26. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-149997
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R K (K) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
1725,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) Lepinguline esindaja S R
Kostja
R K (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja I V
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista R Klt (K, isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks 1023 (üks tuhat kakskümmend kolm) eurot ja 79 (seitsekümmend üheksa) senti.
3.Välja mõista R Klt (K, isikukood xxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks viivis põhinõude 907 (üheksasada seitse) eurot ja 77 (seitsekümmend seitse) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 34,9% (kolmkümmend neli koma üheksa protsenti) aastas, alates 12.07.2023.a (kaheteistkümnendast juulist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 831,75 (kaheksasada kolmkümmend üks) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) senti.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus R K (K, isikukood xxx) vastu laenusumma 52,23 eurot tagastamise, intressi 86,30 eurot, viivise 217,71 eurot ja sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja põhjendas hagiavaldust väitega, et xxx OÜ (registrikood xxx) ja kostja sõlmisid krediidikonto lepingu XXX. Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga 12.01.2022 krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimused (dtl-d 45-47). Kostja ei ole vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendas hagiavaldust väitega, et xxx OÜ ja kostja sõlmisid maksekaardi lepingu XXX. Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga 12.01.2022 maksekaardi leping nr XXX-xxx (dtl-d 48-55). Kostja ei ole vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
3.Krediidikonto lepingu lepingudokumendist nähtuvalt on lepinguga võimaldatud kostjale krediiti 1000 eurot intressimääraga 34,9%, krediidi kulukuse aastamääraga 41,27% ja põhiosa osamakse suurusega 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 45). Kohus leiab, et pooltevahelisel lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes, sest leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses tegutseva xxx OÜ ja tarbijast kostja 2 (9)
vahel ning xxx OÜ on lepinguga võtnud endale kohustuse anda kostjale krediiti 1000 eurot. Kohus kohaldab pooltevahelisele lepingule seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.
4.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on kohustatud kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldusi, sh krediidi kulukuse määra märkimist lepingus ja kulukuse määra õigsust. Krediidikonto lepingu lepingudokumendist nähtuvalt on lepinguga võimaldatud kostjale krediiti 1000 eurot intressimääraga 34,90%, krediidi kulukuse aastamääraga 41,27% ja põhiosa osamakse suurusega 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 45). Leping on sõlmitud tähtajatuna. Lepingudokumendi kohaselt on kulukuse määr arvutatud eeldusel, et krediidilimiit 1000 eurot võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel (dtl 46). Placet Group OÜ üldtingimuste (Krediidikonto leping) punkti 3.4 kohaselt on laen laenulimiidi ulatuses korduvkasutatav, st kasutusele võetud laenulimiidi saab pärast laenu laenuandjale tagasi maksmist vajadusel uuesti kasutusele võtta (dtl 62). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidi kulukuse määra arvutamisel kohaldub VÕS § 4061 lg 4. Kohus võtab tarbijakrediidi kulukuse määra baasvõrrandit rakendades arvesse, et tagastatava krediidi summa on 1000 eurot, lisakulud puuduvad, krediit tuleb tagastada 12 võrdse osamaksega ühe aasta jooksul ning kohalduvaks intressimääraks on 34,9% aastas. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades krediidi kulukuse määraks 41,06% aastas. VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordne määr krediidi andmise ajal oli 50,85%. Seega ei ületa kostjale antud krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud kolmekordset määra ning tarbijakrediidileping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine.
5.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on krediidiandja rikkunud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud 3 (9)
muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja laenutaotluses esitatud teavet sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, kostja xxx AS-is avatud pangakonto väljavõttest ajavahemiku 14.06.2021-11.12.2021 kohta nähtuvaid andmeid ning maksehäirete registri andmeid (dtl 181). Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1284 eurot ja väljaminekute suuruseks 794,17 eurot (dtl 73). Krediidiandja on omandanud kostja xxx AS-i pangakonto, millele laekub kostja töötasu, väljavõtte ajavahemiku 14.06.2021-25.09.2021 kohta (dtl-d 828-834). Krediidiandja on analüüsinud nii pangakonto väljavõttest nähtuvaid andmeid kui ka andmeid pärast 25.09.2021 (dtl-d 191-192, 435-825). Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja xxx AS-i pangakonto väljavõtte omandamise ajavahemiku 14.06.2021-25.09.2021 kohta. Krediidiandja on omandanud kostja xxx avatud pangakonto väljavõtte ajavahemiku 21.07.202111.01.2022 kohta (dtl-d 189-190). Pangakonto väljavõttest ei nähtu kostja töötasu või muu sarnase sissetuleku laekumine xxx. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja on omandanud kostja pangakonto, millele laekub kostja töötasu või muu sarnane sissetulek, väljavõtte ajavahemiku kohta alates 26.09.2021 kuni lepingu sõlmimiseni 12.01.2022. Kostja pangakonto väljavõtte, millele laekub kostja töötasu või muu sarnane sissetulek, ajavahemiku 26.09.2021 kuni 12.01.2022 kohta omandamata jätmisega on krediidiandja rikkunud kohustusi omandada andmed tarbija krediidivõimelisuse kohta ning neid kontrollida. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkuse hinnanud, kas ja millised olid kostja finantskohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja tarbijakrediidilepingutest tulenevate igakuiste maksekohustuste suurus kokku 794,17 eurot. Laenutaotluse järgi tulenevad kohustused kuuest tarbijakrediidilepingust (dtl 73). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on krediidiandja omandanud andmed kostja sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevate finantskohustuste kohta, sh selle kohta, milline on igakuiselt sissenõutavaks muutuvate osamaksete koosseis (st palju moodustavad igakuisest osamaksest põhiosa ja intress), milline on tarbijakrediitide lõpptähtaeg ja põhiosa jääkide suurused. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud finantskohustuste täitmist kostja poolt. Kostja pangakontode väljavõtetest nähtub neljalt tarbijakrediite andvalt isikult krediitide laekumine. xxx AS on 13.07.2021 tasunud kostja xxx AS-is avatud pangakontole 6500 eurot selgitusega „R K Xxx AS Loan XXX“ (dtl 830). xxx AS on 20.07.2021 tasunud kostja xxx AS-is avatud pangakontole 1350 eurot selgitusega „xxx krediidikonto xxx“ (dtl 831). AS xxx on 02.08.2021 tasunud kostja xxx avatud pangakontole 1934,50 eurot selgitusega „XXX konto xxx väljamakse nr xxx“ (dtl 189). xxx xxx OÜ on 28.09.2021 tasunud kostja xxx avatud pangakontole 475 eurot selgitusega „Laen xxx“ (dtl 190). Kostja xxxangakonto väljavõttest nähtuvad kostja tagasimaksed xxx AS-ile ja xxx krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Krediidiandja omandatud kostja xxx AS-i pangakonto väljavõttest ajavahemiku 14.06.2021-25.09.2021 kohta ja xxx pangakonto väljavõttest ajavahemiku 21.07.2021-11.01.2022 kohta ei nähtu ühtegi kostja makset muudele tarbijakrediiti andvatele isikutele, sh Xxx AS-ile, xxx AS-ile, AS-ile XXX ja xxx OÜ. Kui tarbija on avaldanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste olemasolu ning krediidi saamine nähtub tarbija pangakonto väljavõttest, kuid pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole tarbijakrediiti tagastatud, on krediidiandjal kohustus täiendavalt kontrollida tarbija võetud finantskohustuste täitmist. Vastasel juhul tuleb eeldada, et tarbija ei täida temaga sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ei ole seda nähtuvalt hageja esitatud tõenditest teinud. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto, millele laekub kostja sissetulek, väljavõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisele eelneva ajavahemiku 26.09.2021 kuni 12.01.2022 kohta, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad 4 (9)
finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimelisusele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole kontrollinud, kas ja millisel viisil täidab kostja võetud finantskohustusi. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti kuni 1000 eurot, mille kostja 1000 euro ulatuses 12.01.2022 kasutusse võttis (dtl 431). Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu, et kostja võttis krediidi kasutusse, eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning krediidisumma kasutusse võtmise kostja poolt. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 12.01.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist.
8.Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 12.01.2022 krediidikonto lepingust nr XXX nähtuvalt leppisid pooled kokku, et leping on tähtajatu. Krediidi tagasimaksete kuupäevaks leppisid pooled kokku 10. kuupäeva. Krediidi tagastamise tingimuseks leppisid pooled kokku, et minimaalse põhiosa makse suurus on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 45). Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud maksekaardi lepingu XXX punkt 6.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „6.1. Iga kuu esimesel tööpäeval fikseerib Laenuandja eelneva kuu viimase päeva seisuga arvestatud Laenu põhiosa jäägi ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Maksete tegemiseks (Rahaliste kohustuste tasumiseks) edastab Laenuandja Laenusaajale igakuiselt maksekorralduse, milles nähtub kasutusse võetud Laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja Laenusaaja poolt tasumisele kuuluvad summad. Eelneva kuu jooksul tehtud tehingute väljavõte on Laenusaajale kättesaadav Iseteenindussüsteemis. Hiljemalt maksepäeval tasub Laenusaaja kas kogu Laenu, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suurus on määratud Põhitingimustes“ (dtl 63). Kohtu hinnangul ei leppinud pooled kokku maksegraafikus. Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub tagastatava krediidi põhiosa igakuise minimaalse osamakse suurus, milleks on 20 eurot. Eeltoodut arvestades ei pea krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama ning neid tarbijale teatavaks tegema. 5 (9)
Pooltevaheline kokkulepe krediidi tagastamise kohta vähemalt 20 euro suuruste igakuiste osamaksetega on kehtiv ning kostja oli kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt vähemalt 20 eurot.
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles põhjendusel, et kostjal oli 10.08.2022 seisuga laenusumma 60 eurot tasumise võlgnevus, intressi 86,30 eurot tasumise võlgnevus, viivisevõlgnevus 0,97 eurot, sissenõudmiskulude võlgnevus 10 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, sest VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Seetõttu ei ole intressi, viivise ja sissenõudmiskulude võlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks VÕS § 416 lg 1 järgi. Kohus kontrollib, kas kostjal oli 10.08.2022 seisuga laenusumma 60 eurot tagastamise võlgnevus, mis võrdub kolme kuu laenusumma põhiosa maksete summaga. Kostja pidi krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 12.01.2022 kuni 10.08.2022 tegema seitse laenu põhiosa tagasimakset kogusummas 140 eurot (7x20=140). Hageja on põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et kostja tasus krediidiandjale 01.04.2022 38,42 eurot ja 04.06.2022 53,81 eurot. Seega oli 10.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud laenu põhiosamaksete võlg 47,77 eurot (140-38,42-53,81=47,77). Eeltoodust tulenevalt oli kostja 10.08.2022 seisuga viivituses täielikult kahe üksteisele järgneva tagasimaksega ning osaliselt neile kahele tagasimaksele järgneva tagasimaksega. Seega esines 10.08.2022 seisuga alus VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks.
10.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja saanud lepingu ülesütlemisavaldust. Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad Placet Group OÜ üldtingimused, mille punkt 14.2 sisaldab järgmist tingimust: „Kõik Lepingupoolte vahelised Lepinguga seotud teated edastatakse eesti keeles Laenutaotluses märgitud postiaadressil, e-posti aadressil või muudel aadressidel, mille Lepingupool on kirjalikult teisele Lepingupoolele teatavaks teinud. Kui Lepingust ei tulene teisiti, tuleb postiaadressi või e-posti aadressi muutusest teist Lepingupoolt teavitada kirjalikult 3 kalendripäeva jooksul arvates nimetatud aadressi muutumisest.“ Üldtingimuste punkt 14.3 sisaldab järgmist tingimust: „14.3. Teade loetakse kätte antuks: 14.3.1 teate kätteandmisel allkirja vastu; 14.3.2 teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva; 14.3.3 teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev (dtl 64). Hageja on esitanud tõendina 10.08.2022 04:08 e-kirja, mis on e-postiaadressilt xxx saadetud epostiaadressile xxx ja mille manuses on teade lepingu ülesütlemise kohta alates 25.08.2022, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 24.08.2022 (dtl-d 826-827). Krediidiandja on saatnud e-kirja elektronpostiaadressile, mille kostja on märkinud laenutaotluses (dtl 69). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisavaldus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks vastavalt üldtingimuste punktidele 14.2 ja 14.3.3. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et täidetud olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning krediidiandja ja kostja vaheline 12.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping on 25.08.2022 üles öeldud ning krediidiandjal tekkis õigus nõuda kostjalt krediidi kohest tagastamist.
11.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja loovutas kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded 26.08.2022 hagejale. Kostja on esitanud vastuväite VÕS § 168 lg 2 ja § 172 nimetatud dokumendi kehtivusele ning keeldus oma kohustuste täitmisest (dtl 173). Kohus leidis eelmenetluses ekslikult, et kostja esitas vastuväited krediidiandja ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivusele (dtl 200). Selliseid vastuväiteid kostja hageja nõudele siiski ei esitanud ning kohus kontrollib üksnes seda, kas kostjal on õigus keelduda VÕS § 172 alusel hageja nõude täitmisest. 6 (9)
VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja teavitas kostjat 26.08.2022 teatisega nõude loovutamisest hagejale (dtl 66). Nõude loovutamisest teatamine VÕS § 170 mõistes kujutab endast võlausaldaja poolt tahteavalduse tegemist, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega võlgniku poolt (TsÜS § 69 lg 1). Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub 26.08.2022 teatise kättesaamine kostja poolt. Seega ei ole krediidiandja VÕS § 170 mõistes kostjale nõude loovutamisest teatanud. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidiandja on väljastanud nõude loovutamise kohta dokumendi VÕS § 172 mõistes. Krediidiandja 24.08.2023 kinnituskirjast nähtub Placet Group OÜ kinnitus hagi aluseks olevast lepingust tulenevate nõuete hagejale loovutamise kohta (dtl 185). Kinnituskiri on allkirjastatud krediidiandja lepingulise esindaja poolt ning sellele on lisatud lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri. Kostja lepinguline esindaja on saanud kinnituskirja kätte avaliku e-toimiku vahendusel 27.08.2023. Kohus leiab, et hageja on tõendanud nõude omandamist krediidiandjalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigust keelduda kohustuse täitmisest hagejale.
12.Hageja on põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et kostja sai krediidiandjalt krediiti 1000 eurot ning tasus krediidiandjale 01.04.2022 38,42 eurot ja 04.06.2022 53,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt krediidisumma 907,77 eurot tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse krediidisumma 907,77 eurot tagastamise nõudes. Kohus jätab hagiavalduse krediidi 52,23 eurot tagastamise nõudes rahuldamata. Hageja nõudis kostjalt intressi 86,30 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandjal ei olnud õigust nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse intressi tasumise nõudes rahuldamata.
13.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 293,73 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 960 eurot ulatuses 34,9% aastas ajavahemiku 26.08.2022 kuni 11.07.2023 eest. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel kostjalt põhinõudelt 960 eurot viivise tasumist alates 12.07.2023 ulatuses 34,9% aastas. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et tarbijakrediidilepingus sätestati intressimäär 34,9% ning Placet Group OÜ üldtingimuste p 5.1 näeb ette viivise tasumise kohustuse intressimääraga võrdses määras. Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud intressimääras 34,9% (dtl 45). Placet Group OÜ üldtingimuste p 5.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „5.1. Kui Laenusaaja ei täida Rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) Lepingus ettenähtud tähtajaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne viivisemäär“ (dtl-d 62-63). VÕS § 408 lg 10 sätestab, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et tarbijakrediidilepingus ei ole viivist väljendatud aasta- ja päevamäärana VÕS § 408 lg 10 mõistes. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 113 lg 1 ls 2. Hagejal on õigus põhinõudelt 907,77 eurot nõuda kostjalt viivise tasumist vähemalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Põhinõudelt 907,77 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 26.08.2022 kuni 11.07.2023 eest on 76,02 eurot. Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab kostjalt viivise 76,02 eurot ning jätab hagiavalduse rahuldamata viivise 217,71 eurot tasumise nõudes (293,73-76,02=217,71). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte 7 (9)
kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt protsendina viivise väljamõistmist rahuldatud põhinõuete summalt alates 12.07.2023 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 907,77 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 34,9% aastas, alates 12.07.2023 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 831,75 eurot (põhinõue 907,77 eurot-sissenõutavaks muutunud viivis 76,02 eurot = 831,75 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest hageja ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist põhinõude summat ületavas osas. Kohus arvestab sellega, et VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on muutuv. Hageja on nõudnud kostjalt viivise tasumist määraga 34,9% aastas. Kohus piirab hageja viivisenõuet selliselt, et kui VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär muutub suuremaks kui 34,9% aastas, kohaldub viivisemäär 34,9% aastas, sest vastasel juhul väljub kohus hagi lahendamisel hagis esitatud nõude piiridest (TsMS § 439).
14.VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 2 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 40 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõude. Hageja on hagi põhjendanud väitega, et kostjale on saadetud 26.08.2022 nõude loovutamise teatis (dtl-d 193-194), 26.08.2022 meeldetuletus (dtl-d 148-149), 29.08.2022 meeldetuletus (dtl-d 142-145), 02.09.2022 meeldetuletus (dtl-d 195, 150-151), 06.09.2022 meeldetuletus (dtl-d 136-138), 09.09.2022 meeldetuletus (dtl-d 135-138), 21.09.2022 meeldetuletus (dtl-d 129-130), 21.09.2022 meeldetuletus (dtl-d 129-130), 14.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 122-123), 17.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 120-121), 19.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 115-116), 20.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 112-113), 27.10.2022 meeldetuletus (dtl-d 104-105), 07.11.2022 meeldetuletus (dtl-d 98-99), 08.11.2022 meeldetuletus (dtl-d 95-96), 28.11.2022 meeldetuletus (dtl-d 87-88), 07.12.2022 meeldetuletus (dtl-d 82-83). Kostja on esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda meeldetuletuskirjade eest tasu. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et hageja osundatud e-kirjad on kostjale saadetud (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjadest, et need on saadetud hageja esindaja poolt ning nendes on võlausaldajaks märgitud hageja. Hagejal on võimalik VÕS 1132 lg 2 p 3 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot. Hageja nõue sissenõudekulude 50 eurot ületab seaduses sätestatud piirmäära 10 euro võrra. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
15.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
16.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind oli 1725,07 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 1096,41 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt 63,56% ulatuses (1096,41 1725,07-st on 63,56%). Kohus leiab, et vaidluse iseloomu (tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus) arvestades ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus arvestab seejuures, et hagiavaldus jäi rahuldamata olulises ulatuses. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud nende endi kanda.
8 (9)
17.Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.