3.Välja mõista kostjalt K D’ilt hageja Revensen OÜ kasuks viivis põhinõudelt (7 000 eurolt) alates 23.08.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingujärgses määras 22.41% aastas, kuid mitte rohkem kui 7 000 eurot. 1 (7)
2-23-121881
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt K D’ilt hageja Revensen OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 1 220 (üks tuhat kakssada kakskümmend) eurot (sh riigilõiv 840 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot).
5.Välja mõista kostjalt K D’ilt hageja Revensen OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 220 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Revensen OÜ esitas 26.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7874,33 euro saamiseks. Kohus tegi 31.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ning e-posti aadressidel xxxx, xxxx ja xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 14.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 15.08.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks ja 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.22.08.2023 esitas Revensen OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse K D’i vastu põhivõlgnevuse 7 000 eurot, intresside 480.49 eurot, viiviste 704.49 eurot, sissenõudekulude 15 eurot, laenuintresside tasumisega viivitamise hüvitise 81.33 eurot, lepingu rikkumise kahjuhüvitise 700 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt 21.11.2022 sõlmisid AB Kreditex AS (edaspidi Liisinguandja) ja põhivõlgnik K D kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. xxxx. Liisingulepingu alusel omandas Liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto xxxx, VIN-kood: xxxx, Eesti reg. nr. xxxx (edaspidi Liisinguese) ja andis Liisingueseme kostja valdusse ja kasutusse. Liisingueseme Liisinguandja poolt omandamise hind oli 11 900 eurot, mis on krediidisummaks. 2 (7)
2-23-121881 Pärast liisingumaksete tasumist pidi Liisingueseme omand kostjale üle minema. Kostja on end tuvastanud Veriff vahendusel 15.11.2022. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma Liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid Liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokkulepitud intressimääraks oli Liisingulepingu punkti 1.7. kohaselt 0.062 % päevas ehk 22.41% aastas. Kokku kohustus põhivõlgnik tasuma 11 868 eurot (esimene osamakse 213 eurot + teised osamaksed 195 eurot x 60+ lepingutasu 150 eurot). Kostja ei ole liisinglepingu järgseid makseid teostama hakanud. Kostja liisingulepingu järgseid kohustusi tähtaegselt täitma ei asunud. Kostja on tasunud 500 eurot, mida hageja arvestab põhiosa katteks.
5.Makseviivituse tõttu saatis liisinguandja kostjale korduvalt meeldetuletusi so 02.02.2023, 08.02.2023, 25.02.2023, 03.03.2023 ja 06.03.2023. 27.02.2023 edastas AB Kreditex AS kostjale liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale võla tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja. Kostja võlga ei tasunud ja 14.03.2023 kirjaga ütles Liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi Liisingueseme tagastamist. Liisinguandja korduvalt saatis kostjale kirjad, nõudes sõiduki tagastamist, kuid liisinguese on jäänud tagastamata. Kostja ei ole Liisingueset tagastanud. Vara tagastama jätmise tõttu ei ole võimalik VÕS § 367 lg 1 tuleneva liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude hüvitamisel arvestada § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (sest asja ei ole tagastatud). 04.04.2023 loovutas Liisinguandja Liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale ja teavitas sellest kostjat.
6.Hageja nõuab põhivõlga summas 7 000 eurot. Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 14.03.2023 oli summas 480.49 eurot. Liisingulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 22.41%, 0.062% päevas. Pooled on 21.11.2022 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 4 718 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 30.11.2021 kuni 31.05.2022 (21.11.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16.91%, mille kolmekordne 50.73% ja 16.30% kolmekordne 48.90%. Kostjal on intressi võlgnevus alates esimesest osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 25.12.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 480.49 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 21.08.2023 on summas 704.49 eurot. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 22,41% aastas ehk 0,062% päevas üldtingimuste punktiga 7.5 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käituvad võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult. Hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest on summas 81.33 eurot (vastavalt lepingu punktile 10.6). Hageja nõuab kahjuhüvitist intresside tasumisega viivitamise eest vastavalt lepingu punktile 10.6. Pooled on lepingus sellised tingimused kokku leppinud ning hageja on õigustatud hüvitist nõudma vastavalt kokkuleppele. Hageja arvestab kahjuhüvitist vastavalt Liisingulepingu üldtingimuste punktile 10.6, so 20% tasumata intresside summalt. Tegemist on kahju hüvitamisega. 3 (7)
2-23-121881 Lepingu kehtivuse ajal ei tasunud võlgnik õigeaegselt intresse raha kasutamise eest, millega jämedalt rikkus oma lepingulist kohustust. Kahjuhüvitis lepingu sätete mittetäitmise / rikkumise eest on summas 70 eurot vastavalt lepingu punktile 10.3. ja 10.7. Hageja nõuab kahjuhüvitist lepingu sätete mittetäitmise eest vastavalt lepingu punktile 10.3. Pooled on lepingus sellised tingimused kokku leppinud ning hageja on õigustatud hüvitist nõudma vastavalt kokkuleppele. Võla sissenõudmiskulud on summas 15 eurot. Sissenõudekulusid nõuab hageja vastavalt Liisingulepingu nr xxxx p 7.8, 10.11: ülesütlemise hoiatus 1 x 5 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 5 eurot, nõude loovutamise teatis 1 x 5 eurot = 15 eurot. Liisingulepingu nr L221121001 p 10.11 Lepingu kehtivusajal võib Liisinguandja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Enne sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist saadab Liisinguandja vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Võlgnevusega seoses kliendile posti teel teatise saatmise teenustasu alates teisest kirjast 5 eurot; pärast Lepingu lõppemist võib Liisinguandja saata tasulise meeldetuletuskirja kõige varem 7 kalendripäeva möödumisel Lepingu lõppemisest. Vastava kirja hind on: 15 eurot, kui Liisinguandja nõue on kuni 500 eurot; 20 eurot, kui Liisinguandja nõue on üle 500 euro ja kuni 1 000 eurot; 25 eurot, kui Liisinguandja nõue on üle 1 000 euro; maksete tasumata jätmisel võivad lisanduda võlgade sissenõudmisteenuse osutaja tasud ja/või kohtukulud ja/või kohtutäituritasud.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel ka liisinguandja peab oma kohustusi nõuetekohaselt täitma mitte ainult liisinguandja. Andmed, mida laenuandja kontrollib laenusaaja maksevõimelisuse jaoks, esitab siiski laenusaaja ise. Liisinguandja on üksnes piiratud võimalused kontrollida esitatud infot täiendavatest allikatest (pensioniregister, maksehäireregister, pangakonto väljavõte). Hageja on seisukohal, et liisinguandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Olukorras, kus näiteks liisingusaaja on tahtlikult jätnud liisinguandjale esitamata teabe või võltsinud esitatud krediidivõimekuse hindamiseks vajalikku teavet ja selle tagajärjel on liisinguandja hinnanud liisingusaaja krediidivõimelisust valesti, ei saabu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevad tagajärjed. Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiasutus ei saanud ega pidanud ette nägema (nt. kliendi võetud kohustusi eraisikutelt/tuttavatelt, kliendi hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu kaotus/vähenemine, kliendi muude tulude vähenemine, tagatisvara turuväärtuse vähenemine, kliendi poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi ja finantsvõimekuse varjamine jmt). Krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Kostja esitas 21.11.2022 laenutaotluse laenusummale 12 000 eurot, tähtaeg 60 kuud ja intressiga 15%. Muid andmeid kostja ei märkinud, soovis esialgu vaid uurida liisingu saamise võimalusi. Märkis enda sissetulekuks 6 kuu keskmise 2 800 eurot, väljaminekuteks 200 eurot, finantskohustusteks 1 000 eurot. Laenu eesmärgiks auto ost. Töökohaks märkis xxxx, ülalpeetavaid ei ole. Kostjal paluti esitada arveldusarve väljavõte ajavahemiku kohta so mai 2022 kuni november 2022. Kostja esitas Swedbank AS väljavõtte ja LHV Pank AS väljavõtte mai 2022 kuni november 2022 ning Soome panga arveldusarve väljavõtte. Kostjale kinnisvara ei kuulunud. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid, mille kohta koostati 4 (7)
2-23-121881 laenumemo. Kostja igakuised kohustused olid kokku tarbimislaenud summas 822.45 eurot ja majapidamiskulud summas 200 eurot, kokku 1 022.45 eurot. Maksehäired puuduvad. Maksu-ja Tolliametis võlgu ei ole. Kohtulahendid puuduvad ja andmed Ametlikud Teadaanded puuduvad. Soome arveldusarve väljavõtte kohaselt 5 kuu keskmine sissetulek 2 576 eurot. Pensionikonto andmed puuduvad. Isikutuvastus on tehtud dokumendi alusel. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 332.06 eurot (kostja finantskohustused 822.45 + majapidamiskulud 200 + väljastatud laen 195 = 1 217.45 eurot. Reserv summas 1 358.55 eurot (2 576-1 217.45). Kliendi taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Võla teenindamise suhe 2.34% ning võla teenindamise ja sissetuleku limiidi suhe 39.50%. Liisinguandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 7500 eurot, kuumaksega 195 eurot, tähtajaga 60 kuud, lepingu tasuga 150 eurot ja omafinantseeringuga 500 eurot. Kostja suhtes teostati ka maksehäireregistri päring ja väljavõttest nähtus, et kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Arvestades hagi aluseks oleva liisingulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse liisinguvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7 000 eurot, intressid 480.49 eurot, viivise 704.49 eurot, sissenõudekulud 15 eurot, laenuintresside tasumisega viivitamise hüvitise 81.33 eurot, lepingu rikkumise kahjuhüvitise 700 eurot ja viivis alats 23.08.2023 põhinõudelt 7 000 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 22.41% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud ja kohtuvälised kulud summas 1 520 eurot, sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 840 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 660 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 23.08.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile xxxx, mis on ühtlasi ka kostja registrijärgne elukoht, kuid materjalid tagastati kohtule üleandmatult märkega „ei ela antud aadressil“. Kostjale aadressile xxxx saadetud hagimaterjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale aadressile xxxx saadetud hagimaterjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale aadressile xxxx saadetud materjalid tagastati kohtule üleandmatult märkega „ei nõutud“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid elektroonilisele aadressile xxxx, kuid kinnitus puudub. Kostja telefon xxxx ei vasta, viga numbri valimisel. Kostjal puudub kehtiv töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2023 vastuse kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis K D viibimiskoha kohta täiendav informatsioon puudub. Viimane kontakt piirkonnapolitseinikul oli isikuga telefoni teel 11.08.2023 (mis seisuga 14.02.2024 enam ei kehti), kus väitis, et elab xxxx, 5 (7)
2-23-121881 aadressi keeldub avaldamast ja aadressil: xxxx isik ei ela. Piirkonnapolitseinikul 14.02.2024 ei ole läbi lähedaste õnnestunud isikuga kontakti saada. Väidavad, et on viimati suhelnud suvi 2023 ning läbi Interneti. Sugulaste teadmisel elab isik endiselt xxxx, kontaktaadressi teavet ei ole. Seega ei ole politseil täiendavat teavet K D’i viibimiskoha kohta ega muid tõendeid seoses isiku viibimiskohaga. Sellepärast hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 01.03.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 8 981.31 euro (sh põhivõlgnevus 7 000 eurot, intressid 480.49 eurot, viivised 704.49 eurot, sissenõudekulud 15 eurot, laenuintresside tasumisega viivitamise hüvitis 81.33 eurot, lepingu rikkumise kahjuhüvitis 700 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 7 000 eurolt alates 23.08.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingujärgses määras 22.41% aastas, kuid mitte rohkem kui 7 000 eurot.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud 660 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 5.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja teenust 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid 6 (7)
2-23-121881 õigusabikulud 5.5 tunni ulatuses, so summas 660 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on sisuliselt 13-l leheküljel. Lisadena on sõlmitud leping, selle lisad ülesütlemise teatis, nõude loovutamise teatis, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 5.5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, enam-vähem trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 360 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 26.05.2023 240 eurot ja hagiavalduse esitamisel 22.08.2023 summas 600 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 220 eurot, s.h riigilõiv 840 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.