lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-13555/48

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-13555/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1438
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13555

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J Ji vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9111,77 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja T I

(registrikood

Kostja J J (isikukood xxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J Ji vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4824,11 eurot, enne 17.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 1727,63 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt alates 21.04.2020 kuni 30.08.2021 summas 1438,55 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

hageja ja kostja sõlmisid 17.02.2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxx;

-

hageja omas võlgniku vastu nõuet 21.02.2018 laenulepingust number xxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4824,11 eurot ja viivised summas 1731,74 eurot. Kuna kostja ei suutnud võlgnevust kogu ulatuses tasuda, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivisenõudest summas 4,11 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Pooled leppisid kokku võlgnevuse summas 6551,74 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot;

-

lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma;

-

kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Hageja ja kostja leppisid kompromissilepingus/võlatunnistuses kokku, et kui kostja vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohe kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 21.04.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates;

-

lepingust tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,06%. Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingi lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (so 21.04.2020 – 30.08.2021) summas 1438,55 eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;

-

hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 29.04.2020, 07.12.2020, 05.07.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 970 eurot (riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 420 eurot). Kostja vaidleb hagile vastu tuues välja järgnevad asjaolud: -

veebruaris 2018 aastal andis xxx AS kostjale väikelaenu 4500 eurot, millest kostja sai kätte 4258,10 eurot. Alatest augustis 2019 ei tasunud kostja enam laenu ning laenujääk oli sel hetkel 3776,90 eurot. Seda laenu pakkus xxx AS kostjale e-posti kaudu. Laenu andmisel ei kontrollinud krediidiandja kostja kohustusi ja väljastas selle laenu kostjale vastutustundetult. Kuna kostjal oli mitmeid teisi laene, siis kostja kohustuste kontrollimisel poleks xxx AS pidanud kostjale laenu andma. Nad rikkusid vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu pole hagejal õigus nõuda viivist;

-

xxx AS loovutas nõude hagejale, kes suurendas võlga 1,5 korda;

-

kostja pole saanud ühtegi hageja poolt viidatud võlateatist posti teel. Kõik tähitud kirjad on kostja poolt alati kätte saadud. Seetõttu pole hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu. Maksemeeldetuletusi on kostja saanud e-posti ja telefoni teel;

-

kompromissilepingule/võlatunnistusele nõudis hageja allkirja trepikojas ning hageja ei andnud kostjale aega lepingu tingimustega tutvuda. Kostjale jääb arusaamatuks kuidas nõue sedavõrd suureks on kujunenud, see ei vasta tegeliku võla suurusele.

Kohtu seisukoht

2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4824,11 eurot, enne 17.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 1727,63 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt alates 21.04.2020 kuni 30.08.2021 summas 1438,55 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Kostja väljatoodud asjaoludel sõlmis ta veebruaris 2018 väikelaenulepingu xxx AS-ga, mille alusel sai ta laenu 4500 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud asjaolude järgi ei tasunud ta laenulepingu järgseid maksed enam augustist 2019 ning lepingust tulenev nõue loovutati hagejale. Hageja on välja toonud, et hageja omas kostja vastu nõuet 21.02.2018 laenulepingust number xxx tulenevalt, mille alusel kostja võlgnes hagejale põhiosa 4824,11 eurot ja viiviseid summas 1731,74 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 17.02.2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxx, millega kostja tunnistas võlgnevust hageja ees põhiosas 4824,11 eurot ja viivitusintressi nõudes 1731,74 eurot (võlatunnistuse p 2.2.). Samas punktis on täpsustatud, et tegu on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Võlatunnistuses on märgitud, et hageja ja kostja lepivad kokku uues iseseisvas kohustuses, mille kohaselt tuleb kostjal hageja tasuda 6551,74 eurot (p 2.4.) (dtl 5).
5.Riigikohus on leidnud tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama. Eelnevast tulenevalt leidis Riigikohus, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sealjuures on Riigikohus kokkuvõtvalt selgitanud, et ei ole vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (Riigikohtu 24.11.2023 määrus p-d 27-29, asjas nr 2-2113098). Vaidlustamata asjaoludel omas hageja nõuet, millega xxx AS andis kostjale 21.02.2018 laenu ning xxx AS loovutas nõude hagejale. Seega esile toodud asjaoludel andis krediidiandja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust ning järelikult oli krediidiandja sõlminud 21.02.20218 kostjaga tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. Seega poolte esitatud asjaolude alusel saab asuda seisukohale, et kostja tunnistas 17.02.2020 võlatunnistusega tarbijakrediidilepingust tulenevat

võlga. Järelikult tuleb kohtul kontrollida, kas hageja ja kostja vahel 17.02.2020 sõlmitud võlatunnistus on kehtiv (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendi p-i 27). Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest.1 Hageja on tuginenud sellele, et vaidlusalune võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus ning lähtuvalt võlatunnistuse sisust nõustub kohus hageja sellise käsitlusega. Lähtuvalt 17.02.2020 võlatunnistuse punktides 2.3. ja 2.4. toodust leiab kohus, et kostja on võlatunnistusega loobunud täielikult võivõlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Seega on kostja kui tarbija loobunud õigusest esitada algsele nõudele, so 21.02.2018 tarbijakrediidilepingust tulenevale nõudele, ka vastuväiteid, mis tooks kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse (sh VÕS § 4034 lg 7, § 4062 lg 1). Kuivõrd tarbija ei saa VÕS § 421 järgi loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, on 17.02.2020 võlatunnistus järelikult tühine VÕS § 421 alusel (Riigikohtu 24.11.2023 määruse p 28, asjas nr 2-21-13098).

6.Kohus on hagejale 13.12.2023 kohtunõudes selgitanud, et kohtul tuleb praeguses asjas kontrollida võlatunnistuse kehtivust ning samuti on kohus selgitanud, et kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Kohus määras hagejale tähtaja esitada kohtule alussuhte (so võlatunnistuse aluseks oleva tarbijakrediidilepingu) kehtivuse ja sissenõutavusega seotud asjaolud. Seejuures palus kohus esitada andmed algse tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määra kohta ning esitada asjaolud kas ja kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 166-169). Kohtunõude on hageja saanud e-toimiku vahendusel kätte 19.12.2023, kuid nõutud asjaolusid ega tõendeid hageja kohtule ei esitanud. Kuivõrd hageja pole toonud esile ega tõendanud esialgse võlasuhte kujunemise asjaolusid2 pole kohtul võimalik kontrollida, kas ja millises ulatuses võiks hageja nõue sellest tulenevalt olla põhjendatud. Seetõttu jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Riigikohtu 03.06.2021 otsus asjas nr 2-19-5601, p 16.3. Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2023 otsust asjas nr 2-22-150688, p 10.4.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja