Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-126294
Kohtuasi
TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) hagi F.B vastu 3023,36 euro, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.03.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
F.B apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registrikood 556158-1041) (Eesti filiaali (registrikood 14304235) kaudu), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Hageja asemel või hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse astuda sooviv isik Rediem Capital AB (559310-4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja (apellant) F.B (isikukood XXX), lepingulised esindajad Inna Bodagovskaja ja Irina Vassiljeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Rediem Capital AB taotlus astuda hageja asemel menetlusse või kaasata ta hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse.
2.Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõend vastu võtmata.
4.Tühistada Harju Maakohtu 01.03.2024 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 7–10) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2-23-126294
5.Jätta Rediem Capital AB 17.09.2024 taotlusega seotud menetluskulud poolte enda kanda ja ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) kanda.
6.Mõista TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) F.B kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 340 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 27.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.B-lt (kostja) 3330,53 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond tegi 29.06.2023 kostjale makseettepaneku, kostja esitas 10.07.2023 vastuväite ning maksekäsuosakond lõpetas 08.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 09.08.2023 määrusega hagejat esitama kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis ja sisuga hagiavaldus.
3.Hageja esitas 24.08.2023 kostja vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 3023,36 eurot, intressi 96,57 eurot, haldustasu 23,6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 149,25 eurot ja alates 25.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise 9,9% aastas. Menetluskulud koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist, palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.08.2022 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 3150 eurot (sh lepingutasu 150 eurot) ning kohustus selle tagastama vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kostja on tasunud maksegraafiku alusel 126,64 eurot. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis hageja 08.02.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, ning teatas 23.02.2023 laenulepingu lõpetamisest, kuna kostja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul võlga. Kostjal on tasumata põhivõlg 3023,36 eurot ning lepingu ülesütlemise aja seisuga nelja kuu intress 96,57 eurot, nelja kuu laenuhaldustasu 23,6 eurot (4×5,9 eurot). Hageja nõuab kostjalt kolme tasulise kirja ja muude makseviivituse tõttu tekkinud kulude hüvitamist 50 euro ulatuses. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata põhiosalt viivist 9,9% aastas. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 149,25 eurot.
2-23-126294 Hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidikulukuse määr ei ületanud lubatavat määra.
4.Hageja täiendas kohtu tähelepanu juhtimisel 08.12.2023 oma nõuet ning märkis, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada saadud laen 2953,26 eurot (3150–196,74) ning tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (24.02.2023).
5.Hageja esitas kohtult täiendavate selgituste saamise järel 11.01.2024 alternatiivse nõude, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja sissenõutavaks muutunud laenu tagasimaksed 1017,57 eurot (maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud maksed 1214,31 eurot – hagejale tasutud 196,74 eurot), samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed. Hageja lisas maksete ümberarvutuse. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja laenulepingut kehtivalt üles öelnud, sest kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Samuti ei järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid ei ole alust kohtuotsusega välja mõista, sest kostja täidaks tulevikus ümberarvutatud maksegraafikut täielikult ja õigel ajal. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 01.03.2024 otsusega menetlusse hageja alternatiivse nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks ja rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 1089 eurot, alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise 9,9% aastas ning maksegraafiku järgi tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 1714,26 euro ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 220,1 euro ulatuses, intressinõude, haldustasunõude, sissenõudmiskulude nõude ja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude. Maakohus jättis hageja menetluskulud 80,7% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 786,83 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist.
7.1.Maakohus tuvastas, et hageja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei võlgne kostja hagejale lepingutasu ega haldustasu ning intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne intressimäär, s.o 0%. Samuti ei ole hageja laenulepingut kehtivalt üles öelnud ja leping kehtib. Kuna lepingu kohaselt oli lepingu kestus 42 kuud ja leping sõlmiti 09.08.2022, ei ole lepingu lõpptähtaeg saabunud. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on uue maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud kokku 1089 eurot ning ülejäänud 1714,26 eurot mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaldamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja lubas tulevikus sissenõutavaks muuvaid osamakseid tasuda, ei ole kostja vahepeal hagejale midagi vabatahtlikult maksnud. Kuna lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt
2-23-126294 hageja alternatiivsele taotlusele on kostja kohustatud tasuma põhivõlalt viivist 9,9% (võrdses määras kokku lepitud intressimääraga), kuid seda üksnes sissenõutavaks muutunud summalt.
7.2.Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta hageja menetluskuludest 80,7% kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Hagi hind oli 3642,09 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 2803,26 euro ulatuses (1089+1714,26) ning viivisenõude 9,9% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 01.03.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on 136,19 eurot. Seega rahuldas kohus arvestuslikult hagi kokku 2939,45 euro ulatuses, mis on algsest hagi hinnast 80,7%. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 975 eurot, sh 455 eurot riigilõiv ja 520 eurot lepingulise esindaja kulu. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuleks menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 või TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kulujaotus ei ole õiglane ning maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsusest ei nähtu kaalutlusi, miks otsustas maakohus just sellise kulujaotuse alternatiivi kasuks TsMS § 163 lg-t 1 kohaldades. TsMS § 163 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi, mille vahel kohtul tuleb langetada kaalutluspõhine õiglane valik, arvestades mh nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooni. Vastustaja seisukoht
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud praktikaga, mille kohaselt tuleb raha maksmisele suunatud hagi osalise rahuldamise korral lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. Hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole ebaõiglane ega ebamõistlik. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõuet rahuldanud, pidi hageja kohtu poole pöörduma ja kandma täiendavaid kulusid. Menetluse edasine käik
10.Rediem Capital AB esitas 17.09.2024 taotluse, milles palus kaasata end hageja asemel menetlusse või juhul, kui pooled ei anna selleks nõusolekut, kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Taotluse kohaselt loovutas hageja 13.09.2024 oma nõuded kostja vastu Rediem Capital AB-le, mille kinnituseks esitas Rediem Capital AB kostjale saadetud nõude loovutamise teate. Ringkonnakohtu nõudmisel esitas Rediem Capital AB nõude loovutamise tõendamiseks nõuete loovutamise lepingu.
11.Kostja vaidles hageja asendamisele ja Rediem Capital AB iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamisele vastu. Rediem Capital AB ei ole menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas hageja eriõigusjärglane.
12.Hageja andis nõusoleku hageja asendamiseks.
2-23-126294
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et Rediem Capital AB taotlus astuda hageja asemel menetlusse või kaasata ta hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse, tuleb jätta rahuldamata, sest Rediem Capital AB ei ole tõendanud, et ta on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas hageja eriõigusjärglane. TsMS § 210 lg 2 järgi ei mõjuta nõude loovutamine ja selle alusel tekkiv eriõigusjärglus asja menetlust, kuid TsMS § 210 lg 3 järgi võib eriõigusjärglane nõude loovutamise korral vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda õiguseelneja asemel menetlusse ning vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Siinsel juhul ei ole Rediem Capital AB tõendanud, et ta on hageja eriõigusjärglane. Kostjale Julianus Inkasso 16.09.2024 saadetud e-kirja kohaselt on kostjat teavitatud, et Rediem Capital AB omandas lepingust nr 712037153 tuleneva võlanõude kostja vastu (dtl 252). Nõuete loovutamise lepingu p 1.1 kohaselt olid loovutamislepingu esemeks: 1) nõuded, mille osas on sõlmitud notariaalselt tõestatud võlatunnistused kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (Lisa 1) ja 2) nõuded, mis tulenevad jõustunud kohtulahenditest (Lisa 2 ja Lisa 3) (dtl 267– 272). Rediem Capital AB ei ole kohtule esitanud lisasid, kuid on lisanud 18.09.2024 menetlusdokumenti väljavõttena: „F.B , XXX, 2-23-126294, 01.03.2024“. Ringkonnakohtu hinnangul saab viidatud tõenditest koosmõjus asjaoluga, et Harju Maakohtu 01.03.2024 otsus jõustus vaidlustamata osas, järeldada, et hageja loovutas 13.09.2024 Rediem Capital AB-le Harju Maakohtu 01.03.2024 otsusest tulenevad nõuded jõustunud osas ning osas, milles kostja esitas apellatsioonkaebuse (s.o jõustumata osas), ei ole hageja oma nõudeid loovutanud. Seega ei saa Rediem Capital AB-d pidada apellatsioonimenetluses hageja eriõigusjärglaseks ning ringkonnakohtul ei ole alust teda hageja eriõigusjärglasena menetlusse kaasata.
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
14.1.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse ja selle alusel kindlaks määratud hüvitatavate menetluskulude suuruse osas.
14.2.Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel ja jättis sellest tulenevalt ekslikult hageja menetluskulud 80,7% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
14.2.1.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mistõttu peab kohus põhjendama, miks on sel viisil menetluskulude jaotamine kohtu hinnangul õiglane.
2-23-126294 Riigikohtu praktika kohaselt on olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul arvestada konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
14.2.2.Siinses asjas esitas hageja kostja vastu rahalised nõuded ning maakohus põhjendas hageja kulude jätmist 80,7% ulatuses kostja kanda hagi rahuldamise ulatusega. Iseenesest on ülaltoodut arvestades õige maakohtu arusaam, et eelkõige tuleks sellise asja menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral jaotada eelkõige vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Samas tuli arvestada sedagi, et hageja algselt esitatud nõue ei olnud nõude esitamise aja seisuga suures osas põhjendatud, sest hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei olnud kostjaga sõlmitud laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Hageja esitas algselt hagi põhivõla (3023,36 eurot), intressi (96,57 eurot), haldustasu (23,6 eurot), sissenõudmiskulude hüvitise (50 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise (149,25 eurot) ja alates 25.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise (9,9% aastas), s.o kokku 3342,78 euro ja alates hagi esitamisest täiendavavalt edasiulatuva viivise saamiseks. Arvestades seda, et hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega olnud laenulepingut kehtivalt üles öelnud, oli hagejal avalduse esitamise aja seisuga õigus nõuda kostjalt üksnes selle aja seisuga sissenõutavaks muutunud laenu tagasimakseid vastavalt hageja tehtud ümberarvutustele. Hageja esitatud uue maksegraafiku (dtl 143) järgi oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja (27.06.2023) seisuga kostjal tasumata seitse osamakset ning üks osamakse oli tasutud osaliselt, st kokku oli võlg 517,56 eurot (17,55+7×71,43), s.o üle kuue korra vähem maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagis nõutust. Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka hageja hiljem alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja lepingu kehtivalt ülesütlemise kontrollimiseks palus maakohus hagejal esitada korduvalt täiendava seisukoha (19.09.2023 puuduste kõrvaldamise määrus, 11.12.2023 kohtunõue ja 05.02.2024 selgituskiri), mille kohta pidi ka kostja esitama seisukoha. Seega on suur osa menetluskuludest tingitud hagejapoolsest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ja lepingu ülesütlemise reeglite järgimata jätmisest.
14.2.3.Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu, et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellises olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
15.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
16.Ringkonnakohus jätab vastu võtmata apellatsioonkaebusele lisatud Harju Maakohtu 26.03.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-149997, sest sellel, kuidas maakohus on teises tarbijakrediiti puudutavas tsiviilasjas menetluskulud jaotanud, ei ole siinses asjas tähtsust.
2-23-126294 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Rediem Capital AB taotlusega seotud menetluskulud jäävad taotluse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 169 lg 3 alusel Rediem Capital AB kanda.
18.Arvestades menetluskulude jaotust, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsioonimenetluses.
18.1.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot, mida saab pidada põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks TsMS § 138 lg 2 tähenduses.
18.2.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 720 eurot. Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi, sh maakohtu otsuse analüüsiks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks, 17.09.2024 taotluse, täiendava selgituse ja tõenditega tutvumiseks 2 tundi ning sellele seisukoha koostamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse, 17.09.2024 taotluse ning kostja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik üksnes osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul võis kogenud õigusteadmistega isikul kuluda maakohtu otsuse vaidlustamist puudutavatele toimingutele kokku maksimaalselt 2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit (kokku 2,25 tundi). Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot, mis ei ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.
18.3.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale hagejale langevas osas kokku 270 eurot (2,25 tundi × 120 eurot/tund), mis tuleb hagejalt koos riigilõivuga 70 eurot (kokku 340 eurot) kostja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.