxl elav ajakirjanduslikus mõttes haruldus, siis nad lihtsalt neelasid selle fakti alla. Nad olid selleks hetkes juba kokku lepitud. Hagihoiatuse esitas ERR-le E.E.. Tunnistaja vestles enne saadet ka Julianuse esindajatega. Tunnistaja ei saatnud neile seda konkreetset hagihoiatust. Me ei saatnud seda, kuna meil oli hüpoteetiliselt kohe tunne, et sellega võib olla: juhuslik või pahatahtlik viga. Mõlema asja puhul tundus, olles serverite omanik, et sa saad paari tunni jooksul luua sellise situatsiooni, et saad väita, et meie serveritest sellist asja ei ole välja läinud. See ei tundunud ebatavaline, et 4000 € võlast saab 80 000 € nõue. Me oleme saanud selle saate eel ja järel täiesti uskumatuid lugusid, kus inimesed kirjeldavad seda, kuidas nende paarisaja eurosest nende poolt mitte tellitud kaubaga seotud võlast saab mitmetuhande euro suurune võlg, mis viiakse praktiliselt täitmisesse, kus inimesed peavad pöörduma kohtusse selleks, et tõestada, et nad ei ole seda kaupa tellinud ja nad ei ole võlgu ja nad ei pea maksma sellega seoses summasi. Saade „Suud puhtaks“ oli pigem parimal eetriajal. Kindlasti tutvustati saadet ette. Saateid tutvustatakse alati ette. Alates laupäevast tutvustatakse saadet. Tõenäoliselt käis promo eetris. Samas konkreetse saate kohta tunnistaja ei saa seda kinnitada. Seda saab kontrollida. Võlanõustajate Liidu, kui juriidilise isiku ja tema esindajate, panus sellesse saatesse oli null, olematu. Võlanõustajate Liitu saatesse ei kutsutud. Seda peab küsima Võlanõustajate Liidu käest, kas nad tajusid, kas nad osalesid selles saates või mitte. Tunnistaja jaoks ei olnud selle kutsumise põhjus kuulumine Võlanõustajate liitu. Ma ei näinud, et saate seisukohalt oleks pidanud seal olema Võlanõustajate Liit esindatud. Peab vaatama saate kontekstis, milline mulje jäi televaatajatele: kas tiitrites on kasutatud Võlanõustajate Liitu või ei ole, kas saatejuht pöördub esinejate poole kui Võlanõustajate Liidu poole või ei pöördu. Tunnistaja ei mäleta seda. Selles võib olla vastus, kas Võlanõustajate Liit osales seal või mitte. Tiitrid pannakse ette paika ja otsitakse täpseim ja vaataja jaoks arusaadavam definitsioon inimesele. Inimese nimi ei ütle midagi, vajatakse mingit tausta või fooni. Omavahelise töö kokkuleppe käigus see tiitel sünnib. Enamasti see kooskõlastatakse esinejaga ka, aga mitte alati. T.T.-K.it ja E.E.i tutvustati saates MTÜ Võlanõustajate Liit juhatuse liikmetena, aga neid ei ole sinna kutsutud sellisena. 7.Saate salvestisest „Suud puhtaks“ nähtub, et 01.12.2020 toimunud ERR-i saates tutvustati E.E.i ja T.T.-K.it tiitrites kui MTÜ juhatuse liikmeid. Samuti nähtub salvestuselt, et saatejuht U.V. pöördus saate käigus kostja II poole ka eesnime pidi. 8.Saate „Suud puhtaks“ toimetaja P.K. teatises 14.10.2021 selgitas, et toimetus ei kutsunud külalisteks MTÜ-d Eesti Võlanõustajate Liit, vaid kahte võlanõustajat. Pärast saates osalemise kokkulepet selgus, et nad mõlemad kuuluvad MTÜ Eesti

Võlanõustajate Liit juhatusse. Külalised ei esindanud MTÜ-d Eesti Võlanõustajate Liit, vaid esinesid kui selle valdkonna spetsialistid. 9.Antud asjas on kostja II võtnud omaks, et tema saatis ERR-ile võlgnik Ü.K.ile 02.11.2020 saadetud „hagihoiatuse, mida saates näidati ja kommenteeriti, ja osales saates võlanõustajana. 10.TsÜS § 117 lg 1 sätestab, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 sätestab, et esindusõiguse võib anda tehinguga või see võib tuleneda seadusest. TsÜS § 120 lg 1 kohaselt määratakse seadusjärgse esindusõiguse ulatus seadusega. MTÜ § 27 lg 1 sätestab, et juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit põhikirja p 1.2. kohaselt on kostja I avalikes huvides tegutsev üle-eestiline võlanõustajaid koondav katusorganisatsioon, mida kinnitab ka kostja II koduleht. MTÜ põhikirja p 6.3. sätestab, et juhatuse liikmete, juhatuse esimehe ja tema asetäitja õigused, kohustused, volitused ja vastutuse piirid määratakse üldkoosoleku otsusega. MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit registriväljavõttest nähtub, et kostja II ja T.T.-K. olid 01.12.2020 juhatuse liikmed. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole seadus ega MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit põhikiri sätestanud kostjale II ega ka T.T.-K.ile esindusõiguse piiranguid. Kohus leiab, et hageja järeldus, et saates osalemine muutus kostjale I hiljem lihtsalt ebameeldivaks faktiks, millest soovitakse end distantseerida, on loogiline ja eluliselt usutav. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et praeguse vaidluse keskmes ei ole see, milline on kostja 1 tegevuse eesmärk, kuna ebaõigeid faktiväiteid avaldati ERR-i saates hageja tegevust kommenteerides, mitte võlanõustamisteenuse osutamise käigus või sellega seoses. Samuti ei oma asjaolu, et T.T.-K. kutsuti saatesse esinema kui võlanõustaja, kelle poole pöörduti läbi eratelefoni, tähtsust, kuna see on tavaline praktika, et juhatuse liikmete poole pöördutakse eratelefoni kaudu, kui seda tingivad puudulikud andmed äriregistris. Äriregistris puuduvad MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit andmed ametlike telefonide kohta. Eluliselt usutav on hageja väide, et tavaelus ei pöörduta juriidilise isiku esindajate poole ainult äriregistris olevatel andmetel (antud juhul e-posti aadress [email protected]), vaid räägitakse inimestega otse, kui kontaktid on teada. 11.Kohus leiab, et saates Suud Puhtaks“ esinesid 01.12.2020 kaks kostja I juhatuse liiget: kostja II ja T.T.-K., kellest E.E. andis „hagihoiatuse“ üle ERR-ile ja kommenteeris seda saate käigus halvustavas toonis. Kostja II osales saates nii isiklikult kui ka MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liikmena. Kohus nõustub hagejaga, et kostja II rolle ei ole võimalik eristada. Kohus leiab, et iga 01.12.2020 ERR-is saadet „Suud puhtaks“ vaadanud mõistlik keskmine inimene sai aru, et kostja II ja K. MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liikmetena olid MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit seaduslikud esindajad ning esinesid saates nii MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liikmetena kui ka isiklikult, kuna saate tiitrites tutvustati kostjat II ja T.T.-K.it kui MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liikmeid ning saatejuht pöördus saate käigus ka kostja II kui füüsilisest isikust võlanõustaja poole. Seega ei oma antud juhul tähtsust P.K. seisukoht, mille kohaselt E.i ja T.-K.i kuulumine MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit juhatusse, on teisejärguline. MTÜ saab alati tegutseda ainult füüsilise isiku kaudu. Esindaja poolt tehtud toiminguid saab omistada MTÜ-le. Kohus leiab, et käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolud on sellised, mille alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja II esines saates nii füüsilise isikuna kui ka MTÜ esindajana. Kohtu hinnangul

poolte kohtu ette toodud eluliste asjaolude alusel jäi ka avalikkusele saatest mulje, et kostja II esines saates nii MTÜ juhatuse liikmena kui isiklikult, rääkides saates võlanõustaja kogemustest. 12.Saate „Suud puhtaks“ salvestiselt nähtub, et saatejuht näitas saates „hagihoiatust“, etteheitvalt pead vangutades ja kostja II kommenteeris seda halvustavas toonis, kuna selles toodud põhivõlgnevus 4639,36 eurot on suurenenud koos kõrvalnõuetega 80 136,01 euroni. Ekraanil olid selgesti näha „hagihoiatuse“ esitaja ja et „hagihoiatus“ oli vormistatud Julianus Inkasso blanketil. 13.ERR-i portaalis ERR/Majandus ilmus 01.12.2020 peale saadet artikkel „Võlanõustaja: inkassode tegutsemises valitseb Eestis metsik lääs, mille juures on saate „Suud puhtaks“ salvestus. Artiklist nähtuvalt tõi E.E. välja, et finantsinspektsiooni vaateväljas on need võlad, mis on veel kiirlaenufirmade käsitleda, kuid hapuks läinud laenud müüvad kiirlaenufirmad maha ning need liiguvad edasi inkassosse. Inkassosse jõudnud võlad aga kaovad statistikast. E.i sõnul ongi sellega seoses tekkinud turul kummaline olukord. „Meil on ühel pool hea järelevalvega kohtutäitur. Ja see, mis seal vahepeal toimub, ongi metsik lääs. Sest kuhu ma lähen siis kaebama, et inkasso minuga halvasti käitus? Tarbijakaitsesse või? Ütlen, et inkasso karjus mu peale? Ei ole seda. Inkassot ei ohusta ju selle koha pealt miski. Temalt ei saa ära võtta tegevusluba. 14.Julianus Inkasso andmebaasi info kohaselt saatis hageja võlgnikule Ü.K.ile 02.11.2020 hagihoiatuse ning 02.11.2020 seisuga on võlgniku võlgnevus hageja ees kokku 5918,01 eurot. Hageja hoiatas võlgnikku, et võla tähtajaks tasumata jätmisel võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagiavalduse kohtusse. Hageja edastas hagihoiatuse võlgnikule e-aadressidel: xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et antud asjas on üheselt tuvastamist leidnud, võrreldes hageja poolt võlgnikule Ü.K.ile saadetud hagihoiatust Ü.K.ilt kostjatele saadetud „hagihoiatusega“, et Ü.K.ilt kostjatele saadetud „hagihoiatuses“ on tehtud muudatusi, so muudetud on viivist: 762,94 euro asemel on märgitud 7162,94 eurot, muude kulude 465,71 euro asemel on märgitud 21465,71 eurot, sissenõudekulude 50 euro asemel on saadud 30 950 eurot. Kokku on saadud 80 136,01 eurot. „Hagihoiatusest“ nähtub, et selles toodud summad on saadud hageja esitatud hagihoiatuses toodud summade muutmise teel, kuna sisaldavad hagihoiatuses toodud summasid, v.a kokku tasumisele kuuluv summa, milleks on pandud täiesti suvaline arv. Kohus loeb hageja esitatud andmebaasi info usaldusväärseks tõendiks, kuna hageja on sellega veenvalt tõendanud enda võlgnikule Ü.K.ile 02.11.2020 saadetud hagihoiatuses olnud tegelikke andmeid. Hageja on tõendanud, et tema ei saatnud võlgnikule Ü.K.ile 02.11.2020 „hagihoiatust“, mis avaldati 01.12.2020 ERR-i saates „Suud puhtaks“. Hageja omanikfirma juhatuse esimehe Ü.M. ja U.V. vahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt selgitas U.M., et saates esitatud „hagihoiatust“ ei ole hageja kunagi võlgnikule saatnud. 15.L.Tamari e-kirjast nähtub, et 02.11.2020 oli kostjale II saatnud „hagihoiatuse“ võlgnik Ü.K.. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole oluline ebaõigete andmete saamislugu, vaid oluline on nende andmete avaldamine ja kommenteerimine saates. Vastavalt hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele ERR vabatahtlikult esitas 19.01.2021 saates ja artikliks vabanduse. Kostjad I ja II keeldusid ebaõigeid andmeid ümber lükkamast.

16.VÕS § 1045 lg 1 p 6 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastav võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas andmete avaldamine oli õigusvastane. 17.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on ebaõigete andmete avaldamine üldmõiste, millega on hõlmatud ka mittetäielike ja eksitavate andmete avaldamine. Andmete all mõistetakse kohtupraktikas faktiväiteid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Riigikohus on selgitanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged. Ebaõigete andmete avaldaja peab juhul, kui kannatanu on tõendanud, et tema kohta avaldatud faktiväide on vale, kahju hüvitamise kohustusest vabastamiseks tõendama, et ta oli heauskne, st ei teadnud ega pidanud avaldatud andmete ebaõigsuses teadma. 18.Riigikohus on 21.12.2005 otsuses nr 3-2-1-95-05 leidnud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavakstegemine ning andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. ERR-ile edastasid „hagihoiatuse“ mõlemad kostjad. VÕS § 1047 lg-st 4 tuleneva ebaõigete andmete ümberlükkamise või parandamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Lõike 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine. Oluline ei ole ka see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au või sekkutud isiku majandus- või kutsetegevusse. Samuti ei ole oluline, kas hageja kohta avaldatud väide on tema au ja head nime teotav, ning see, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest lg 1 mõttes. Tähtsust pole ka sellel, kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning kas ta oli hoolas lg 3 mõttes. Andmed, mille ümberlükkamist või parandamist lg 4 järgi nõutakse, peavad käima hageja kohta ning need peavad olema avaldatud. Faktiväite avaldaja peab tõendama faktiväite õigsust. Juhul, kui faktiväite õigsust ei tõendata, lasub avaldajal kohustus ebaõiged andmed ümber lükata. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kohus peab arvestama hageja soovitud ümberlükkamise viisiga 1047 lg 4 alusel. 19.Kostja II kinnitas kohtuistungil, et Ü.K. viibis sellel ajal, kui ta saatis „hagihoiatuse“ kostjatele kinnises hoolekandeasutuses Xxxxxxxxxxxs, kus tal oli võimalus kasutada arvutit ja tegeleda enda e-postiga. Seega oli Ü.K.il kinnises hoolekandeasutuses reaalne võimalus kas iseseisvalt või mõne teise arvutikasutamiseoskustega isiku abil muuta hageja saadetud hagihoiatuses toodud andmeid ja edastada „hagihoiatus“ muudetud

kujul kostjatele. Kostja II kinnitas kohtuistungil, et ta ei kontrollinud, kas talle saadetud „Hagihoiatus“ ka tegelikkusele vastas. Seega kostjad ei kontrollind „Hagihoiatuse“ õigsust enne saates „Suud puhtaks“ avaldamist hageja ega ka Ü.K.i või hoolekandeasutuse poole pöördudes. Asjaolu, et saates avaldatud „hagihoiatus“ ei tundunud kostjatele korrektne, kinnitab selle avaldamine televisioonis. Kostjatele pidi olema ettenähtav, et Ü.K.i esitatud „hagihoiatuse“ avaldamisega televisioonis järgneb hageja suhtes üldsuse hukkamõist ja halvakspanu. 20.Kohus nõustub hageja igati korrektsete seisukohtadega, et isikul, kes avaldab teise isiku kohta faktilisi andmeid, on kohustus hoiduda ebaõigete andmete avaldamisest. Isikul, kelle kohta andmeid avaldatakse, puudub aktiivne kohustus andmete avaldamist ära hoida ja selle nimel tegutseda. Määrav ei ole, kellena kostja II saates esines. Ka võlanõustajal ei ole ebaõigete andmete esitamine lubatud. Kostjal II on kohustus hoiduda ebaõigete andmete esitamisest. See, kas ta andmeid eelnevalt kontrollib, on tema riisiko. Professionaalselt ja heas usus käituvale võlanõustajale pidanuks „hagihoiatus“ tekitama kahtlusi. Kostja II ei ole käitunud heas usus: ta esitas „hagihoiatuse“ ERR-ile hagejalt selgitust küsimata ning hiljem asus juhtunut ignoreerima. VÕS-i sätetest ei tulene hagejale ebaõigete andmete ärahoidmise kohustust. Küll tuleneb kostjale II VÕS § 1047 lg-st 1 keeld selliseid andmeid avaldada. „Hagihoiatust“ hagejale tutvumiseks ei esitatud, kuigi selle hagejale enne saadet saatmine oleks võinud ebaõigete andmete esitamise ära hoida. Artikkel, mille juures oli saate salvestus, võimendas kostjate poolt loodud negatiivset muljet hagejast. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et ebaõiged andmed peab ümber lükkama isik, kelle kohta need andmed avaldati. 21.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjad ei tõendanud, et 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ nende esitatud faktiväited hageja äritegevuse kohta seoses „hagihoiatusega“ on tõesed. Kohus leiab, et VÕS § 1047 lg 4 eeldused on täidetud. 22.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 23.Kohus leiab, et kostjad vastutavad solidaarselt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisega seoses, kuna mõlemad kostjad peavad täitma sama sisuga kohustuse, so samade ebaõigete andmete ümberlükkamine, mida hageja võib nõuda vaid ühe korra. 24.Eeltoodu alusel kohustuvad kostjad solidaarselt ümber lükkama ebaõiged faktiväited, avaldades Eesti Rahvusringhäälingu internetiportaalis ERR/Majandus järgmise sisuga teate : „MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit ja võlanõustaja E.E. avaldasid 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ Julianus Inkasso OÜ äritegevuse kohta ebaõigeid andmeid seoses saates näidatud hagihoiatusega. MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit ja E.E. kinnitavad, et 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ näidatud hagihoiatus ei olnud autentne ja seda ei esitanud võlgnikule Julianus Inkasso OÜ.“ Kahju hüvitamise nõue

25.Antud asjas on tuvastamist leidnud, et kostjad sekkusid õigusvastaselt hageja majandustegevusse, demonstreerides ETV otsesaates avalikkusele „hagihoiatust“, mida hageja ei ole saatnud ja milles toodud summad ei vastanud tegelikkusele ega hageja äripraktikale. Kui kostjad ei oleks hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, ei oleks hagejale varalist kahju tekkinud ja tema maine ei oleks avalikkuse, klientide ja koostööpartnerite silmis kannatada saanud. 26.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 6 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 sätestab, etruske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 105 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 27.Kohus leiab, et kostjad ei järginud käibes vajalikku hoolt olulisel määral, jättes kontrollimata enne „hagihoiatuse“ ERR-ile esitamist selle vastavuse tegelikkusele, samas omades teavet, et „hagihoiatuse“ esitas kostjatele kinnises hoolekandeasutuses viibiv isik, mis pidi andma kostjatele selge signaali „hagihoiatuse“ autentsuse kontrollimise vajaduse kohta enne avalikkusele esitamist. Seega on kostjad tekitanud hagejale kahju raske hooletuse vormis. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostjad on antud tsiviilasjas tõendanud, et nad ei ole osaliselt kahju tekitamises süüdi. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjad kohustuvad hagejale kahju hüvitama solidaarselt, kuna tegemist on samal alusel tekitatud sama kahjuga.

Õigusteenusega seotud kohtuväliste kulude hüvitamise nõue 28.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on 09.02.2011 otsuses ts asjas nr 3-2-1-138-10 p 29 leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Riigikohus leiab, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. 29.Arvetega 5076/20EE, 0412/21EE, 0808/21EE loeb kohus tõendatuks, et hageja on ebaõigete faktiväidete esitamise tõttu kandnud õigusteenusega seotud kohtuväliseid kulusid summas 5104,50 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadid on teinud olukorra kohtuväliseks lahendamiseks tööd 23,1 tundi keskmise tunnihinnaga 220,89 eurot (lisandub käibemaks). 30.Kohus nõustub hagejaga, et keskmine tunnihind 220,89 eurot (lisandub käibemaks), arvestades teenuse osutajate kogemusi ja kvalifikatsiooni, vastab turuhinnale. Kogenud advokaatide tunnitasud on oluliselt kõrgemad. Hageja esindaja on Eesti Advokatuuri liige aastast 1994. Riigikohus on 2019.a tehtud otsuses tsiviilasjas nr 2-16-3785 p 31.4. pidanud allakirjutanu põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kasutab õigusvaidluste lahendamisel advokaadibüroo Sorainen teenuseid. Seega on mõistetav, et hageja pöördus ka käesoleva vaidluse lahendamiseks Soraineni poole. Ilmselgelt hageja majanduslik seis lubab tal advokaaditeenuse kasutamise vajaduse tekkimisel teha valikuid lähtuvalt pakutavast õigusabi kvaliteedist, mitte hinnaklassist. Seda ei saa hagejale ette heita. Advokaadikulude spetsifikatsioonist (tööde detailne kirjeldus) nähtub, et õigusteenus oli suunatud tekkinud olukorra hindamisele, kliendi mainekahju vähendamisele, õigusvastase tegevusega seotud nõuete esitamisele ja nõuete adressaatidega suhtlemisele (ERR, Eesti Võlanõustajate Liit, E.E.). 31.Käesolevas menetluses on hageja tõendanud asjassepuutuvate sündmuste jada, mis päädis hageja advokaadibüroo poole pöördumisega, kuna ebaõigete andmete avaldajad keeldusid andmeid ümber lükkamast ja kostja II keeldus hagejaga suhtlemisest. Hageja soovis alguses ise kostjatelt ja ERR-ilt ebaõigete andmete ümberlükkamist. Aga seda ei soovinud ükski asjaosaline. Kohus nõustub hagejaga, et eelkirjeldatu tõttu oli advokaadi poole pöördumine vajalik ja advokaadi kaasamine on aidanud kaasa ebaõigete faktiväidete avaldamisega seoses tekkinud olukorra normaliseerimisele ja kahju vähendamisele, kuna ERR esitas advokaadi sekkumise tulemusena oma vabanduse nii 19.01.2021 eetrisse läinud saates „Suud puhtaks,“ kui 01.12.2020 saatega seoses ilmunud ERR artikli lõpus. Kõik advokaadikulud on põhjustatud kostjate I ja II tegevusest. Seega on mõistatav, et hageja ei ole nõudnud kulude hüvitamist ERR-ilt, kuna ERR sai oma veast aru ning rahuldas hageja nõude kohtuväliselt. Asjaolu, et kostjad keeldusid hageja nõudeid kohtuväliselt rahuldamast, ei muuda tehtud kulutusi asjatuks. Spetsifikatsioonist nähtub ka, et õigusabi on osundanud üks lepinguline esindaja, kelle kohtuväliselt tehtud töökirjed ei ole käsitletavad menetluskuluna. Kohus leiab, et VÕS § 1050 lg 1 eeldused ei ole täidetud. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks tekitatud kahju 5104,50 eurot. Mainekahju hüvitamise nõue

32.Hageja tegutseb inkassoteenuse ja krediidiinfo valdkonnas. Kohus nõustub hageja väitega, et igale äriühingule on omane maine, mille järgi tunneb teda avalikkus, koostööpartnerid ja kliendid. Hageja sõnul sai ebaõigete faktiväidete avaldamise tõttu oluliselt kahjustada hageja, kui ülalnimetatud valdkonnas tegutseva äriühingu, laitmatu maine. Ebaõigete faktiväidete avaldamine lõi hagejast mulje kui väljapressijast, kes esitab võlgnike survestamiseks neile suvalisi röögatuid nõudeid, kus põhivõlgnevusest 4639,36 eurot on ühtäkki saanud 80 136,01 eurot. Samuti naeruvääristas ebaõige teave hagejat, luues mulje, et hageja ei saa ilmselt ka ise aru, mis tema äritegevuses toimub. Tunnistaja M.V. ütlustest nähtub, et tema on müügidirektor ja tema vastutada on Eesti Julianus Inkasso kõik klientidega seonduv ja samuti nende Läti ja Leedu üksusega. Tunnistaja ülesannete hulka kuulub suhtlemine klientidega. Saatest on juba üle aasta möödas. Esimese asjana meenub BIGBANK (kelle esindaja osales selles saates), kellega oli saatejärgselt mitmel tasandil, nii juhtkonna kui osakonna juhtide tasandil, selgitamist, et mis ettevõttes toimub, kuidas see on võimalik, et selliseid võlateatisi võlgnikele esitatakse, kuidas sellised summad ja arvutuskäigud on võimalikud. Seda sai arutatud BIGBANK Tallinna ja Tartu kontori inimestega. Teise kliendina meenub BB Finance, kes on laenude väljastamisega tegelev küllaltki suur ettevõte Eestis ja nemad kontakteerusid, kuna selles võlateatises oli justnimelt nende ettevõtte, kui võlausaldaja nimi e konkreetse nõude võlausaldajaks oli BB Finance. Hageja äritegevuses on majanduslikult vaieldamatult kõige suurem ja olulisem finantssektor. Sellest finantssektorist väga paljud kliendid selle saate järgselt hagejaga kontakteerusid, palusid kohtumisi, selgitusi. Seda oli päris palju. See tagalugu sinna juurde, et isegi kes ei olnud selle saate tavapärased vaatajad, siis kuna seda saadet ERR päris palju promos ja reklaamis ja tõi välja ka selle saate teema, et räägitakse krediidiandjatest, vastutustundlikest laenajatest, mis oli too hetk üsna kuum teema. Hageja sattus saatesse samamoodi. Finantssektoris kõik tegutsevad ettevõtted on hageja jaoks vaieldamatult huviorbiit, hagejal on seal sektoris väga palju kliente ja neid nimesid on väga palju: BIGBANK, BB Finance, TF Pank, kes on selles valdkonnas tugev tegija, Ferratum Bank, Coop Pank. Ü.M. suhtles teiste suuremate ettevõtetega, nt AS-ga Swedbank, LHV Pangaga. Finantssektoris on palju, kellega me hageja pidi saate järgselt selgitusi andma. On olemas krediidiandjate ja -vahendajate seadus ja see sätestab, et kõigil krediiti väljastavad finantsasutustel peab olema Finantsinspektsiooni poolt tegevusluba. Tegevusloa väljastamise ja omamise üks tingimus on laitmatu maine. Sama maine juurde kehtivad ka ärisuhted. Selles valguses oli meil reaalne oht, et kui me ei anna piisavalt ja korrektseid selgitusi, siis võime nendest konkreetsetest kliendisuhetest ilma jääda ja seega ilma jääda ka väga suurtest ja hageja majandustegevuse jaoks ka väga olulisest majanduskäibest. Kui hageja äri lahterdada, siis seal on kindlasti finantssektor ja teine sektor on telekommunikatsioon, kus samamoodi on suured telekommunikatsioonifirmad, nt Telia, Elisa. Nendel ettevõtetel on kliendibaas üle 500 000 kliendi. Ilmselgelt neil tekib väga palju võlanõudeid, mille menetlemise vastu on hagejal huvi. Telekommunikatsiooniettevõtted osaliselt väljastavad krediiti ja nemad on samamoodi reguleeritud Finantsinspektsiooni tegevusloaga ja ka nende jaoks on nende äripartnerite maine hästi oluline. Ka nendega oli palju suhtlemist. Konkreetselt olid Elisa Eesti, Elisa Teleteenused. Hageja kontaktisikuteks on Meelis Jurn ja Irene Ligi. Väiksemad tegijad on STV, kes on hageja klient ja neid on veel. Neid sektoreid, kus on hageja jaoks hästi palju äritegevust, on palju. Hiljem kohtus tunnistaja Pärnu Haigla finantsjuhiga ja ka tema küsis tegelikult, et kuidas on see võimalik, et selliste numbritega võlateatis väljastati hageja poolt ja ega hageja ometi nende võlgnike sissenõudmisel selliseid eksimusi ei tee. Meditsiinisektorist oli veel Tartu Ülikooli Kliinikum. Oli veel CircleK, kellega

tunnistaja kohtus ja kes küsis. Neid ettevõtteid oli väga palju. Kohalikes omavalitsustes on ka loomulikult kliente. Hagejal on nii kohalikud omavalitsused, nt Tallinna Linnavalitsuse finantsteenistusega olid läbirääkimised pooleli sellel hetkel kui saade toimus. Need läbirääkimised on siiani pooleli. Läbirääkimiste laua taga oli esimene küsimus, et kuidas on see võimalik ja kas tõesti. Riigihangetega on saadud nt Tallinna Tehnika Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinik, Viljandi Linnavalitsus. Kindlasti ka riigihangetel osalemine ei ole ilma hea maineta võimalik. 1-2 kuud läks aega klientidele olukorra selgitamisele. See sattus sellisesse aega, kus aasta lõpus on ikkagi klientidega rohkem kohtumisi. Julgelt võib öelda, et detsembris suurem osa ajast kuluski selgitamistele, kohtumistele, kus tuli klientidele selgeks teha, et hageja juristid ega menetlejad ei ole midagi valesti teinud, et hageja IT-süsteemid ei ole midagi valesti teinud. Seda oli julgelt 1,5 kuud. Tänase seisuga on Julianus Inkasso menetluses 350 000 võlanõuet. Kogu nõuete rahaline põhisummade vääring on 192 miljonit. Kui võtta Eesti inimeste arv, siis ei pea kartma seda, et 350 000 on võlas ja kõik on raskustes. Ühe isiku vastu võib olla menetluses mitu nõuet. Unikaalseid võlgnikke on 60 000. Mingil määral on sektorid, kus ühel isikul võib olla hästi palju võlanõudeid, nt parkimistrahvidega võib ühe korraga menetlusse tulla üle 500 parkimistrahvi nõude ühe isiku vastu. Üldine maht on 350 000 nõuet ja põhinõuete maht on 192 miljonit. Eelmine aasta registreeriti uusi nõudeid menetlusse 130 000. Tunnistaja teab oma ameti tõttu täpselt, mis toimub Eestis, Lätis ja Leedus ja teab ka seda, millistes kliendisektorites on äritegevuses kasv ja kus on kahanemine. See on detailne ja hageja äritegevust puudutav, mida ei tahaks jagada. Seal võib olla see mõjutatud muust turul toimuvast. Kui tunnistaja oleks olnud seal saates ja talle oleks näidatud seda hagihoiatust, siis ta ei oleks kindlasti suutnud seal saates seda kommenteerida, sest neil on ikkagi menetluses 350 000 erinevat võlanõuet. Keegi ei ole tehisintellekti võimetega. Võimatu on anda mingit adekvaatset ja õiget kommentaari. Kui tagantjärgi mõelda, siis kindlasti hageja oleks andnud valed kommentaarid. Hageja oleks andnud tõenäoliselt kommentaari, kas see on inimlik eksimus, millega oleks mingil määral diskrediteerinud enda töötajaid, nende tähelepanelikkust, professionaalsust või oleks hakanud viitama sellele, et tegu oli infotehnoloogilise apsakaga ja siis oleks diskrediteerinud enda IT-süsteeme. ITsüsteemide toimimist samamoodi testitakse, kontrollitakse, et seal ei tekiks selliseid vigu. Hageja ei saa lubada endale selliseid vigu. U.V. enne saadet tunnistajaga isiklikult ei suhelnud. Ta suhtles Ü.M.ga. Väga hea, et ERR vabandas ja lükkas need väited ümber, aga mingis kontekstis on need väited ümber lükkamata ja see oleks võinud tähendada seda, et hageja jääb oma pealmisest kliendisektorist ilma, kelle jaoks on see laitmatu maine oluline. Hageja ei saa seda endale lubada. Rahalist vääringut on raske välja tuua, aga ka hageja töötajate tööaeg, sest lisaks tunnistajale müügiosakonna kõik töötajad, juhtkonna tasandil kõik töötajad ja osakonnajuhtide tasandil kõik töötajad, siis seda selgitamist ja sellele selgitamisele kulunud aega oli väga palju. Seletamine oli oluline töötajate ja klientide, koostööpartnerite suunal. Rahaline vääring on hagiavalduses toodud. See on kildlasti tagasihoidlik summa selle kohta. Kui tunnistaja saaks sellise hagihoiatuse, siis ta ei peaks seda realistlikuks. Kes selles valdkonnas vähegi on tegev ja seotud, see ilmselgelt mõistab, et seal on mingi viga ja eksimus. Loogiline asjade käik oleks see, et kontrollitakse selle fakti paikapidavust, kas seal on olnud mingid infotehnoloogilised eksimused või kellegi näpuviga. Andmetega töötamisel see võib tekkida, seda ikka juhtub. Me kõik saame reklaamkirju, mis on sarnases formaadis nagu meie võlateatis, kus pakutakse mingeid kaupu müüa, kus on mingi summa eksimuse tõttu vale, siis saab kohe aru, et seal on mingi viga. Võlanõustajate Liidu juhatuse liige E.E. oleks kohe pidanud seda mõistma, et andmed ei ole tõesed. Oleks pidanud kontakteeruma hagejaga enne, kui nad ERR-is eetrisse

lähevad. Sellise võlateatise nägemine oleks pidanud tekitama küsimusi ja ilmselge oleks olnud mõistlik seda järgi kontrollida, et millega tegu. Ajakirjaniku roll on uudisväärtust leida, aga ajakirjaniku kohustus on samuti ka fakte kontrollida. Antud juhul oli see nii, et U.V. usaldas E.E.i kui allikat. Tema eeldas, et faktid on üle kontrollitud. Tunnistajale pakuvad huvi ka ajakirjanduses ilmuvad artiklid, mis puudutavad sama valdkonda. Hageja kohta avaldatakse ikka ja jälle erinevaid artikleid. Suuremas osas on tunnistaja neid artikleid näinud ja nendega tutvunud ja teatud kohtades ka ajakirjanikule kommentaare jaganud või andnud sisendit, mida ajakirjanikule vastata. Väga paljud kontakteerusid tunnistajaga telefonitsi ja palusid kohtumisaega ja oli ka e-kirjavahetust ja sellel teel selgitamist. Selgitustöö niimoodi käiski: telefonikõned, kohtumised, e-kirjad. Hageja organisatsioonis oli kindlasti selgitajaid veel. 33.Tunnistaja Ü.M. ütlustest nähtub, et U.V. helistas talle enne saadet. Ta kutsus saatesse. Ta ei maininud saates näidatud hagihoiatust. Saade, millesse ta tunnistajat kutsus, oli teemaks tarbijakrediit ja see on ka põhjus, miks tunnistaja saatesse ei läinud. Ta ütles teisel vestlusel, et on ka mingi hagejat puudutav teema. Tunnistaja vastas klassikaliselt, et saatke dokument või teema, millest juttu tuleb, siis tunnistaja teab kommenteerida, sest muidu ta seda teha ei oska. See on hageja praktikas üsna sagedane, et 3-4 korda aastas helistavad ajakirjanikud ja räägivad, et nüüd on skandaal ja midagi on väga valesti. Raske on midagi kommenteerida, mida teine on näinud või teadmata, milles skandaal seisneb. Hageja küsib alati dokumenti, et näidake, milles asi on ja siis on selgunud, et seda skandaali ei ole. Seekord U.V. keeldus seda saatmast ja tunnistajal jäi mulje vestlusest temaga, et see ei olnud põhiteema, milleks tunnistajat oleks seal vaja olnud. Peale saadet hilisema kuu jooksul see teema tuli lauda peaaegu kõigis vestlustes lepingupartneritega. Tunnistaja on selles äris olnud 12 a ja seda üles ehitanud: 10 a Julianus Inkasso juhatajana ja viimased 2 aastat kontsernijuhina. Kõigis vestlustes oli teemaks, et mis teil seal toimub. Ühelt poolt olid lepingupartnerid, keda hageja teenindab ja teiselt poolt pank, kes hageja tegevust finantseerib. Antud juhul LHV Pank. Need vestlused toimuvad nii, et paari päeva jooksul on muul teemal nagunii vestlusi ja muu hulgas küsitakse, et mis teil selles valdkonnas lahti on ja siis tuleb seletada, mis lahti on. Neid küsimusi tuli nii LHV Pangalt, hageja krediidihaldurilt, kes on krediidikomitee liige ja kelle otsutest sõltub see, kas hagejale järgmist laenu antakse või mitte. Hageja kontsern finantseerib ennast aastas uute laenudega suurusjärgus üle 10 miljoni, mida kaasab oma tegevuseks. Panga laenukomitees otsustatakse, kas laenu anda või mitte selle järgi, kas su Excel läheb kokku ja kas sa laenusaajana oled usaldusväärne. Kui sa oled kuskil sellise jama sees, et tegeled pettusega, siis on väga lihtne pangal öelda, et nad ei taha sellise tegevusega seotud olla. Neid juhtumeid on korduvaid ja igakuiselt pankade tegevuses. Veel hullem on olukord nendega, kes ei küsinud. Need, kes tunnistajat tunnevad, pikaajalised äripartnerid, neil on kaalukausil kaks asja: televisioonis näidatud mingi absurdne nõue, et hageja tegeleb pettusega ja teiselt poolt usaldus tunnistaja vastu, kui ta ütleb neile, et see on kõik jama ja välja mõeldud asi. Nad peavad valima, keda nad usaldavad, kas televisioonis välja öeldud ja näidatud paberit või tunnistajat. Tunnistajal on õnnestunud praktiliselt kõiki veenda tänu oma pikaajalistele suhetele, et tunnistaja ei tegele pettusega ega luba sellega tegeleda oma kontsernis. Hullem on ee, kui mõni partner jätab küsimata ja neil on ainus mulje see, mida ta nägi televisioonis. Tunnistajal ei ole olnud võimalik teda ümber veenda. Inimesed on tõsised äris tegevad inimesed ja viisakas inimene ei hakka helistama partnerile, et teil on mingi jama ja mis teil seal täpselt toimub. Ei hakata üle kuulama. See ei ole kombeks. Tunnistaja ei tea, kes kõik on kõhkleval seisukohal. Tunnistaja suhtleb oma klientidega igapäevaselt. Nimeliselt: Swedbank, Holm Bank,

Elisa, Inbank, kes on suuremad partnerid Eestis ja kes on tunnistaja suhtlusringkonnas kogu aeg. Ühelt poolt Julianus suhtleb igapäevasel teemal pankade ja klientide juhatustega. Strateegilistes küsimustes suhtleb tunnistaja. Kõik need pangad olid kuulnud sellest teemast ja näinud saadet ja küsinud, et mis see siis nüüd on. Saate tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõõdetav suurus. Umbest kaks kuud oli see periood, kui need teemad kerkisid vestlustes üles. Hiljem võis keegi endiselt mäletada, aga siis olid juba uued teemad laual ja meeltes, enam ei ole värske uudis. Kõige „lõbusam“ vestlus oli tunnistajal kontserni juhatajana omanikuga, kellelt sai järgmine päev kõne. Omanik on H.L.. Tema oli saanud hommikul kõne oma 90-aastaselt emalt, kes ütles, et see on ka vist sinu firma, et millega te tegelete seal. Tunnistaja pidi omanikule selgitama, et hageja ei tegele selliste asjadega nagu televisioon räägib. Tema pidi veenma oma 90-aastast ema, et poeg ei ole pätiks läinud. Kui saatejuht oleks öelnud, et tal on midagi seoses hagejaga ja hageja oleks saatesse läinud, kus oleks neile kuvatud seda hagihoiatust, siis kindlasti nad ei oleks osanud seda kohe kommenteerida. Julianus saadab aastas välja üle miljoni kirja. Võimatu on paberile otsa vaadates sellest midagi kohe arvata. Ainuke võimalus on vaadata oma infosüsteemi, kus on kõik välja saadetud kirjade koopiad olemas. Sealt saaks võrrelda, kas hageja tõesti saatis sellise kirja välja. Kui hageja tõesti oleks sellise kirja välja saatnud, siis oleks olnud järgmine küsimus, et kas keegi inimene on selle kirja koostanud või see kiri on koostatud süsteemi poolt, aga kuskilt peab tekkima viga, kas inimlikult või süsteemi poolt ja siis oleks saanud hakata seda otsima. Need asjad, mis hageja oli välja saatnud ja mida saates näidati, olid erinevad. Edasine analüüs ei olnud vajalik. Kui näidatakse dokumenti ja tunnistaja peaks midagi arvama sellest kaamera ees, see oleks ebaprofessionaalne. Selliseid asju võib kogu aeg tekkida, kui keegi ütleb sulle mingisuguse fakti ja siis peab välja mõtlema, mida see nüüd tähendab. See oleks lapsik käitumine. Kuna U.V. seda ei teinud, siis ei olnud ka midagi edasi rääkida. Eestis on kahjuhüvitis seadusega (VÕS) reguleeritud. Kui keegi kirjutab kahjuhüvitiseks mitukümmend tuhat eurot, siis see tekitaks kahtlust, kas tegemist on trükikuradi või manipulatsiooniga. Seda kahtlust, et pidada sellist kahjuhüvitist normaalseks ja teadlikuks tegevuseks professionaalse võlanõustaja poolt, tekkida ei saaks. Kõik võlanõustajad on puutunud kokku kümnete hageja süsteemist tulnud kirjadega ja nende kirjades olevate nõuete struktuuriga ja nad saavad aru, millest nõue koosneb, palju on seal põhivõlgnevust, viivist, kohtukulusid ja täituritasusid. Professionaalne suhtumine on see, et kui võlanõustaja esindab oma klienti ja näeb, et hageja on esitanud võlanõude, mis on ebaloomulik ja absurdne, siis tuleks pöörduda hageja poole, et küsida, kas te tõesti olete sellise asja saatnud ja kas see tõesti on hageja nõue. Seda antud juhul ei tehtud. Inkasso klientidega tegeleb igapäevaselt M.V.. Hageja kontsernis on palju erinevaid majandustegevusi: teenuse korras klientide esindamine võlgade sissenõudmisel, võlanõuete portfellide ostmine, krediidi skooringute müümine, informatsiooni vahendamine, veel erinevaid tegevusharusid. Tunnistaja suhtleb kõigi Eesti ja ka teiste riikide kõige suuremate klientide juhatustega strateegilistes küsimustes igapäevaselt. See ongi tunnistaja peamine töö, et oma kontserni tegevust müüa. Selle aastaga on tulnud kindlasti uusi kliente ka. Viimase aasta jooksul LHV-st sai hageja laenu, aga teisest pangast ei saanud. Laenukomiteedel on selline reegel, et nad ei kommenteeri, miks nad laenu ei anna. See on üldine panga põhimõte ja tunnistaja ei tea ka seda, mitu klienti seetõttu saamata jäi, kuna vahepeal on loodud meist negatiivne foon. Teadmatust on võimatu tõendada. Seda on juhtunud ka varem, et mõnda hageja laenuprojekti mõni pank varasemalt ei finantseeri. Hageja on ma soovides piisavalt ambitsioonikas ja vahel antakse ja vahel ei anta. Tunnistaja ei tea, kas varasemaid mitteandmisi saab kõrvutada praeguse mitteandmisega. Kirjad, mis välja lähevad, koostab süsteem või inimene, st mõlemat.

Tõenäosusteooria kohaselt ei saa eksimust välistada. Seda, kas eksimus tuli või mitte, saab kontrollida infosüsteemist. Sellest jääb jälg maha, millisena see asi välja läks. Ka antud juhul hageja kontrollis, mis kiri välja läks. Antud juhul kontrolliti kõiki varasemaid kirju, mis inimesele on välja läinud ja need olid hoopis teistes summades vahetult enne saate kuupäeva. Kontrollimisel on üks oluline nüanss, ühelt poolt jääb logi serverisse, millest saab kontrollida, mis kiri välja läks ja teine pool on see, et eksimus saab olla teatud matemaatilise struktuuriga infosüsteemis võimalik. Antud juhul oli ridadele korrektsele numbrile pandud üks number vahele. Seda oli tehtud mitmel real. See on selline vealiik, mida ei saa kunagi tekitada infosüsteem. See on tehnoloogiline spetsiifika. Süsteem ei saa numbrit vahele panna. Infotehnoloogiliselt ehk programmeerimiskeelte spetsiifika tõttu ei saa tekkida selliselt, et mitmele reale pannakse mingi suvaline number vahele ja liitmistehe on vale. Sellist matemaatilist eksitust ei saa eksisteerida programmeerimises. Tunnistaja on kontserni infosüsteeme koordineerinud viimaed 12 a ja ta valdab seda teemat. Tunnistajal ei ole IT-alast kõrgharidust. U.V. võis suhelda ka O.M.ga. Jutuks oli sama teema. Sama umbmäärane oli see kutsumine ja probleemi kirjeldus. U.V. kirjeldus seisnes sõnalises vestluses, et on ka hageja kohta mingi probleem. Hageja ei teadnud ju, mis probleem on: kas keegi on kellelegi valesti öelnud või valesti kirjutanud, valesti selja taga rääkinud, valesti midagi arvanud või on kohtuvaidlusest tekkinud inimeste vahel mingisugune arusaamatus. See, et tegemist on absurdsete numbritega hagihoiatusega, sellest sai tunnistaja teada alles saatest. Tõenäosusteooria kohaselt on absoluutne vigade vältimine välistatud, aga vead saavad olla teatud liigilised. Ka 2003. a oli Eestis levinud Exceli programm vigane ja summeerides ei läinud summad kokku. Ka selline viga võib Microsoftil esineda. 34.Tunnistajate Ü.M. ja M.V. ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et pärast saate „Suud puhtaks“ toimumist 01.12.2020 tundsid peaaegu kõik hageja kliendid huvi hageja ettevõttes toimuva kohta, et kuidas on võimalik nii suuri summasid võlgnikelt välja nõuda. Kohus nõustub hagejaga, et ebaõigete faktiväidete avaldamine lõi hagejast mulje kui väljapressijast, kes esitab võlgnike survestamiseks neile suvalisi röögatuid nõudeid, kus põhivõlgnevusest 4639,36 eurost sai 80 136.01 eurot. „Hagihoiatuse“ demonstreerimine avalikkusele tõi kaasa hageja klientide ebakindluse ja usaldamatuse. Samuti naeruvääristas ebaõige teave hagejat, luues mulje, et hageja ei saa ilmselt ka ise aru, mis tema äritegevuses toimub. Hageja juhtkonnal ja töötajatel tuli saate ja ERR-i artikli järel pidevalt vastata ebameeldivatele küsimustele ning selgitada äripartneritele ja klientidele, et hageja töömeetodid ei ole sellised nagu saate põhjal arvata võib ning hageja kontrollib täielikult oma äriprotsesse. Seega saade „Suud puhtaks“ lõi hageja äritegevusest negatiivse kuvandi. 35.Tunnistajate sõnul ei läinud nad saatesse selgitusi andma, kuna nad ei oleks saates suutnud kommenteerida „hagihoiatuses“ toodud summasid. Kohus leiab, et suurem osa inimestest ei ole võimelised dokumendi esmakordsel nägemisel loetud minutite jooksul andma adekvaatset seisukohta dokumendi autentsuse kohta, seda veel televisioonis. Tunnistaja U.V. tõendas, et ERR-il ei olnud kavatsustki hagejale „hagihoiatust“ enne saadet tutvustada, kuna nad oleksid siis teinud mingeid parandusi. Seega hageja töötjate panemine sellisesse olukorda oli kantud soovist tekitada laialdast kõmu. Dokumendi autentsuse tuvastamine nõuab dokumendi analüüsi, mida ei ole võimalik teha otseeetris, selleks ette valmistamata. Kohus nõustub tunnistajatega, et nende keelumine saates osalemisest oli igati põhjendatud ja mõistlik otsus.

36.Seega on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et „hagihoiatuse“ demonstreerimine avalikkusele tõi kaasa hagejaklientide ebakindluse ja usaldamatuse. Kohus leiab, et kostjate ebaseadusliku sekkumise tagajärjel hageja majandustegevusse, s.o ebaõigete faktiväidete avaldamise teel, sai oluliselt kahjustada hageja maine. Küll aga leiab kohus, et tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et „hagihoiatuse“ demonstreerimine tõi kaasa majandusliku kahju koostööpartnerite ja klientide kaotamise näol. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks hagihoiatuse demonstreerimise näol kaotanud kliente ja koostööpartnereid. Seega puudub ka klientide ja koostööpartnerite kaotuse tõttu tekkinud majanduslik kahju. 37.Tunnistajate M.V. ja Ü.M. ütlustega leidis tõendamist, et hagejal tekkis majanduslik kahju seoses sellega, et hageja töötajad pidid u kahe kuu vältel andma selgitusi pea kõikidele klientidele. Klientide selgitamisele kulus väga paljudel hageja töötajatel väga palju aega. Kohus leiab, et seega on kostjad tekitanud hagejale majanduslikku kahju. 38.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seda kahju saab kohus hinnata ja välja mõista VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13 p 22 selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust ei ole võimalik tõendada ning sellisel juhul on piisav, kui füüsilisest isikust hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. VÕS § 127 lg 6 annab kohtule diskretsiooniõiguse kahju suuruse määramiseks juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha. Kohus leiab, et antud juhul on tekkinud kahju täpset suurust võimatu tõendada. 39.Hageja sõnul on seoses ebaõigete faktiväidete esitamisega temale tekitatud mainekahju vähemalt 20 000 eurot. 40.Kohus leiab, et vajalik on kaitsta äriettevõtteid lubamatu majandustegevusse sekkumise eest. Kohus arvestab hüvitise määramisel muu hulgas rikkumise ulatust. Kostjad avaldasid hageja äritegevuse kohta ebaõigeid faktiväiteid televisioonis ja saatesalvestus lisati artiklile, mis avaldati ERR-i portaalis. Saade „Suud puhtaks“ eetriaeg oli ERR-is vaadataval ajal kell 20.00. Seega jõudsid hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited väga suure teleterritooriumi ja lugejateni. Kohus arvestab muu hulgas asjaoludega, et kostjad sekkusid hageja majandustegevusse kõmu tekitamise eesmärgil, mille tagajärjel kannatas hageja maine väga oluliselt. Kostjatel puudub tänaseni valmisolek vabandada. Kahjuhüvitis peab motiveerima edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kuid kohus vähendab hüvitist seetõttu, et antud asjas ei leidnud tõendamist majanduskahju tekitamine koostööpartnerite ja klientide kaotamise tõttu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õiglane hüvitis on 10 000 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Viivis

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise alates 31.03.2021 kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja seaduslik ning viivis kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni lahendi täitmiseni. Hageja vastuväide kohtu tegevusele 42.Kostja II esitas 16.02.2022 eelistungil taotluse täiendava tõendi lisamiseks asja materjalide juurde. Kostja II taotles asja juurde võtta väljavõtte hageja kodulehelt, kust nähtub, et 26.01.2021, kui ERR oli juba vabandanud, hageja kirjutas, et kõik on võltsitud ja süüdi on ERR. ERR vabandas 19.01.21. Kohus rahuldas kostja II taotluse ja lisas hageja kodulehe väljavõtte toimikusse. Hageja esitas kohtu tegevuse peale vastuväite. Dokumentaalsed tõendid tuleb esitada eelmenetluses nii kiiresti kui võimalik. Tõendid ja taotlused tuleb esitada vähemalt 7 päeva enne istungit. Seda kõike on rikutud.

TsMS § 200 lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et kostja II taotlus hageja kodulehe väljavõtte asja juurde lisamiseks oli põhjendatud, kuna esitatud tõendiga soovis kostja II tõendada enda väiteid antud asjas. Tõendil olev info ei olnud mahukas. Seega tõendi vastuvõtmine ei venitanud kohtumenetlust. TsMS § 333 eeldused ei ole täidetud. Hageja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 43.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

44.Kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt ning on õiglane jätta hageja menetluskuludest 65% solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskuludest 35% hageja kanda. 45.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 46.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud summas 15 563,10 eurot: riigilõiv 1000 eurot, lepingulise esinduse kulud summas 14 490 eurot, õigusteenuse osutamisega seotud otsesed kulud 73,10 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 71,6 t ulatuses, tunnitasuga 190,80206,64 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 206,64 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 47.Kostja I leiab, et osaliselt on menetluskulud põhjendamatud. Tegemist ei ole eriti keerulise vaidlusega, mistõttu on töötundide hulk ebamõistlikult suur. 48.Kostja II väidab, et hageja märgib oma teenuse keskmiseks tunnihinnaks 206,64 eurot, selgitamata kuidas on see tunnitasu määr kujunenud. Hageja põhjendab, et sellisena on see tasumäär keskmine (võrdluseks toob välja kohtupraktika). Tegelikult on tasu 206,64 eurot tunnis tuletatav hageja 16.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirjast (10807,50: 52,3 tundi). 16.03.2022 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on tunnitasuks juba 192,66 eurot (3718,50:19,3 tundi). Kostja 2 hinnangul on tasu käesoleva asja keerukust (keerukus alla keskmise) arvestades ebamõistlikult suur. Ajakulu arvestades asja keerukust ja mahtu on samuti ilmselgelt ülepaisutatud. Hagiavalduse koostamisele on kulutatud kokku ca 17,9 tundi, sh on märgitud nõupidamised kliendi ja kolleegiga teisest advokaadibüroost, mis ei ole põhjendatud hüvitada. Suhtlus kliendiga ei ole hüvitatav Riigikohtu lahendi nr 2-18-10073 p 22. Alusetu on hüvitada ka suhtlemine kolleegiga teisest advokaadibüroost olukorras, kus hageja esindaja ise asjas on rõhutanud, et tema on kogenud advokaat (kuulub Advokatuuri alates 1994 aastast) kõrgete tunnitasudega, st pädev ise hagi koostama ja haginõudeid kujundama (mittevaralise kahju nõuet polegi esitatud). Põhjendatud ei ole hüvitada esindaja toimingud seoses riigilõivu arvutamise ja tasumisega, see ei ole õigusteadmistega isiku töö, samuti nagu hagimaterjalide vormistamine, kohtule esitamiseks ettevalmistamine (mis on sama kui vormistamine) ja esitamine, kokku 3,0 tundi. Samuti on ebamõistlikult suur ajakulu hageja 14.06.2021 seisukoha koostamisele kostjate vastuste kohta kokku 11,6 tundi (kostjate vastustega tutvumise/analüüsimise ajakulu on eraldi toodud). Seisukoht on 5-leheküljeline ja ei sisalda uusi õiguslikke väiteid. Samuti põhjendamatu on 16.09.2021 eelistungiga seotud ajakulu kokku 5,8 tundi, mis pidi sisaldama eelistungiks ettevalmistamist (ca 1 tund) ja osalemist (istung toimus 37 min). Seega ülejäänud ajakulu on seotud istungile jõudmisega, st sõiduaeg Pärnusse (protokollis ekslikult on märgitud Rapla kohtumaja). Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei hüvitata esindaja sõidukulusid õigusteenuse tunnitasuga. Sõiduajaga on seotud ka esindaja ajakulu 16.02.2022 kohtuistungile Pärnusse jõudmiseks, kokku 4,7 tundi tunnitasuga 50% õigusteenuse tasust. Hageja esindaja on eksinud aga sõidu

tundide arvuga, kuna Tallinn-Pärnu kaugus on 130 km ja läbitav sõidukiga 1,5 tundi, edasitagasi 3,0 tundi. Ebamõistliku ajakuluga on ka tegemist 15.03.-16.03.2022 kohtukõne teeside (4 lk) ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 7,8 tundi.

49.Hageja on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus ei nõustu ühegi kostjate etteheitega. Kohus leiab, arvestades menetluse mahtu ja keerukust ning võrreldes ka kostjate esindajate tunnitasuga, et hageja menetluskulud ei ole ülepaisutatud. Hageja menetlusdokumendid on olnud asjatundlikud ja põhjalikud. Seega on töötundidele kulunud aeg põhjendatud täies ulatuses. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 10 116 eurot, s.o 65% 15 563,10 eurost ning viivis menetluskuludelt. 50.Kostja I palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 10 950 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 43,50 t ulatuses, tunnitasuga 251,72 eurot. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 251,72 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja ei ole kostja I menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja I kasuks menetluskulud summas 3832,50 eurot, s.o 35% 10 950 eurost. 51.Kostja II palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 2664 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 18,50 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja ei ole kostja II menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja II kasuks menetluskulud summas 932,40 eurot, s.o 35% 2664 eurost.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)

23.05.2022 veaparandusmääruse RESOLUTSIOON: Lugeda Pärnu Maakohtu 29.04.2022 kohtuotsuse esimesel lehel menetlusosalised ja nende esindajad õigeks kostja 1 andmed järgmiselt: Mittetulundusühing Eesti Võlanõustajate Liit (rg-kood 80329501, asukoht Xxxxxxxxxxx linn, 80036 Pärnu maakond, e-post [email protected]). Lugeda Pärnu Maakohtu 29.04.2022 kohtuotsuse resolutsioon õigeks järgmiselt:

(10) päeva jooksul lahendi jõustumisest arvates oma kulul järgmise sisuga teate: „MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit ja võlanõustaja E.E. avaldasid 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ Julianus Inkasso OÜ äritegevuse kohta ebaõigeid andmeid seoses saates näidatud hagihoiatusega. MTÜ Eesti Võlanõustajate Liit ja E.E. kinnitavad, et 01.12.2020 saates „Suud puhtaks“ näidatud hagihoiatus ei olnud autentne ja seda ei esitanud võlgnikule Julianus Inkasso OÜ.“

19.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:

Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

Hagi rahuldada osaliselt.

Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

Eesti

Võlanõustajate

Liit

apellatsioonkaebus

E.E.i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.