Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, muutes täiendamise teel selle põhjendusi.
2.Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad Y kanda. Määrata X hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 3088 eurot ja mõista see välja Ylt X kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Yl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
1(18)
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 03.11.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja avaldas Delfi võrguväljaandes kolm kommentaari: a) artikli „Mailis Repsi väärteomenetlus muudeti kriminaalasjaks“ kommenteerimise alal 10.02.2021 kell 14:45 pseudonüümi „XXX“ alt teksti: „Tallinna Pae lasteaia värava juures "hämmastab tagasihoidlikkusega" uus direktori MERCEDES-BENZ CLA XXXXXX. Igakuised rendimaksed on võrreldavad tema palgaga. Nahkpolster, luks varustus, maksimaalne lisade komplekt. Õpetajate sissetulekud kasvavad [...] Alluvad, kes ei nõustu kujunenud olukorraga, olid sunnitud «omal soovil» lahkuma või neid koondati. Lühikese aja jooksul saadeti töökassasse 11 kogenud ja pikema tööstaažiga töötajat. [...] Eduka pakkumise tulemusega vahetas direktor oma «ameti Mercedes» uuema vastu, ostes taskukohase mudeli MERCEDES-BENZ CLA XXXXXX/ D 4-matic.“ b) artikli „Юферева-Скуратовски: у несовершеннолетних должно быть право обращаться за помощью психиатра“ kommenteerimise alal 13.03.2021 kell 12:00 pseudonüümi „YYY“ alt teksti (tõlgituna): „Tuleb Lasnamäe lasteaedadega tegeleda! Direktorid varastavad häbematult. Pae lasteaias töötavad revidendid!“ c) artikli „Таллинн снесет десятки детских садов в спальных районах“ kommenteerimise alal 01.03.2021 kell 17:47 pseudonüümi „PPP“ alt (tõlgituna) teksti: „Linnavalitsus raputab Lasnamäe lasteaeda, kus korruptsioon õitseb!“ - kohus tuvastas eeltõendamismenetluse tsiviilasjas nr 2-21-4040, et eelkirjeldatud kommentaarid kirjutas kostja.
1.2.Lisaks edastas kostja e-posti aadressilt XXX mitmeid hagejat laimavaid e-kirju Tallinna Linnavalitsusele ja linnavolikogule pseudonüümi „QQQ“ alt, mis sisaldasid samuti halvustavaid väiteid. Hageja nimetab need hagiavalduses ära. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-21-4040, et ka e-kirjad kirjutas kostja.
1.3.Kommentaarides ja e-kirjades on kostja esitanud hageja kohta kokku 4 ebaõiget faktiväidet, nagu oleks hageja: - riigihanke vahenditest soetanud endale uue auto; - korraldanud Pae lasteaia tehnika ja mööbli Laulasmaa puhkebaasi [viimise]; - sundinud lasteaia töötajaid töölt lahkuma ja - varastanud.
2(18)
1.4.Kostja põhjustas sellega hagejale maine- ja moraalse kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu, samuti läbima mitmed kaebuste tõttu alustatud kontrollid (mis lõppesid tulemusteta). Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi ja kostja kommentaaride ning kaebuste mõju on jätkuvalt tunda. Hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja sedastas, et peab õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Kostja tugines Delfi kommentaaride osas peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja ei ole väidetavate IP-aadresside omanik; - kommentaarides esitatud faktväited ei ole halvustavad, on tõesed ja võimaliku korruptsioonijuhtumi paljastamine on avalikkuse huvides; - neli faktiväidet ei tekita kahju, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist hagejale; - väide, et töötajaid sunniti lahkuma, on negatiivse alatooniga, kuid spekulatsioonide tekkimine on seotud direktori vastutusalaga ja sellise positsiooniga võivad spekulatsioonid kaasneda; - isegi kui hagejal on depressiooniilminguid ja emotsionaalne kurnatus, ei ole see seotud kostja tegevusega, sest Pae lasteaias aset leidvale korruptsioonile on tähelepanu juhtinud paljud isikud; - kostjal on A2 keeletase; - kostja töösuhe hagejaga lõppes 30.11.2016 ja see ei olnud konfliktne, peale seda puudub kostjal hagejaga side ja kostja ei saanud olla teadlik lasteaias toimunud sündmustest 2021. aasta algul; - XXX kommentaarides mainitud info (2020. a riigihange, lasteaia 2020-2022 arengukava, direktori uus auto) on Haridusameti kodulehelt avalikult kättesaadav info; - kostja on seoses kohtuasjaga lasknud kontrollida andmete õigsust; - kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine pole õiglane. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja 2000 eurot hageja kasuks ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt välja menetluskuludena 11 404 eurot (koos käibemaksuga).
3.1.Maakohus tuvastas kostja omaksvõtu alusel, et vaidlusalused kommentaarid kirjutas/avaldas kostja ja IP-aadress, millelt on kirjutatud vaidlusalused kommentaarid, on kostja elukohaga seotud. Kommentaarides esitatud nelja väidet hindas maakohus faktiväidetena.
3.2.10.02.2021 kommentaaris avaldatud kolme väite puhul tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja on: - Pae lasteaia direktorina saanud endale lubada kalli sõiduki põhjusel, et riigihanke korraldajana kasutas saadud vahendeid ebasihipäraselt ja enda isiklikes huvides; - oma positsiooni ära kasutades suunanud Pae lasteaia tehnika ja mööbli temaga seotud isiku hallatavasse Laulasmaa puhkebaasi ehk kasutanud lasteaia vara ja oma positsiooni oma isiklikes huvides; - lasteaia direktorina survestanud lasteaia töötajad lahkuma töölt; - Pae lasteaia direktorina on varastanud.
3(18)
Kõik väited on halvustavad. Arvestada tuleb ka väidete avaldamise konteksti. Nimelt on esimene väide avaldatud artikli „Mailis Repsi väärteomenetlus muudeti kriminaalasjaks“ kommenteerimisalal, millest saab teha järelduse, et vähemalt kaudselt on kommentaar suunatud kuvandi loomisele, et ka hageja võib olla toime pannud samaväärseid tegusid.
3.3.Tallinna Linnavalitsusele saadetud e-kirjade stiil võinuks olla vaoshoitum ja viisakam, kuid iseenesest ei ole järelevalve pädevusega asutuse poole pöördumine kostjale etteheidetav ega kujuta endast õigusvastast tegevust. Seetõttu ei toimunud hageja õiguste rikkumist Tallinna Linnavalitsusele saadetud e-kirjadega. Isikul, kes töötab või on teenistuses juhtival ametikohal, tuleb paratamatult arvestada võimalusega, et tema tegevuse suhtes võib olla kõrgendatud huvi ja see huvi võib väljenduda pöördumistes järelevalvepädevusega asutuse poole. Vastavad pöördumised ei pruugi osutuda lõppkokkuvõttes põhjendatuks, kuid nende osas võib esineda vajadus anda aru. Samuti tuleb juhtival ametikohal töötaval isikul arvestada, et järelevalvemenetlus kui protsess ei pruugi olla meeldiv.
3.4.Kostja väide, et tema ei ole kirjutanud kommentaare, ei ole tõendamist leidnud. Kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist, lähtub kohus eeldusest, et vastavate kommentaaride avaldaja on IPaadressi järgi kostja.
3.5.Kostja ei ole tõendanud väidete tegelikkusele vastavust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus (VÕS § 1047 lg 2) .
3.6.Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-ga
2.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja ei ole näidanud, milles seisnes tema õigustatud huvi vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja ei ole selgitanud, miks oli vaja avaldada hageja au teotavaid andmeid ja millist eesmärki soovis ta sellega saavutada. Puuduvad õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1046 lg 1 alusel. Andmete avaldamisega on kostja realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele. Sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kostja õigus avaldada oma arvamust ei kaalu üle hageja õigust maine kaitsele.
3.7.Asjas ei oma tähtsust, et hageja on lasteasutuse direktor ehk juhtival ametikohal töötav ametnik, kelle suhtes võib analoogia korras kohaldada avaliku elu tegelase käsitlust (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Ka juhtival kohal töötav ametnik ei pea taluma niivõrd intensiivset õiguste
4(18)
riivet. Seda enam olukorras, kus kommentaarid on avaldatud artiklite all, millised hageja tegevusega ega hageja juhitud lasteaiaga ei seondu. Hageja lasteaia direktorina ja avaliku raha kasutamise eest vastutava isikuna ei pea etteheiteid taluma avalikus ruumis ehk artiklite kommentaariumis. Seetõttu ei õigusta hageja ametikoht kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamist veebiväljaannete artiklite kommentaariumis. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu kommentaaride avaldamisel ning kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolusid saanuksid ka objektiivselt esineda. Kostja tegevus vaidlusaluste kommentaaride avaldamisel on olnud õigusvastane. Kõiki 4 käsitletud faktiväidet on viidatud kommentaarides kaudselt avaldatud.
3.8.Kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3), kuid kostja seda ei teinud. VÕS § 1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kostja oli sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kostja süü ei ole välistatud VÕS § 1052 alusel. Kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale õigusvastase kahju (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.
3.9.Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (RKTKo 23.03.2023, nr 2-21-5449, p 15). Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (RKTKo 25.09.2013, nr 3-2-1-80-
5(18)
13, p-d 19 ja 20). Väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (RKTKo 26.06.2013, nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). See, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (RKTKo 23.03.2023, nr 2-21-5449, p 15). Kohus arvestas mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi asjaolusid: - kostja tegevus oli korduv kuu aja pikkuse vahega; - artiklid ei olnud otseselt seotud hagejaga ega hageja juhitava Pae Lasteaiaga, vaid kostja avaldas ühe kommentaari artikli „Maili Repsi väärteomenetlus muudeti kriminaalasjaks“ ja teise venekeelse artikli alla, milles tsiteeritakse MJ, mille kohaselt alaealisel peab olema õigus pöörduda abi saamiseks psühhiaatri poole; - kostja avaldas andmeid üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaande Delfi veebiväljaande kommentaariumis ja avaldatu jõudis piiramatu isikute hulgani; - kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad; - kostja on pannud toime hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest; - kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust ega palunud vabandust, on jätkanud oma tegevuse õigustamist, leides, et hageja lasteaia direktorina pidigi vastavaid kommentaare taluma; - hagejale on suuremat kahju ja üleelamisi põhjustanud Tallinna Linnavalitsusele saadetud ekirjad ja e-kirjadele järgnenud järelevalvemenetlused, mitte niivõrd kommentaarides avaldatu. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot. Hageja taotlusel mõistis kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (03.11.2022) kuni põhinõude täitmiseni kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatuga. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Hagi rahuldati esitatud 9 väite osas 13-st, samuti rahuldati 3/5 mittevaralisest nõudest. Menetluskulud tulnuks jätta poolte kanda.
4.2.Otsus on vastuoluline, sest selle kirjeldavas ja põhjendavas osas (vastavalt p 1.2.3 ja 6 ning p-d 23–25 ja 27) toodud väited ei kattu.
4.3.Kostja ei võtnud omaks väidet IP-aadressi kohta ja see ei tulene ka istungiprotokollist. Otsus on üllatav ja kohus ei ole täitnud tähelepanu juhtimise ning selgituskohustust. Omaksvõtt pole ka eluliselt usutav, sest tõendite kohaselt ei kuulunud IP-aadressid, millelt rikkumine toimus, kostjale. Internet oli kostja nimel. Kostja eitas enda poolt kommentaaride avaldamist, millest saab järeldada, et jutt käis varem nimetatud eeltõendamismenetluses kogutud tõenditest, mitte aga kõigist tõenditest üldse, st ka kostjat identifitseerida võivatest IP-aadressidest. Kohus oleks pidanud paluma kostjalt selgitust, mida ta konkreetselt oma internetilausete näol silmas peab ja kas kostja võtab õigeks, et kõigi kommentaaride puhul on tegemist tema IPaadressiga. Kostjale oleks tulnud selgitada ka seda, et vastavalt konkreetsele vastusele on kohtul
6(18)
kavatsus selle alusel tuvastada omaksvõtt IP-aadressi osas seotuna kõigi kostja väidetega. Lisaks tegi kohus seda olukorras, kust kostja esindaja viidi istungieelselt kiirabiga haiglasse ja kostjat esindas advokaat, kellel puudus vajalik vene keele oskus, kostja enda eesti keele tase oli aga vaid A2.
4.4.Kohus jättis tähelepanuta väited ja tõendid: - mis välistavad kostja autorsuse: tema eesti keele tase, kommentaator XXX soo ja kommentaaride relvadega seotud temaatika; kostjal Delfi paketi, FB ja sotsiaalmeediakontode puudumise ja puuduliku IT-oskuse; - et Delfit haldaval Ekspress Medial peaksid olema andmed kasutaja aadressi, e-posti, pangakonto ja telefoni kohta, sest tasulistele artiklitele juurdepääsuks ja kommenteerimiseks uleb lugejal end registreerida; - mis seonduvad õiguskantsleri 08.11.2021 arvamusega nr 9-2/211993/2107724 selle kohta, et IP-aadress ei ole sellist laadi teave, mis võimaldaks eraldiseisvalt tuvastada selle võrguseadme lõppkasutaja ehk postituse tegija, kuna see võib olla ka dünaamiline; omanik ei pruugi kokku langeda konkreetse võrguseadet kasutanud füüsilise isikuga; internetiühenduse osutaja võib eri ajal võimaldada sama IP-aadressi anda eri ajal erinevate isikute kasutusse.
4.5.Avaldatud väited olid õiged, üldteada ja ajakirjanduses lahatud, nende autor on neid ka kontrollinud. Kohtuotsus rikub põhiseaduse §-des 44 ja 45 sätestatut, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11.
4.6.Avaldatu oli suunatud võimalike korruptsioonijuhtumite paljastamisele. Kommentaarides kritiseeritakse linnaasutuse tegevust. Kohtu käsitusega nõustudes ei saakski selliseid juhte kartmatult kritiseerida. Apellant viitab erinevatele Riigikohtu ja EIÕK lahenditele ja leiab, et korruptsioonile viitavate asjaolude avaldamiseks eksisteeris kaalukas õigustatud huvi. Tallinna Linnavalitsuse ja Linnavolikogu õigusaktide infosüsteemide „Teele“, „Postipoiss“ ja EKIS dokumendid kinnitavad väidete õigsust. Seega esinevad VÕS § 1046, 1047 lg. 1-3 õigusvastasust välistavad asjaolud.
4.7.Kommentaarid ei käinud hageja kohta.
4.8.Hageja käitumismudel oli korruptiivne ja avalikkuse tähelepanu all, seda arutati ajakirjanduses, Tallinna linna organites, linna sisekontrolör tuvastas hageja rikkumised, toimus revisjon, hageja suhtes algatati kriminaalasi korruptsiooni ja omastamise tunnusel, mille osas tegi Põhja Ringkonnaprokuratuur pressiteate. Esinevad VÕS § 1046 lg 1 ja 2 ning 1047 lg 1–3 õigusvastasust välistavad asjaolud. Puuduvad deliktivastutuse eeldused, sh õigusvastasus, normi kaitse-eesmärk ja süü. Kohus on otsuses tuvastanud, et hageja on juhtiva isikuna avaliku elu tegelane, kelle tegevus on avalikkuse huviorbiidis ning kelle taluvuskohustus on kõrgem.
4.9.Kohus on kostjale põhjendamatult tahtluse inkrimineerinud.
4.10.Kostja vaidlustab nii mittevaralise kahju väljamõistmise kui ka selle suuruse. Otsusest ei nähtu kohtu kaalutlused niivõrd suure hüvitise määramiseks.
4.11.Kõik avaldatud väited vastavad tõele.
7(18)
4.11.1.Esimene väide, et hageja on riigihanke vahenditest soetanud endale uue kalli auto, ei saa rikkuda hageja õigusi, kuna hagejat pole selles mainitud. Pole väidetud, et sõiduk saadi avalike vahendite arvelt (riigihanke tulemusel) isiklikes huvides. Kohtu järeldus ei haaku kommentaari tekstiga. Kohus jättis analüüsimata foto „Parkimine linnavalitsuse loal“, millest saab järeldada, et sõiduki parkis lasteaia ette viimase teenistuses olev isik. Kohus jättis analüüsimata Veho Baltics OÜ tõendi sõiduki maksumuse ja liisingumaksete kohta. Direktori töötasu oli 1337 eurot neto ja liisingumakse ületas seda. Väide õpetajate palga kohta ei puuduta õpetajaks mitteolevat hagejat, kuid on õige. Väide M-tähega äriühingu kohta õige. Pae lasteaias väljakuulutatud riigihanke tingimustele vastas vaid üks M-tähega äriühing – Maritta OÜ. Lasteaias tõsteti toidukulu piirmäärasid, vanemad hakkasid toidule juurde maksma, sellega kasvas lasteaia tulu, köögi likvideerimisega vähenesid kommunaalkulud. Teenuse sisseostmine hanke võitjalt võimaldas direktorile lisatasu maksmist 196 eurot kuus. Ametiasutuses isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise piirmäär on kuni 335 eurot kuus. Direktoril on kütusekaart. Kütusekaartidest on meedias korduvalt juttu olnud seoses Riigikohtu kuluhüvitistega. Lasteaia reitingu tõustes sai hageja küsida Mercedese sõiduauto [liisingu]pakkumist, ja „eduka pakkumise tulemusena“ saabus tema uus „ameti Mercedes“. Pae lasteaias toimuva kohta avaldati artikleid sotsiaalvõrgustikus. Hanke vahendite ebasihipärase kasutamise suhtes tehtud kriitika on sõnavabaduse teostamine avalikes huvides ning lubatav.
4.11.2.Teine väide, mille kohaselt on hageja korraldanud lasteaia tehnika ja mööbli viimise hageja elukaaslase kontrollitavasse Laulasmaa puhkebaasi, on õige. Tegemist on avalikkuse huviorbiidis oleva korruptsioonijuhtumi paljastamisega. Hageja rikkus korruptsioonivastase seaduse §-des 4 ja 11 sätestatut. Fakte kajastati prokuratuuri pressiteates, mille kohaselt on hageja suhtes piisavalt süüdistusi kinnitavaid tõendeid. Prokuratuuri pressinõunik avaldas selle Rus.Postimehele ja Delfile. Arusaamatuks jääb, miks ei tohtinud kostja sarnasele asjaolule viidata, aga eeltoodud isikud võisid. Sellega tekitati linnale kahju sadades tuhandetes eurodes. Hageja, nagu Mailis Repsigi suhtes, algatati kriminaalasi vara omastamise tunnusel ja selle vara hulka kuulus ka kohvimasin Jura. Kohtuotsuse põhjendus (p 24) ja kirjeldav osa on vastuolus, kuna kohus pole kordagi kommentaari tsiteerinud. Kohus pole seda väidet seostanud kostja kui autoriga. See väide ei käi hageja kohta. Kostja töötas lasteaias 1993–1996 kokana ja tunneb köögitehnika ära. Kohus jättis analüüsimata tõendid, mis kinnitavad kommentaatori põhjalikku tööd andmete eelneval kontrollimisel: - lasteaia veebist ja FB lehel olevad fotod 2019. aastast, millel esemed on näha, kuid 2020. aastal enam mitte; - varade aastainventuuris märgiti vara 100%-se amortisatsiooniga, kuigi seadmete ja masinate kasutusiga oli 5-10 aastat ja amortisatsiooninorm 10-20%; - sellega rikuti raamatupidamiseeskirju ja viidi ära linnavaraks olev korralik köögitehnika; - seadmed ja köögitehnika asuvad Laulasmaa puhkebaasis, vastava tehnika kaubamärgid ja tüübid on samad. Väidet, et hageja oleks seda vara oma isiklikes huvides kasutanud, ei ole esitatud. On üksnes nenditud tehnika üleviimist ühest kohast teise, mis oli seotud hageja elukaaslasega, s.o
8(18)
Laulasmaa puhkebaas oli hageja täieliku kontrolli all. Delfi artiklis tunnistas hageja enda sugulaste töötamist enda alluvuses. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited, et lasteaia inventuurikomisjoni liikmeteks määrati direktori õde ja elukaaslane (toimingupiirangu rikkumine), mille eest sai hageja hiljem kahtlustuse. Lisaks ei kajastunud Spordiklubi poolt saadud vara Laulasmaa puhkebaasi aastaaruannetes, ehkki tõendatud on varade sinna viimine. Varade üleandmiseks puudus legitiimne alus, millest avalikkusel oli õigus teada saada. Linnavara tasuta võõrandamise kord puhkebaasile ei laienenud. Toimingu kinnitasid lasteaia direktori õde ja elukaaslane – liikumisõpetaja või majandusjuhataja. Direktori elukaaslane oli ühtlasi lasteaia majandusjuhataja ja inventuurikomisjoni esimees, kui vara anti üle tema kontrolli all olevale äriühingule. Kostja on üks peamisi tunnistajaid Pae lasteaia direktori vastu algatatud kriminaalasjas ja hagejal on motiiv kostjale kätte maksta. Nimetatut kinnitab hageja intervjuu Delfile, mille kohaselt said kõik probleemid alguse kokast.
4.11.3.Kolmas väide töötajate töölt lahkuma sundimise kohta vastab tõele ja ei teota hageja au. Kohus on kommentaari moonutanud. Kommentaaris pole nimetatud hagejat ning pole omistatud tegu temale. Kommentaari autor on väiteid kontrollinud ja nende avaldamiseks oli ka piisav avalik huvi. Tööleping lõpetati 11 töötajaga, nende hulgas kostjaga, aga ka direktori ema, tütre, õe ja elukaaslasega. Kostja koondati lasteaiast 2017 põhjusel, et ta ei nõustunud hageja sugulaste töölevõtmisega ja nende suhtes kehtestatud eritingimustega. Töölepingu lõpetamist päevapealt tõendab C lahkumisavaldus, milles ta palus end vabastada töölt 18.05.2020, kuid vabastati 15.05.2020 poolte kokkuleppel. Kohus jättis analüüsimata lasteaia õpetaja S töölepingu erakorralise ülesütlemise käskkirja. C saatis kostjale Viberi vahendusel oma seletuskirja ahistamise ja töösuhte lõpetamise kohta, mille kohus jättis analüüsimata. Tunnistaja ülekuulamise taotluse jättis kohus rahuldamata.
4.11.4.Neljas väide on üleskutse tegeleda Lasnamäe lasteaedadega ja viia läbi revisjon Pae lasteaias. Selles ei nimetata hagejat ning väide on tõene. Üleskutse kontrollida vargusfakte on esitatud avalikes huvides ja sellega teostatakse sõnavabadust. Lasteaias tegutsesid revidendid ja seejärel algatati kriminaalasi. Kohus jättis hindamata kostja väited ja tõendid: revisjonikomisjoni koosoleku 15.03.2021 protokolli nr 2, W vastuse Ele ja sisekontrolöri vastuse, mis kajastasid hageja rikkumisi. Varguses kahtlustamist ja tema suhtes algatatud kriminaalasja kajastas hageja ka ise avalikkuses. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga selle põhjendusi tuleb muuta täiendamise teel (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9(18)
Apellatsioonimenetluse esemeks on üksnes Delfi kommentaarides (kommentaarid) avaldatu. Otsus ei ole vastuoluline põhjusel, et selle p-des 1, 2, 3 ja 6 ning p-des 23–25 ning 27 esitatud väited ei kattu. Maakohtu otsuse põhjenduste osas maakohus väiteid nende esitatud kujul ei kajasta, vaid võtab nende mõtte oma sõnadega kokku. Samas on hagi kirjeldavast osast võimalik aru saada, mida kommentaarides avaldati. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et teise kommentaari osas ei kajastu väide kohtuotsuse kirjeldavas osas ja maakohus viitab hagi terviktekstile. Selles osas ei vasta otsus otsuse kirjutamise heale stiilile ja seda tuleks maakohtul vältida. Samas ei ole see alus otsuse tühistamisele. Otsuse p 6 ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel relevantne, kuna e-kirjades toodud väited ei ole apellatsioonkaebuse esemeks. Ringkonnakohus analüüsib kostja omaksvõtuga seonduvat ja seda, kas kommentaarid on tehtud kostjaga seotud IP-aadressidelt (I), kas avaldatud väited käisid hageja kohta (II), kas need olid õiged (III), kas esinevad kostja vastutust välistavad asjaolud või alused hüvitise suuruse vähendamiseks (IV), võtab seisukoha maakohtu menetluskulude jaotuse osas (V) ja teeb muud menetluslikud otsused (VI). I
7.Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellatsioonkaebuse väidetega, et antud juhul pidanuks maakohus kostjalt täpsustama, mida kostja konkreetselt 27.09.2023 kohtuistungil omaksvõetud väitega IP-aadresside seotuse kohta kostja elukohaga omaks võtab.
7.1.27.09.2023 kohtuistungi protokollist praeguses asjas (III kd, tl 128–130) nähtub, et kohus räägib artiklite all olnud kommentaaridest (ajamärge 00:34:53) ja küsib, miks oli vaja kommentaari avaldada asjasse mittepuutuva [Mailis Repsi kohvimasina loo] all. Kostja esindaja vastab sellele järgmiselt (ajamärge 00:35:20): /.../ Kostja positsioon on, et tema nende kommentaaride autor ei ole. IP-aadressid on seotud kostja elukohaga, aga kostja neid kommentaare ei kirjutanud.
7.2.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et väide saab kinnitada seda, et kostja nimel oli olemas internetiühendus. Apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei võtnud omaks väidet IP-aadressi kohta, on osaliselt õige. Kostja oli kogu eelneva menetluse eitanud konkreetsete IP-aadresside temale kuuluvust ja väitnud, et need kuuluvad Infonetile. Samuti oli kostja esile toonud, et tal oli sõlmitud internetiteenuse leping hoopis teise äriühinguga (Tele2). Kostja eitas oma seotust Infonetiga, mistõttu tulnuks maakohtul ka kostja omaksvõtu korral hinnata vastavasisulisi kostja väiteid. II
8.Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada, hinnates kostja vastavasisulisi vastuväiteid ja tõendeid.
8.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kommentaarid pseudonüümidega XXX, YYY ja PPP ilmusid ja see nähtub ka Delfi portaali väljatrükkidelt (I kd, tl 8–10).
8.2.Hageja 23.11.2023 avaldusest Harju maakohtule (II kd, tl 9–12) ja maakohtu 28.09.2031 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-4040 (II kd, tl 13–15) nähtub, et hageja algatas 16.03.2020 eeltoodud isikute andmete kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse. Selle käigus kohustas maakohus 28.09.2021 määrusega mh ASi Ekspress Meedia esitama vaidlusaluste kommentaaride autorite IP-aadressid.
10(18)
8.3.ASi Ekspress Meedia 06.10.2021 kirjast (I kd, tl 18–19) tsiviilasjas nr 2-21-4040 nähtub, et kommentaarid avaldati järgmiste pseudonüümide all ajaliselt järgmistelt IP-aadressidelt: - XXX nime all (eesti keeles) 10.02.2021 kell 14:45, XXXXXX, port XXXXX; - YYY all (vene keeles) 13.03.2021 kell 12:00, XXXXXXX, port XXXXX; - PPP all (vene keeles) 01.03.2021 kell 17:47, XXXXXXX, port XXXXX. Saadud andmete alusel esitas hageja kohtule 09.12.2021 taotluse (II kd, tl 16) samas tsiviilasjas ja palus sideettevõtjalt kohtu kaudu nõuda välja IP-aadresside omanike andmed, mille kohus 17.12.2021 määrusega (II kd, tl 17–18) rahuldas ja kohustas Infonet ASi vastavad andmed esitama.
8.4.Infonet ASi 20.12.2021 vastuse kohaselt (II kd, tl 19) on kasutaja IP-aadress kostja aadress (XXX, Tallinn), kuid palutakse täpsema informatsiooni saamiseks kliendi kohta pöörduda nende partneri AS STV poole. 11.01.2022 maakohtu määrusest (II kd, tl 20–21) nähtub, et maakohus nõudis ASlt STV vaidlusaluste IP-aadresside omanike andmeid. ASi STV kirjast (I kd, tl 20) nähtuvalt teatas viimane, et IP-aadressi kasutajaks oli kostja, aukohaga XXX ja kontakttelefoniga + XXXX, e-mail XXXX. Kostja kirjast kohtule (III kd, tl 114) nähtub, et kostja mailiaadress on XXXX.
8.5.Kuigi Infonet AS ja AS STV räägivad oma vastustes ühest IP-aadressist, on nende viidetest maakohtu määrusele ilmne, et nad vastasid kõikide IP-aadresside kohta. Seega nähtub tõenditest, et vaidlusaluste IP-aadresside kasutajaks oli registreeritud kommentaaride avaldamise ajal kostja.
8.6.Kostja on väitnud, et ta ei ole Infonet AS klient ja on esitanud sellekohase Infonet ASi kirja (II kd, tl 148 ja III kd, tl 78-79). Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, on Infonet ASi koostööpartner ehk klient AS STV ja ASi STV klient omakorda kostja. Seega on Infonet ASi eelnimetatud kiri asjakohatu ja sellest nähtuvad asjaolud ei muuda vaidluse tulemust.
8.7.Kostja on menetluses väitnud (27.12.2022 menetlusdokumendi p-s 3.31, I kd, tl 62), et kasutas kõnealuste kommentaaride avaldamise ajal mobiilset internetti numbrilt XXXX ja tema kasutuses olnud IP-aadressi nr oli XXXXXXXX–XXXXXXXX. Selle tõendamiseks on kostja esitanud Tele2 arved (I kd, tl 134-135) ja väljatrüki portaalist InfoBylp.com (II kd, tl 137). Tõenditest nähtub, et IP-aadressid kuuluvad Infonet ASle (I kd, tl 137) ja arvete saajaks on kostja. Arvetelt nähtuvalt on kostja nimele registreeritud internetiteenuse pakett telefoni nr-ga XXXXXXXX ja tahvelarvuti pakett XXXX. Seega ühtib esimene telefoninumber AS STV kirjas märgitud telefoninumbriga.
8.8.Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, millal kommentaarid avaldati (siinse otsuse p 8.3). Tele2 arved (I kd, tl 134-135) on esitatud varasemate ajavahemike kohta, s.o ajavahemike 01.01.– 31.01.2021 ja 01.05.–31.05.2020 kohta, st teenuse tarbimise eest kuni jaanuarini 2021. Kostja väidab, et tema tegelik IP-aadress on seotud Tele 2ga, aga InfoBylp.com väljavõttest (II kd, tl 137) ei nähtu, millal see IP-aadress on loodud (I kd, tl 136). Samuti ei tõenda kostja esitatud väljatrükk 2IP portaalist (III kd, tl 75-77), et IP-aadressid ei kuulunud kommentaaride avaldamise ajal kostjale. Seda põhjusel, et tõendist ei nähtu IP-aadressi kuuluvuse aeg. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega.
8.9.Kostja viitas maakohtu menetluses „eksperdi arvamusele“, mille kohaselt on dünaamilise IPaadressiga vaba ligipääsuga arvuteid või puhverserverit kasutavate anonüümsete kommentaatorite IP-aadresse võimatu tuvastada (28.05. ja 29.05.2023 esitatud tõendite juures),
11(18)
aga ekspertarvamust ei esitanud. Esmakordselt apellatsioonimenetluses on kostja esitanud andmeid, mis võimaldavad tuvastada, millisest ekspertarvamusest kostja räägib. Õiguskantsleri arvamusele ei ole kostja maakohtu menetluses viidanud ja seda ei ole asja materjalide juurde esitatud, mistõttu jätab kolleegium selle väite kui esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatu tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus märgib siiski, et avalikult kättesaadavatest allikatest nähtuvalt (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-21-14/15) on õiguskantsler arvamust avaldanud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-14, mis puudutas eeltõendamismenetlust. Sealses asjas jättis Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium läbi vaatamata OI taotluse kontrollida tsiviilkohtumenetluses kostja kindlakstegemise eesmärgil füüsilise isiku tuvastamist võimaldavate isikuandmete väljanõudmiseks vajalike normide andmata jätmise põhiseaduspärasust (vt RKPSJVKm 30.11.2021, nr 5-21-14, p-d 18-23). Selline arvamus ei ole tehnilist laadi ekspertküsimustes arvestatav tõendina, kuna õiguskantsler pole asjatundja tehnilistes küsimustes. Õigusküsimustes pole see kohtule siduv, sest ei vabasta kohut õiguse kohaldamise kohustusest. Ei ole teada, et kostja IP-aadress oleks kommentaaride avaldamise ajal olnud dünaamiline, vähemalt ei viita sellele ükski tõend ja see ei ole ka eluliselt usutav. Apellatsioonkaebuses esitatud sellekohased hüpoteetilised väited on kontrollimatud.
8.10.Esitatud tõenditest nende koosmõjus nähtub, et vaidlusalused kommentaarid kirjutati kostja IP-aadressidelt. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et XXX peab olema registreeritud lugeja ja ASl Ekspress Media peavad olema ta andmed (27.12.2022 menetlusdokumendi p 3.3.1, II kd, tl 43). AS Ekspress Media ei ole eitanud oma seost kostjaga, ilmselt peab apellant (apellatsioonkaebuse p-s 5.10) silmas eelpool analüüsimist leidnud Infonet AS vastust.
8.11.Hageja on põhistanud ja tõendanud (02.05.2023 menetlusdokumendi p 14), et tasulistele artiklite juures, sõltumata enda registreerimisest, on võimalik profiilinime muuta ja postitada kommentaar anonüümselt (II kd, tl 98). Vaidlusalune XXX kommentaar on postitatud registreerimata kasutaja ime alt. See nähtub asjaolust, et kommentaar ei ole registreeritud kommentaaride hulgas, vaid on leitav kõikide kommentaaride alt (II kd, tl 99–107). Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, et kostja ei olnud artikli kommenteerimisel end registreerinud. Maakohus rajas otsuse põhjendatult sellele, et kommentaarid kirjutati kostja IP-aadressidelt, mis olid seotud kostja elukohaga ehk kostja oli nende omanik, kes vastutab avaldatud väidete eest. Kostja pole tuginenud sellele, et IP-aadresse kasutas keegi kolmas isik omavoliliselt. Kas kostja kirjutas kommentaarid ise või tegi seda keegi teine, ei oma seetõttu asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu puudub vajadus anda hinnangut ka kostja väidetele Delfi paketi olemasolu kohta, keeletaseme kohta ja vastavale tunnistusele (I kd, l 133), XXX kui meessoost kommentaatori kohta ja XXX teiste kommentaaride sisule (II kd, tl 55, 74), kostjal sotsiaalmeediakontode puudumise ja kesiste IT-oskuste kohta.
8.12.Kokkuvõttes on hageja tõendanud, et kommentaarid on tehtud IP-aadressidelt, mis on registreeritud kostja nimele tema elukohas. III
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohadega, et avaldatud andmed tekitasid mõistlikus isikus arusaama, et need käisid hageja kohta. Täiendamist vajab maakohtu seisukoht, miks on hageja nende andmete adressaadina identifitseeritav, kui tema nime otseselt ei mainita ja räägitakse Pae lasteaia direktorist.
12(18)
10.1.Isiku identiteedi äratundmiseks võib piisata ka osalise informatsiooni edastamisest, mille puhul võib teatud osa lehe lugejaskonnast isiku identiteedi otseselt ära tunda või seda kerge vaevaga järeldada. Hageja identifitseerimiseks piisab sellest, kui ta on äratuntav mitte keskmisele lugejale, vaid ka kitsamale isikute ringile, nt hagejaga koos töötanud isikutele või lasteaiakasvandike vanematele, samuti tema tutvuskonna esindajatele. Seejuures ei ole hageja tuvastamise kontekstis oluline, kas hagejat on selles nimetatud Pae lasteaia juhatajaks või direktoriks või et ta on hiljem saanud Muhu lasteaia direktoriks. Hageja identifitseerimiseks vajalikule isikute ringile piisab informatsioonist, et hageja töötas Pae lasteaias juhtival ametikohal, täpsustamata seejuures, kas tema ametinimetuseks oli juhataja või direktor. Seoses sellega ei analüüsi ringkonnakohus tõendeid, mis on esitatud seoses hageja ametinimetuse tõendamisega ja hageja kinnitamisega Pae lasteaia juhatajaks: linnavalitsuse korraldus (III kd, tl 122-123), Pae lasteaia direktori valimise komisjoni moodustamise käskkiri (III kd, tl 124). Samuti puudub vajadus kohaldada õigusnorme, mis reguleerivad lasteaia juhatajaga lepingu sõlmimist või selle olemasolu.
10.2.Nõustuda ei saa apellandi väitega, et neljandast, XXX nime alt avaldatud kommentaarist, ei ole hageja identifitseeritav. Selles viidatakse nii Lasnamäe lasteaiale, direktorile kui ka Pae lasteaiale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et mõistlikul inimesel tekib sellist kommentaari lugedes arusaam, et hageja on Pae lasteaia juhtival ametikohal töötades varastanud. IV
11.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole hinnanud kostja väiteid ja tõendeid selle kohta, mis puudutavad väidete õigsust. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
11.1.Esimese väite puhul leidis maakohus õigesti, et mõistliku isiku arusaama kohaselt sai hageja Pae lasteaia direktorina lubada endale kallist sõiduautot põhjusel, et ta korraldas riigihanke ja kasutas selle vahendeid ebasihipäraselt ja isiklikes huvides. Hageja ei ole pidanud enda au teotavaks väiteid köögi likvideerimise ja hanke korraldamise kohta selleks, et toitlustusteenust sisse osta, Mercedese kalliduse või liisingumaksete võrdlemise kohta tema sissetulekutega, samuti auto kuuluvuse kohta. Need väited ei ole ka objektiivselt hageja au teotavad. Seetõttu ei pidanud kostja neid väiteid tõendama. Hageja on rõhutanud, et tema au teotav on just viimane osa väitest, et auto on soetatud lasteaia vahenditest (vt hageja 02.05.2023 menetlusdokumendi p 36, II kd, tl 95). Kostja väidetest, et Pae lasteaias suurenes vanemate toidukulu, Haridusameti poolt määrati ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2022 asutuse eelarve rahaliste vahendite arvelt hagejale lisatasu 196 eurot ja hagejal on võimalik kasutada linna käskkirja alusel kütuse kompensatsiooni kuni 335 eurot kuus, ei ole isegi nende tõendatusse korral võimalik järeldada, et avaldatud väited olid õiged. Väidetest tuleneb sisuliselt, et köögi kaotamise tulemusel ja laste toiduraha tõusu tõttu jäi lasteaial raha üle, millest maksti direktorile aasta jooksul 196 eurot lisatasu. Nimetatu ei tõenda aga, et hageja sai hanke organiseerimise tõttu seesugust kasu, et võis endale lubada kalli sõiduauto liisimist. Seetõttu ei pidanud kostja nende väidete õigsust tõendama ja ringkonnakohus ei analüüsi fotosid köögist 2019 ja 2020 aastatel (I kd, tl 80), hankedokumente (I kd, tl 117–123), Pae lasteaia käskkirja toidukulu päevamaksumuse kohta (II kd, tl 80), Haridusameti käskkirja (II kd, tl 82).
13(18)
11.2.Teine väide, mida kohus ei ole otsuses kajastanud, on hagi tervikteksti kohaselt järgmine: „Kümnete tuhandete eurode väärtuses professionaalne köögitehnika on kadunud! Kuid omanik kasutab seadmed teisel aadressil: puhkekeskuses «Laulasmaa puhkebaas». Kinnistu on registreeritud direktori elukaaslase (kehalise kasvatuse õpetaja) omandina. /.../ Lühikese aja jooksul endine Nõukogude puhkekodu läbis kap.remondi, sai uued santehnika seadmed ja aknad, kaasa arvatud mööbel ja olmeelektroonika. Samas peab siinkohal ära märkima suuremahulisi ümberehitusi, mida on korraldatud paralleelselt Pae Lasteaias. Kuid nad pole lasteaias märgatavaid jälgi jätnud. Nad ilmusid Laulasmaa puhkebaasi territooriumil.“
11.2.1.Hageja ei ole enda au teotavaks pidanud köögitehnika äraviimist. Kuivõrd lasteaias köök likvideeriti ja toitlustust hakati sisse ostma, ei saagi see väide olla hageja au objektiivselt kahjustav. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus fotosid köögist aastatel 2019 ja 2020 (I kd, tl 80), põhi- ja väheväärtusliku inventuuri akti ja Exceli tabelit (I kd, tl 81–90), mahakandmise akti (I kd, tl 91).
11.2.2.Halvustav on aga väide, et köögitehnika äraviimisest sai kasu hageja elukaaslane, kelle hallatavasse puhkebaasi köögitehnika hageja positsiooni kasutades ja tema isiklikes huvides viidi. Samuti on halvustav väide, et Pae lasteaia suuremahulised ümberehitustööd tehti tegelikult Laulasmaa puhkebaasi territooriumil.
11.2.3.Lasteaia köögitehnika ja mööbli asumise kohta puhkebaasis on kostja esitanud fotod (II, tl 71 üleval ja 72 üleval, 141–144). Fotode järgi pole võimalik tuvastada, et konvektsioonahi, köögimööbel ja külmik pärinevad lasteaiast. Kostja seletus, et tema teab nende asjade varasemast kuuluvusest lasteaiale ja tunneb vastavad kaubamärgid ära, kuna ta töötas lasteaias kokana, ei ole tõendiks (TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes).
11.2.4.Suuremahuliste tööde osas on kostja esile toonud õueala mudaköögi ehituse (700 eurot), väravate vahetuse (5000 eurot), liivakasti lammutamise ja uue paigaldamise (2000 eurot), veranda ümberehituse (10 000 eurot). Kostja on esitanud erinevate e-poodide kodulehtede väljavõtted väravate ja liivakasti maksumuse kohta (I kd, tl 106 ja 108), fotod värava ja liivakasti kohta (I kd, tl 107–107), fotod puhkebaasist (I kd, tl 93, II kd 71–73, 77, 78) ja lasteaiast (II kd, tl 75), seades kahtluse alla liivakasti parandamise ja väravate asendamise, samuti turuhinna. 10.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3.10.20 loetleb kostja veel muid puhkebaasi viidud varaesemeid (ahi, soojuspumbad, korvpallikonstruktsioon, jalgpalliväravad, kiik, nurgadiivan). Kostja kahtlused on hüpoteetilised. Esitatud dokumentaalsete tõendite alusel pole võimalik teha järeldusi, et vastavad tööd tehti hoopis hageja elukaaslase hallatavas puhkebaasis. Varade inventuuri 2022 lõppaktist (II kd, tl 108–115) nähtub, et kõik kostja 10.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3.10.20 nimetatud varad olid 31.10.2022 seisuga lasteaias olemas.
11.2.5.Kuivõrd kostja ei tõendanud oma väiteid mahakantud mööbli ja muude varade puhkebaasi viimise kohta, samuti lasteaiale ostetud kaupade või teenuste puhkebaasis kasutamise kohta, puudub vajadus hinnata, kas selleks oli mingi legitiimne alus, kas hageja rikkus mingeid norme asjade mahakandmisel, kas hageja elukaaslane kuulus inventuuri läbiviinud komisjoni, samuti seda, millisel viisil on hageja elukaaslane seotud puhkebaasiga. Hageja ei ole vaidlustanud, et tema perekonnaliikmed on lasteaias töötanud.
11.3.Kolmandast avaldatud väitest peab hageja enda au teotavaks seda, et ta on survestanud töötajaid töölt lahkuma.
14(18)
11.3.1.Kuna hageja ei pea suurt kaadrivoolavust ja pereliikmete töötamist lasteaias oma au teotavaks väiteks, ei ole seda vaja tõendada. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus selle tõendamiseks esitatud fotosid lasteaia töötajatest (I kd, tl 110-111), samuti 30.10.2017 käskkirjasid 2016 ja 2017. aastatest inventuuri läbiviimise kohta (I kd, tl 112 ja pöördel).
11.3.2.Postimehe 10.10.2022 veebiartiklist „Intriigid lasteaias – mobbing põhjustas kogenud õpetaja vallandamise“ (I kd, tl 113–114) nähtub ühe Muhu lasteaia õpetaja konflikt hageja kui lasteaia direktoriga ja kajastamist leiavad poolte erinevad vaated juhtunule. Sõna saab anonüümseks jääda soovinud isik, kajastatakse ka konflikti lahenemist ja õpetaja tööle jäämist. Nimetatud tõendist ei saa teha järeldust, et hageja on sundinud fotodel olevaid töötajaid lahkuma. Samuti ei saa fotod lasteaiatöötajatest tõendada asjaolu, et hageja sundis töötajaid lahkuma. Kostja väide, et tema lahkumine lasteaiast oli tingitud asjaolust, et talle ei meeldinud olukord, kus hageja võttis tööle oma pereliikmeid eritingimustel, näitab kostja motiivi töölt lahkumiseks, aga mitte hagejapoolset survet.
11.3.3.Kostja sõnul (10.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3.10.29, II kd, tl 53) väitsid lasteaia endised töötajad C ja S telefonisvestluses, et hageja survestas neid töölt lahkuma. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja C kostjale suhtlusvõrgustiku Viber vahendusel 04.02.2023 saadetud seletuskirja (II kd, tl 87) ja väljavõtted suhtlusvõrgustikust Cga ja Sga peetud Viberi kõneeristuste kohta. Seletusest nähtub, et hageja survestas töötajat töölt lahkuma, kui ta ei kirjutanud alla finantsdokumentidele. Töötaja leiab, et selliste allkirjade andmine ei olnud tema pädevuses. Kostja on selgitanud ka seda, et C keeldus oma seletust digiallkirjastamast, kui sai teada, et see esitatakse praeguses kohtumenetluses. Pole teada, miks C sellise seletuse kostjale saatis ja miks ta seda allkirjastatuna saata ei soovinud. Sellise tõendi tõendamisväärtus on madal. Seletuse lükkab ümber C 15.05.2020 avaldus töölepingu lõpetamiseks alates 18.05.2020 ja 14.05.2020 allkirjastatud töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta poolte kokkuleppel alates 15.05.2020 (II kd, tl 116–117). Asjaolust, et C lahkus päev pärast kokkuleppe sõlmimist ja kokkulepitud kuupäeval, ei saa järeldada hageja survestamist töötajat töölt lahkuma. Väiteid S lahkumisest hageja survel ei ole tõendatud kõneeristuse väljavõttega, kuna sellest nähtub üksnes helistamise aeg ja kestus. Seega pole vastavad kostja väited tõendatud. Hageja on esitanud tõendina töölepingu lisa (II kd, tl 118), mille kohaselt on tööleping isikuga lõpetatud töölepingu seaduse § 89 lg 1 alusel, st koondamise tõttu.
11.3.4.Kostja on esitanud sotsiaalvõrgustike FB ja V pilte erinevatest varasematest artiklitest (I kd, tl 115), tõendamaks pingeid hageja, tema poolt tööle võetud sugulaste ja teiste töötajate vahel. Pingete olemasolu kollektiivis ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab ringkonnakohus tõendid kui asjakohatud analüüsimata.
11.3.5.Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse, ei tingi samuti maakohtu otsuse muutmist. Kui tegemist oleks menetlusnormide rikkumisega maakohtu poolt, saanuks ringkonnakohus taotluse rahuldada ja tunnistaja üle kuulata. Kostja ei ole aga seda väitnud ega tunnistaja ülekuulamist apellatsioonimenetluses taotlenud.
11.4.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et neljanda väite puhul pole hageja varastamist väidetud. Kolleegium jääb eespoolt toodud seisukohtade juurde hageja identifitseerimisel ja neid ei korda. Samuti leidis maakohus õigesti, et mõistlik isik mõistab
15(18)
avaldatut viisil, et hageja varastab ja just nimetatut pidas hageja oma au haavavaks väiteks, mitte revidentide tegutsemist lasteaias.
11.4.1.Kostja apellatsioonkaebuses viidatud tõenditest nähtub, et keegi esitas kaebusi, asja uuriti, lasteaia direktori tegevus oli Tallinna linnavalitsuse juhtkonna tähelepanu all. Nendest tõenditest ei tulene, et hageja oleks saanud mingit illegaalset isiklikku kasu või tulu. Kostja rõhutab korduvalt, et hageja suhtes on alustatud kriminaalasi omastamise ja toimingupiirangu tunnustel, kus tema on võtmetunnistajaks. Selle tõendamiseks on kostja esitanud prokuratuuri 29.05.2023 kirja (II kd, tl 178). Kirjast nähtub, et vastuseks kellegi pöördumisele on aadressilt [email protected] saadetud kellelegi kohtueelse menetluse läbiviimiseks kriminaalasja materjalid, kuid ei nähtu küsija küsimust prokuratuurile ega küsija e-posti aadressi. Kirja ehtsuse on hageja kahtluse alla seadnud, kuna selle rekvisiidid ei vasta prokuratuuri ametlikul kodulehel olevatele e-kirja aadressile [email protected] (III kd, tl 103–106). Isegi, kui hageja suhtes kriminaalasi on algatatud, pole tõendeid selle algatamise aja kohta, et hagejale oleks esitatud kahtlustus või süüdistus. Samuti ei nähtu kirjast, milliseid ja millal toime pandud tegusid hagejale ette heidetakse. Seetõttu ei tõenda kiri kostja väiteid siinses menetluses. IV
12.Iseenesest on põhjendatud apellandi seisukoht, et kui tegemist on linnaasutuse korruptsiooni paljastava juhtumiga, esineb selle suhtes avalikkuse kaalukas avalik huvi. Kostja jätab aga tähelepanuta, et õigusvastasus ebaõigete andmete avaldamise eest on sellisel juhul välistatud üksnes siis, kui koos kaaluka avaliku huvi olemasoluga on avaldaja kontrollinud andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).
12.1.Kostja väidetel ei ole ta andmeid avaldanud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et andmete avaldamise ajal olid tema käsutuses teatud allikad, mille kontrollimine andis talle alust väita, et avaldatud andmed on tõesed. Apellatsioonkaebuses on kostja andmete kontrollimist väitnud üksnes töötajate lahkuma sundimise väite osas, kuid tõendid andmete kontrollimise kohta (Viberi telefonivestlused kahe töötajaga) pärinevad veebruarist 2023. Seega on kostja asunud väiteid kontrollima praeguse menetluse ajal, mitte andmete avaldamise ajal.
12.2.Seega on õige maakohtu järeldus, et puudub õigusvastasust välistav asjaolu VÕS § 1047 lg 3 mõttes. Kostja tõendid avaliku huvi olemasolu kohta ei oma seetõttu asja lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus jätab analüüsimata sellekohased tõendid ehk linna sisekontrolöri 19.01.2021 kirja (I kd, tl 124), revisjonikomisjoni koosoleku protokolli (I kd, tl 125), abilinnapea vastuse arupärimisele (I kd, tl 126, 128), Õhtulehe artikli (II kd, tl 179–181, III kd, tl 28–30), Delfi artikli (II kd, tl 182), Postimehe artiklid (II kd, tl 183–185, III kd, tl 31–33, 38–39), Tallinna linnavolikogu infotunni protokolli väljavõtte (III kd, tl 34), väljavõtteid artiklite kommentaariumitest (III kd, tl 35–36, 61–62).
12.3.Kokkuvõttes ei nõustu kolleegium kostjaga, et maakohtu otsus rikub tema põhiseaduslikke õigusi.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega kostja süü ja hüvitise suuruse määramisel (maakohtu otsuse p-d 39, 44–48), järgib neid ja ei korda (TsMS TsMS § 654 lg 6). Maakohus on kostja süü küsimust piisava põhjalikkusega analüüsinud ja sellest õiged järeldused teinud, samuti on maakohus hüvitise suuruse määramisel teostanud nõuetekohaselt kaalutlusõigust ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust neid seisukohti muuta.
16(18)
14.Kostjalt väljamõistetud suuruses hüvitis vastab 2020–2022 kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste suurusele 1000–5000 eurot1, arvestab rikkumise intensiivsust ja mõju (RKTKo 19.03.2012, nr 3-2-1-4-12, p 14) ja vastab ühiskonna üldisele heaolu tasemele. V
15.Puudub seaduslik alus jätta menetluskulud poolte enda kanda, sest hagi on rahuldatud täielikult (TsMS § 162 lg 1 mõttes) ja ei esine ka TsMS § 162 lg-s 4 toodud aluseid. Hageja taotles mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel (10.03.2023 tervikteksti p 1, II kd, tl 1) ja kohus määras selle. Sellega on hageja saavutanud oma eesmärgi ja pole võimalik rääkida hagi osalisest rahuldamisest. VI
16.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
16.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenuse sisuks olnud maakohtu otsusega tutvumine, sellekohane suhtlus kliendiga 50 min; apellatsioonkaebusega tutvumine, sellele vastuse koostamine ja sellekohane suhtlus kliendiga kokku 11h 50 min; kostja 08.02.2024 seisukohaga tutvumine, sellele vastamine ja sellekohane suhtlus kliendiga 8 h; 20.02.2024 kohtu määrusega ja suhtlus kliendiga 10 min; menetluskulude nimekirja koostamine 20 min. Kokku on ajakulu 21 h 10 min. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Lisaks palub hageja välja mõista prognooskulud, mis tekivad pärast menetluskulude nimekirja esitamist seaduses sätestatud õiguste kasutamise või kohtu määratud tähtaegadeks menetlusõiguste kasutamise tulemusel. Nendeks kuludeks on vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamine 30 min, teise poole lõplike seisukohtadega tutvumine 30 min, kohtuotsusega tutvumine ja analüüs 30 min. Õigusteenust on vastustajale osutatud tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks.
16.2.Kostja esitas vastuväiteid hageja menetluskuludele, leides, et maakohtu otsusega, apellatsioonkaebusega ja kostja 08.02.2024 seisukohaga tutvumise ajaline maht võiks olla kokku 2 h, 08.02.2024 kostja seisukohale vastamine polnud vajalik, sest samad väited sisalduvad vastuses apellatsioonkaebusele. Prognooskuludest peab apellant põhjendatuks üksnes kostja menetluskuludele vastuväidete esitamise aega 24 min ulatuses.
16.3.Arvestades maakohtu otsuse mahtu 9 lk ja sisu, on sellega tutvumise ja sellega seonduva kliendisuhtluse aeg 50 min vajalik ja põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisulise osa mahtu (ca 25 lk) ja selle sisu, vastustaja vastuse sisu ning mahtu (ca 9 lk), kostja 08.02.2024 menetlusdokumendi sisulise osa mahtu (ca 11 lk) ja sisu ning hageja 08.03.2024 lõppseisukohtade sisulist mahtu (ca 7 lk) ja sisu, suhtluse vajalikkust kliendiga, mõlema poole menetlusdokumentides suures osas juba maakohtu menetluses esitatud seisukohtade esitamist, aga ka uute seisukohtade esitamist (nt õiguskantsleri ekspertarvamuse osas), peab ringkonnakohus hageja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 15 h 10 min ulatuses (21 h 10 min asemel). Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud kuluks saab pidada 20 min.
Piho, K., Krillo, K. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal Kohtupraktika analüüs, Riigikohus, Tartu 2023, kättesaadav arvutivõrgus https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf
17(18)
16.4.Prognoositavatest menetluskuludest on põhjendatud ajakulu 30 min, mis seondub kostja menetluskuludele vastuväite esitamisega. Toimikust nähtuvalt on hageja ka sellise menetlusdokumendi esitanud 11.03.2024. Kostja ei ole peale 08.02.2024 rohkem seisukohti esitanud, mistõttu ei ole hageja esindajal tekkinud nendega tutvumise ajakulu. Ringkonnakohtu lahendiga tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (14.04.2021 RKTKo, 2-19-10324, p 19). Kohtulahendiga tutvumise ajakulu on seetõttu üldjuhul edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi peale edasi kaebamine eeldab selle sisulist analüüsi. Menetlusosalisele soodsa kohtulahendi puhul ei saa sellega tutvumise ajakulu pidada vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kokku on vajalik ja põhjendatud aeg hageja esindamiseks 15 h 10 min + 20 min + 30 min = 16 h.
16.5.Hageja advokaadist lepingulise esindaja tasumäär 160 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga ning ka Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19). Kuna käibemaksu määr muutus 2024. aastast, märgib ringkonnakohus, et hageja esindamiseks tehtud töötundidest 11 h on käsitatav 2023. aastal tehtud toimingutena käibemaksu määraga 20% ja ülejäänud 5 h 2024. aasta menetlustoimingutena käibemaksu määraga 22%, tunnihind on seega koos käibemaksuga vastavalt 192 eurot ja 195,2 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele (11*192) + (5*195,2) = 2112 + 976 = 3088 eurot.
17.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, kui kulude suurus ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.