2-22-5583 ALFA Yacht Production OÜ hagi X vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (täiteasjas nr xxx) Hagi hind 6000 eurot Hageja: ALFA Yacht Production OÜ (registrikood 11420857, likvideerimisel); asukoht Männiku tee 77, 11213 Tallinn
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja seaduslik esindaja: likvideerija Kalev Kaal (isikukood xxx); e-post: xxx Kostja: X (isikukood xxx), aadress xxx
2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-22-5583 Harju Maakohtu 19.04.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr xxx kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
3.Jätta menetluskulud hageja ALFA Yacht Production OÜ kanda.
4.Mõista hagejalt ALFA Yacht Production OÜ-lt kostja X kasuks välja menetluskulude (õigusabikulude) hüvitis summas 900,60 eurot (koos käibemaksuga).
ALFA Yacht Production OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt (900,60 eurot) kostjale Xile viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-22-5583 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.03.2024). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hageja esitas 14.04.2022 Harju Maakohtusse hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse kostja vastu, milles taotles tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx kostja ALFA Yacht Production OÜ suhtes ning hagi tagamise abinõuna taotles hageja peatada menetlus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevas täiteasjas nr xxx (sh kõik täitetoimingud) (I kd, tl 1-5). Hageja tugineb kostjaga 06.10.2017 sõlmitud töövõtulepingule ja selle lisadele, väites, et hagejal on kostja vastu nõue, millega hageja on sisuliselt tasaarvestanud kostja nõuded hageja vastu (I kd, tl 1-53). Hageja suhtes alustatud täiteasjas nr xxx täitemenetlust 55 355,39 euro väljamõistmiseks. Täitedokumentideks on Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 kohtulahend nr T 334519 ja Rootsi Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohtu 08.10.2020 kohtulahend nr T 251918. Nõude sisu on kohtulahenditega väljamõistetud menetluskulud ja lisanduvad viivised. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu, sest hageja on täitemenetluse aluseks oleva nõude tasaarvestanud enda nõudega töövõtulepingu alusel tasu ja saamiseks ja lepingu esemega (purjejahi) hoidmisega seotud kulude hüvitamiseks kokku summas 65 682 eurot. Hageja on esitanud Rootsi Blekinge Maakohtusse 12.02.2020 avalduse tasu ja purjejahi hoidmisega seotud kulutuste hüvitamiseks, mida menetletakse kohtuasjas nr T 415-20 (I kd, tl 1-53).
2.06.10.2017 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu nr XXX (I kd, tl 6), mille alusel kohustus töövõtja transportima tellijale kuuluva purjejahi Rootsist Eestisse ning teostama selle suhtes töövõtu esemeks olevad remondi- ja hooldustööd. Töövõtja teostas tööd ning nõudis tellijalt nende eest tasumist summas 59 045 eurot (koos käibemaksuga), samuti purjejahi hoidmisega seotud kulude hüvitamist summas 6 636 eurot (koos käibemaksuga). Tellija tööde eest tähtaegselt ei tasunud ning hoidmisega seotud kulusid ei hüvitanud. Töövõtja otsustas kasutada õiguskaitsevahendina omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigust ning purjejahti tellijale mitte üle anda kuni tellijapoolse rahalise kohustuse täitmiseni.
3.Tulenevalt asjaolust, et tellija näol oli tegemist tarbijaga, kelle elukoht on Rootsis, allus vaidlus Rootsi kohtule ning kuulusid kohaldamisele Rootsi tarbijate kaitseks ettenähtud imperatiivsed sätted. Rootsi kohus rahuldas tellija hagi 10.10.2019 otsusega ning kohustas töövõtjat andma purjejahi tellijale üle ning hüvitama viimase menetluskulud summas 156 080 Rootsi krooni, millele lisandub Rootsi intressiseaduse § 6 järgne viivis (hagi lisa 2, I kd, tl 8-24; Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 otsus kohtuasjas nr T 2519-18 + tõlge eesti keelde). Rootsi apellatsioonikohus (hagi lisa 3; I kd tl 25-41; Rootsi Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohtu 08.10.2020 otsus kohtuasjas nr T 2519-18 + tõlge eesti keelde). Viimane muutis maakohtu otsuse resolutsiooni ja täpsustas loeteluna vara koosseisu, mille töövõtja pidi kohtuotsuse alusel tellijale üle andma 2 (9)
2-22-5583
(apellatsioonikohus tõi välja purjejahi mudeli, nime ja selle koosseisu kuuluvad seadmed ja tarvikud). Töövõtjalt tellija kasuks välja mõistetud maakohtu menetluskulude osas maakohtu otsus jõustus ning lisaks kohustas apellatsioonikohus töövõtjat tellijale hüvitama ka apellatsiooniastme menetluskulud summas 342 164 Rootsi krooni, millele lisandub Rootsi intressiseaduse § 6 järgne viivis (hagi lisa 3). Kohtuotsusest nähtuvalt rahuldati tellija nõue purjejahi väljaandmiseks Rootsi tarbijaseaduse § 49 alusel, millest tuleneb, et töövõtjal on õigus hoida asja enda valduses, kui tarbija ei maksa tähtaegselt seda, mida töövõtjal on õigus töö teostamise tõttu nõuda. Maksega seotud vaidluste korral kehtib kinnipidamisõigus seni, kuni tarbija on esitanud töövõtja nõutud summale vastava tagatise (vt hagi lisa 3 – kohtuotsuse lk 5 „Apellatsioonikohtu otsuse põhjendus“). Kuna tellija oli esitanud 2018 augustis/septembris töövõtjale viimase nõuet tagava pangagarantii, leidis kohus, et Rootsi õiguse järgi puudus töövõtjal pärast pangagarantii andmist alus purjejahi väljaandmisest keeldumiseks, mistõttu kohustas kohus töövõtjat purjejahi tellijale tagastama. Seega, kuigi töövõtja tasu ja kulutuste hüvitamise nõuet kohus sisuliselt küll jaatas (pidades põhjendatuks tellija poolt sellele vastava tagatise andmist töövõtjale), siis otsuse resolutsioonis kohus töövõtja rahalise nõude osas seisukohta võtta ei saanud (kuna tegemist oli tellija hagiga purjejahi väljaandmise nõudes ning töövõtja rahalist nõuet kohus eraldi läbi ei vaadanud). Seoses viidatud Rootsi kohtuotsuste jõustumisega muutusid sissenõutavaks tellija menetluskulude hüvitamise nõuded töövõtja vastu kokku summas 48 369,45 eurot3 (vt ülal p 2.4 ja 2.5) ning oli tekkinud olukord, kus pooltel olid üksteise suhtes vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded. 12.02.2020 pani töövõtja oma nõude tellija vastu maksma ka ametlikult (hagi lisa 4, I kd, tl 42-45), põhjendades nõude alust ja suuruse kujunemist kogusummas 65 682 eurot. Poolte nõuete tasaarvestamisega vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppesid. 20.03.2022 sai hageja (töövõtja) Eesti kohtutäitur Elin Vilippus’elt täitmisteate (vt lisa 5 - 07.03.2022 täitmisteade täiteasjas nr xxx; I kd, tl 46-47) koos kohtutäituri otsusega täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks (I kd, tl 48-49). Viidatud täitmisteates on sissenõudjaks märgitud kostja (tellija) ning täitedokumendina nimetatud Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 kohtulahendit nr T 3345-19. Kuna täiteasjas nr xxx sundtäidetavatest täitedokumentidest tulenevad nõuded hageja suhtes on tasaarvestusega lõppenud, on täitemenetlus alusetu, mistõttu esitab hageja käesoleva hagi nimetatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Pooltel oli üksteise suhtes tekkinud vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded, sh kostjal hageja vastu välisriigi kohtulahenditest tulenevate menetluskulude hüvitamise nõuded kokku summas 48 369,45 eurot (millele täitmisteate koostamise aja hetke seisuga oli lisatud ka viivis ning saadud kogunõude summaks 55 355,39 eurot) ning hagejal kostja vastu 12.02.2020 avalduses lahti kirjutatud tasu ja kulutuste hüvitamise nõue kokku summas 65 682 eurot. Olukorras, kus hagejal oli kostja vastu Lepingust tulenev selge ja sissenõutavaks muutunud nõue, millega hageja tasaarvestas välisriigi täitedokumentidest tulenevad kostja nõuded juba enne täitemenetluse alustamist, on välisriigi kohtulahenditest tulenevad kostja nõuded lõppenud (VÕS § 186 p 2, § 197 lg 1, lg 2 ja § 198) ning vastavate kohtulahendite alusel sundtäitmine välistatud. Seetõttu palub hageja kohtul TMS § 221 lg 1 alusel tunnistada lubamatuks täiteasjas nr xxx täitmiseks esitatud välisriigi kohtulahendite sundtäitmine neist tulenevate nõuete lõppemise tõttu tasaarvestuse tulemusena. Hageja tasaarvestus on kehtiv, tasaarvestuse võimalikkus tekkis pärast viidatud välisriigi kohtulahendite jõustumist, kuna kostja nõuded, mida hageja sai enda vastunõudega tasaarvestada tekkisid alles vastavate välisriigi 3 (9)
2-22-5583 kohtulahendite jõustumisest. Nimelt kujutab kostja poolt täitemenetluse nr xxx raames sissenõutav summa endast kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitamisenõudeid. Rootsi kohtumenetluste ajal kostjal vastavaid nõudeid veel ei olnud, mida hageja oleks saanud tasaarvestada ning seega tekkis tasaarvestusolukord alles pärast viidatud välisriigi kohtulahendite jõustumist.
9.Kokkuvõttes on hageja teostatud tasaarvestus käesoleval juhul kehtiv, täitemenetluse aluseks olevad nõuded lõppenud ning sundtäitmine täiteasjas nr xxx tuleb tunnistada lubamatuks. Hageja on hagiavalduses teinud alternatiivse protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, tasaarvestamaks kostja täitemenetluses esitatud nõuet (so 55 355,39 eurot + lisanduvad viivised) enda nõudega kostja vastu (so põhinõue summas 65 682 eurot, vt ülal p 2.2). Selle tulemusena poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppevad (I kd, tl 1-5; 187-189).
KOSTJA SEISUKOHAD
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, tühistada hagi tagamise abinõu täitemenetluse peatamiseks Elin Vilippuse täiteasjas nr xxx ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda (I kd, tl 87-92, 137-142, 166-169, 181-183, II kd, 1-12, 28-29).
11.06.12.2022 on Blekinge Maakohus kohtuasjas nr T859-22 muutnud 28.02.2022 Blekinge Maakohutu tagaseljaotsust kohtuasjas T 415-20. Nimetatud kohtuotsusega on kohus otsustanud hageja ja kostja vahelised nõuded alljärgnevalt: 1) kostja kohustub hagejale tasuma 30 486 eurot ja viivist põhisummalt vastavalt Rootsi intressiseaduse § 6 alusel alates 01.07.2021 kuni raha laekumiseni (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p. 3); 2) hageja kohustub tasuma kostjale 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja lisaks 71 911 eurot ning viivise Rootsi intressiseaduse § 6 alusel summalt 65 911 eurot alates 18.02.2021 ja summadelt 96 270 SEK ja 19 466 eurot alates 01.07.2021, kõik eeltoodu kuni raha laekumiseni, kusjuures p. 3 nimetatud summa ja viivis tuleb maha arvestada (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p 4).
12.Eeltoodust nähtub, et Blekinge Maakohus on 06.12.2022 kohutasjas nr T859-22 teinud otsuse, mis on poolte vahelistes õigusvaidlustes lõplik. Antud lahendis on otsustatud poolte vaheliste nõuete suurused, otsus on jõustunud ja rohkem samade osapoolte vahel Rootsi Kuningriigi kohtuinstantsides ega mujal kohtutes (v.a antud tsiviilasi) vaidlusi ei ole.
13.Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu tasaarvestuse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja hagejal puuduvad tasaarvestuse eelduseks olevad nõuded kostja vastu lähtudes allolevast.
14.Kostja nõuded hageja vastu on alljärgnevad: 1) 27.10.2021 kostja avalduse alusel algatatud Elin Vilippuse täiteasjas nr xxx sissenõutav põhisumma 49 902, 44 eurot ja viivitusintress avalduse esitamise seisuga 5 452,95 eurot, so kokku 55 355, 39 eurot; 2) Blekinge Maakohtu 06.12.2022 kohtuasja nr T859-22 alusel 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja 71 911 eurot, so kokku 80 385,04 eurot. Kokku võlgneb hageja kostjale 135 740, 43 eurot, lisanduvad viivised vastavalt Rootsi intressiseaduse § 6.
15.Hageja nõuded kostja vastu on järgmised: Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p. 3 alusel 30 486 eurot ja viivist põhisummalt vastavalt Rootsi intressiseaduse § 6.
16.VÕS § 197 lg sätestab tasaarvestuse mõiste mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagejal puudub tasaarvelduse eelduseks olev nõue 4 (9)
2-22-5583 suuruses, mis võimaldaks kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust täies ulatuses, seega on ära langenud ka hageja poolt esitatud hagi alus tasaarvelduse kohaldamiseks ja sellest tulenevalt ka hagi ese sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning kostja on seisukohal, et hagi tuleb kostja vastu jätta täies ulatuses rahuldamata. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid (Riigikohtu 27.10.2021 lahend nr 2-19-6689; 15.06.2021 lahend nr 2-1915657/29, p 12) (II kd, 1-12, 28-29).
MENETLUSE KÄIK
17.14.04.2022 esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse kostja vastu, milles taotles tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx ALFA Yacht Production OÜ (registrikood 11420857) suhtes ning hagi tagamise abinõuna taotles hageja peatada menetlus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevas täiteasjas nr xxx (sh kõik täitetoimingud) (I kd, tl 1-5).
18.Oma nõudes tugines hageja kostjaga sõlmitud 06.10.2017 sõlmitud töövõtulepingule ja selle lisadele, väites, et hagejal on kostja vastu nõue millega hageja on sisuliselt tasaarvestanud kostja nõuded hageja vastu, kostja ei nõustunud hagiga ja vaidles sellele vastu.
19.19.04.2022 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse kohtutäitur Elin Vilippuse täiteasjas nr xxx kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-5583 tehtava kohtulahendi jõustumiseni (I kd, tl 55-56).
20.Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.09.2022 määrusega Harju Maakohtu 19.04.2022 määruse muutmata (I kd, tl 179).
21.30.06.2022 esitas kostja taotluse peatada tsiviilasja nr 2-22-5583 menetlus kuni Rootsi Blekinge Maakohtu (Blekinge tingsrätt) menetletavas asjas nr T 415-20 jõustub menetlust lõpetav kohtulahend, põhjendades taotlust asjaoluga, et hageja ja kostja vaheline vaidlus samadel alustel toimub juba Rootsi kohtus kohtuasjas nr T 415-20 (I kd, tl 137-158).
22.06.12.2022 rahuldas kohus kostja taotluse ning peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-225583 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Rootsi Blekinge Maakohtu kohtuasjas nr T 415-20 (I kd, tl 192-193).
23.05.12.2023 esitas kostja taotluse menetluse uuendamiseks (II kd, tl 1-4).
24.Kohus uuendas 18.12.2023 määrusega menetluse TsMS § 361 lg 1 alusel ning määras kirjaliku menetluse TsMS § 403 lg 1 kohaselt (II kd, tl 23-24).
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus, tutvunud poolte väidete ning seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
26.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • 06.10.2017 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu nr XXX, mille alusel kohustus hageja (töövõtja) transportima kostjale (tellijale) kuuluva purjejahi Rootsist Eestisse ning teostama selle suhtes töövõtu esemeks olevad remondi- ja hooldustööd (I kd, tl 6). 5 (9)
2-22-5583 •
Hageja (töövõtja) otsustas kasutada õiguskaitsevahendina omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigust ning purjejahti tellijale mitte üle anda kuni tellijapoolse (kostja) rahalise kohustuse täitmiseni.
•
Kostja (tellija) pöördus oma õiguste kaitseks Rootsi kohtusse. Rootsi maakohus rahuldas kostja (tellija) hagi 10.10.2019 otsusega ning kohustas hagejat (töövõtjat) andma purjejahi tellijale üle ning hüvitama viimase menetluskulud summas 156 080 Rootsi krooni, millele lisandub Rootsi intressiseaduse § 6 järgne viivis (I kd, tl 8-24; Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 otsus kohtuasjas nr T 2519-18; tõlge eesti keelde).
•
Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 otsust asjas T 2519-18 kontrollis Rootsi apellatsioonikohus Rootsi Skåne ja Blekinge Apellatsioonikohtus 08.10.2020 otsuses kohtuasjas nr T 3345-19 (I kd, tl 25-41; tõlge eesti keelde). Rootsi apellatsioonikohus muutis maakohtu otsuse resolutsiooni ja täpsustas loeteluna vara koosseisu, mille töövõtja pidi kohtuotsuse alusel tellijale üle andma. Hagejalt kostja (töövõtjalt tellija) kasuks välja mõistetud maakohtu menetluskulude osas maakohtu otsus jõustus ning lisaks kohustas apellatsioonikohus hagejat (töövõtjat) kostjale (tellijale) hüvitama apellatsiooniastme menetluskulud summas 342 164 Rootsi krooni, millele lisandub Rootsi intressiseaduse § 6 järgne viivis (I kd, tl 25-41).
•
Kostja esitas Rootsi kohtule hagi purjejahi väljaandmiseks. Kohtuotsusest nähtuvalt puudus Rootsi õiguse järgi hagejal (töövõtjal) pärast pangagarantii andmist alus purjejahi väljaandmisest keeldumiseks, mistõttu kohustas kohus hagejat (töövõtjat) purjejahi kostjale (tellijale) tagastama.
•
Rootsi kohtuotsuste jõustumisega muutusid sissenõutavaks kostja (tellija) menetluskulude hüvitamise nõuded hageja (töövõtja) vastu kokku summas 48 369,45 eurot.
•
20.03.2022 sai hageja (töövõtja) Eesti kohtutäitur Elin Vilippuselt täitmisteate (I kd, tl 46-47; 07.03.2022 täitmisteade täiteasjas nr xxx) koos kohtutäituri otsusega täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks (I kd, tl 48-49; 07.03.2022 kohtutäituri otsus täiteasjas nr xxx). Täitmisteate kohaselt on sissenõudjaks kostja (tellija) ning täitedokumendina nimetatud Rootsi Blekinge Maakohtu 10.10.2019 kohtulahendit nr T 3345-19.
•
12.02.2020 avaldusega põhjendas hageja (töövõtja) oma nõuet ja selle kujunemist kostja (tellija) vastu kogusummas 65 682 eurot (I kd, tl 42-44).
•
Hageja esitas kostja vastu Rootsi Blekinge Maakohtule 12.02.2020 avalduse tasu ja purjejahi hoidmisega seotud kulude hüvitamise nõudes summas 46 681 eurot, mida menetleti kohtuasjas nr T 415-20 (I kd, tl 42-44). Kostja esitas vastuhagi, milles nõudis purjejahi tagastamisega hilinemise eest leppetrahvi, purjejahi hageja juurest äratoomisega seotud kulude hüvitamist ja purjejahile hageja valduses olemise ajal tekitatud kahju hüvitamist. Kostja taotleb hagejalt 156 656 euro ja 625 253 Rootsi krooni välja mõistmist (I kd, tl 105-127).
•
Blekinge Maakohus tegi 06.12.2022 kohtuasjas nr T859-22 otsuse (jõustunud), millega muutis ära maakohtu 28.02.2022 tagaseljaotsuse kohtuasjas nr T415-20 (II kd, tl 5-7). Kohtuotsuses tuvastas kohus, et pooltel olid üksteise suhtes vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded (II kd, tl 6).
27.Kokkuvõtlikult vaidlevad pooled selle üle, kas oli tekkinud olukord, kus pooltel olid üksteise suhtes vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded ning kas poolte nõuete tasaarvestamisega vastastikused nõuded lõppesid kattuvas ulatuses või mitte. 6 (9)
2-22-5583
28.Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama lõike teises lauses nimetatud juhtudel viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendid ning kohtutäitur alustas nende alusel täitemenetlust täiteasjas nr xxx.
29.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus ning ühes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS § 221) ei tähenda seda, et automaatselt on sundtäitmine lubamatu ka teistes sama võlgniku vastu toimuvates täitemenetlustes ja et kohtutäitur peaks need lõpetama TMS § 48 lg 1 p 4 alusel (vt Riigikohtu 12.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9391, p 17).
30.06.12.2022 on Rootsi Blekinge Maakohus kohtuasjas nr T 859-22 (jõustunud) muutnud 28.02.2022 Blekinge Maakohutu tagaseljaotsust kohtuasjas nr T 415-20 (II kd, tl 5-7). Nimetatud kohtuotsusega on kohus otsustanud hageja ja kostja vahelised nõuded alljärgnevalt: • Kostja kohustub hagejale tasuma 30 486 eurot ja viivist põhisummalt vastavalt Rootsi intressiseaduse § 6 alusel alates 01.07.2021 kuni raha laekumiseni (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p 3); • Hageja kohustub tasuma kostjale 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja lisaks 71 911 eurot ning viivise Rootsi intressiseaduse § 6 alusel summalt 65 911 eurot alates 18.02.2021 ja summadelt 96 270 SEK ja 19 466 eurot alates 01.07.2021, kõik eeltoodu kuni raha laekumiseni; p 3 nimetatud summa ja viivis tuleb maha arvestada (Blekinge Maakohtu otsus T859-22 p 4).
31.Seega on Rootsi Blekinge Maakohus teinud 06.12.2022 kohtuasjas nr T859-22 otsuse (jõustunud), millega tuvastas, et pooltel olid üksteise suhtes vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded (II kd, tl 6).
32.Kohus peab käesolevas menetluses tuvastama, kas pooltevahelised nõuded on kehtivalt tasaarvestatud. Rootsi kohtumenetlustes on tuvastatud, et kostja nõuded hageja vastu on järgmised: • 27.10.2021 kostja avalduse alusel algatatud Elin Vilippuse täiteasjas nr xxx sissenõutav põhisumma 49 902, 44 eurot ja viivitusintress avalduse esitamise seisuga 5 452,95 eurot, so kokku 55 355, 39 eurot (I kd, tl 46-47); • Blekinge Maakohtu 06.12.2022 kohtuasja nr T859-22 alusel 96 270 SEK (Eesti Pank kurss taotluse esitamise seisuga 1 EUR=11,36 SEK) ehk 8 474,047 eurot ja 71 911 eurot, so kokku 80 385,04 eurot (II kd, tl 5-7). • Seega kokku võlgneb hageja kostjale 135 740,43 eurot, lisanduvad viivised vastavalt Rootsi intressiseaduse § 6.
33.Rootsi kohtumenetlustes on tuvastatud, et hageja nõuded kostja vastu on järgmised: Blekinge Maakohtu 06.12.2022 otsuse kohtuasjas nr T859-22 p 3 alusel 30 486 eurot ja viivist põhisummalt vastavalt Rootsi intressiseaduse § 6 (II kd, tl 5-7). 7 (9)
2-22-5583
34.VÕS § 197 lg sätestab tasaarvestuse mõiste mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesolevas asjas esitatud ja uuritud tõenditega on tuvastatud, et hagejal puudub tasaarvelduse eelduseks olev nõue suuruses, mis võimaldaks kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust täies ulatuses. Seega pole alust lugeda poolte vastastikuseid nõudeid tasaarvelduse teel lõppenuks.
35.VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtupraktika järgi on tasaarvestust välistavateks vastuvuäideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu), st vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (Riigikohtu 27.10.2021 lahend nr 219-6689; 15.06.2021 lahend nr 2-19-15657/29, p 12)
36.TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Välisriigi kohtulahenditest tulenevalt on pooltel üksteise suhtes tekkinud vastastikku sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded, kuid need nõuded ei ole lõppenud tasaarvestuse tulemusena.
37.Seega ei ole hageja teostatud tasaarvestus kehtiv, täitemenetluse nr xxx aluseks olevad nõuded ei ole lõppenud, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele ning kohus ei tunnusta sundtäitmist täiteasjas nr xxx lubamatuks.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta rahuldamata ning tühistada tsiviilasjas nr 2-22-5583 Harju Maakohtu 19.04.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr xxx kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
39.TsMS § 132 lg 1 ja lg 5 kohaselt on käesoleva hagi hinnaks 6000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
41.TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud hageja kanda. 8 (9)
2-22-5583
42.Kostja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja 18.01.2024 (II kd, tl 30-31). Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
43.Kostja õigusabikulud on kokku 900,60 eurot. Kostja esindaja tunnihind on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja juristist lepinguline esindaja on käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi kokku 6,25 tundi. Kohus leiab, et kogu kostja õigusabikulu 900,60 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik kulutus. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna. Arvestades hageja nõuet, tsiviilasja keerukust (nt välisriigi kohtulahenditele tuginemine), et menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 6,25 tundi on olnud põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks (näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta). Seega võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu kostja õigusabikulu kogusummas 900,60 eurot (koos käibemaksuga), mis jääb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
44.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja menetluskuluna 05.12.2023 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot, mida kohus kostja menetluskuludena hagejalt välja ei mõista. Kostja esitas 05.12.2023 taotluse hagi tagamiseks, millelt tasus kokku riigilõivu 70 eurot (II kd, tl 1-4; 12, 15). Kohus jättis 18.12.2023 määrusega rahuldamata kostja 05.12.2023 hagi tagamise taotluse määruses kirjeldatud põhjustel (II kd, tl 2526).
45.Kostja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.