J D hagi S K vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: J D (isikukood xxx), esindaja advokaat Kristjan Kers Kostja: S K (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak Kohtuistungil 30.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J D hagi S K vastu.
2.Välja mõista S Klt J D kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 2 000 eurot. Välja mõista S Klt viivis põhinõudelt (2 000 eurot) alates 03.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud S K kanda.
4.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista S Klt J D kasuks välja menetluskulud summas 11 140 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.J D (hageja) esitas 03.11.2022 Harju Maakohtule hagi S K (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel seoses hageja kohta au teotavate kommentaaride avaldamisega ja e-kirjade saatmisega.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja xxx võrguväljaandes artikli „xxx“ kommenteerimise alal 10.02.2021 kell 14:45 pseudonüümi „xxx“ alt kommentaari, mis muuhulgas sisaldas järgmist teksti: „xxx.“.
3.Samuti avaldas kostja xxx võrguväljaandes artikli „xxx“ kommenteerimise alal 13.03.2021 kell 12:00 pseudonüümi „xxx“ alt kommentaari, mis tõlgituna eesti keelde sisaldas järgmist teksti: „xxx!“
4.Samuti avaldas kostja xxx võrguväljandes artikli „xxx“ kommenteerimise alal 01.03.2021 kell 17:47 pseudonüümi „xxx“ alt kommentaari, mis tõlgituna eesti keelde sisaldas järgmist teksti: „xxx!“
5.Hageja esitas kohtusse avalduse kostja isikuandmete tuvastamiseks. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-21-4040 välja nõutud andmetega, et eelkirjeldatud kommentaarid kirjutas kostja.
6.Kostja edastas e-posti aadressilt xxx mitmeid hagejat laimavaid e-kirju xxx ja xxx pseudonüümi „xxx“ alt, mis sisaldasid järgmiseid väiteid:
„xxx.“
„xxx.“
„xxx".“
„xxx.“
„xxx.“
„xxx.“
„xxx.“
„xxx.“
„xxx.“
7.Hageja esitas kohtusse avalduse kostja isikuandmete tuvastamiseks. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-21-4040 välja nõutud andmetega, et eelkirjeldatud e-kirjad kirjutas kostja.
8.Hageja on seisukohal, et ülal viidatud kommentaarides ja e-kirjades on kostja esitanud hageja kohta kokku 4 ebaõiget ja hageja au teotavat faktiväidet:
8.1.Kostja on esitanud väite, nagu oleks hageja riigihanke vahenditest soetanud endale uue auto (hagi tervikteksti p 28);
8.2.Kostja on esitanud väite, nagu oleks hageja korraldanud xxx tehnika ja mööbli xxx puhkebaasi (hagi tervikteksti p 39);
8.3.Kostja on esitanud väite, nagu oleks hageja sundinud xxx töötajaid töölt lahkuma (hagi tervikteksti p 45):
Kostja on esitanud väite, nagu oleks hageja varastanud (hagi tervikteksti p 50).
9.Hageja peab avaldatud kommentaare ja e-kirjades esitatud väiteid ebaõigeteks. Hageja on seisukohal, et kostja on nii avalikes kommentaarides kui ka xxx saadetud e-kirjades avaldanud mitmeid ebaõigeid faktiväiteid, süüdistades hagejat korruptsioonis ja varguses ning töötajate sunniviisilises vallandamises. 2 (9)
2-22-16553
10.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü asjas on suur. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus sektoris kõrgel kohal töötav inimene, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendus- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega.
11.Kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu, samuti läbima mitmed kaebuste tõttu alustatud kontrollid (mis lõppesid tulemusteta). Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud, sest kostja kommentaaride ja eriti kaebuste mõju on jätkuvalt tunda. Ka hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Seoses avaliku surve ning eriti xxx mitmed alusetud kontrollid on hagejale mõjunud emotsionaalselt erakordselt kurnavalt ning seeläbi mõjutanud negatiivselt ka hageja vaimset tervist.
12.Hageja osundab, et on oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ennast õigustava ja ründavat hoiakut pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5 000 eurot. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõuet.
14.Kostja võttis 27.09.2023 kohtuistungil omaks, et IP aadress, millelt on kirjutatud vaidlusalused kommentaarid, on kostja elukohaga seotud, kuid kostja jäi seisukohale, et tema ei ole kommentaare kirjutanud (dtl 907). Kostja selgitas, et eeltõendamismenetluses saadud tõendid näitavad ainult seda, et need kommentaarid on tulnud kostja interneti kaudu. Interneti ühendus kostja nimel oli. Aga kostja ei ole avaldanud. Samas kinnitas kostja, et tõendeid selle kohta, et kommentaare ei avaldanud kostja, tal ei ole (dtl 908).
15.Kostja vaidleb vastu sellele, et tema oleks kirjutanud vaidlusalused e-kirjad, selgitades, et kostja ei pea end e-kirjade autoriks, kuid tõendeid selle kohta kostjal samuti ei ole (dtl 908).
16.Kostja on seisukohal, et vaidlusalused 4 faktiväidet ei saanud hageja õigusi kahjustada määral, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist.
16.1.Hagiavalduse tervikteksti punktis 28 esitatud väidet peab kostja väärtushinnanguks ning märgib, et asjaolu, et asutuse xxx sõidab esindusliku sõidukiga, ei ole halvustav. Vastusena kohtu täpsustavale küsimusele, kas väide, et sõiduk on ostetud „eduka pakkumise tulemusena“ ei ole kahjustav, asus kostja seisukohale, et väide on väga kaudne.
16.2.Kostja möönis 27.09.2023 kohtuistungil, et hagiavalduse tervikteksti punktis 39 käsitletud väide, mille kohaselt köögitehnika on tasuta sattunud xxx, võib hagejat kahjustada (dtl 906), kuid asus seisukohale, et hageja näol on tegemist isikuga, kes vastutab avalike vahendite õiglase kasutamise eest ja etteheidetega tegelemine ongi hageja tööülesandeks.
16.3.Samuti möönis kostja 27.09.2023 kohtuistungil, et hagiavalduse tervikteksti punktis 45 käsitletud väide selle kohta, et töötajaid sunniti lahkuma, on negatiivse alatooniga, kuid spekulatsioonide tekkimine on seotud xxx vastutusalaga ja sellise positsiooniga võivad 3 (9)
2-22-16553 spekulatsioonid kaasneda. Samuti asus kostja seisukohale, et faktiväide ei ole täiesti valeväide, sest mõni isik oli väitnud, ta sunniti lahkuma. Kostja kinnitas samas, et tõendeid oma väite kinnituseks tal ei ole. Kostja on ka seisukohal, et xxx peabki selliste väidetega tegelema (dtl 907).
16.4.Puutuvalt hagiavalduse tervikteksti punktis 50 käsitletud väitega, mille kohaselt hageja on varastanud, on kostja seisukohal, et tõlgendus on meelevaldne ja kostja ei näe, et kuigi paljud inimesed oleksid teinud seose, et just hageja varastab.
17.Kostja on seisukohal, et õiglane on temalt kahjuhüvitist mitte välja mõista. Kostja on seisukohal, et e-kirjad ei saanud hüvitamisele kuuluvat kahju põhjustada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab hagi rahuldamist alljärgnevalt.
19.Kohus loeb tuvastatuks, et ülal punktis 8 nimetatud kommentaarid on kirjutanud ehk avaldanud kostja. Kostja võttis 27.09.2023 kohtuistungil omaks, et IP aadress, millelt on kirjutatud vaidlusalused kommentaarid, on kostja elukohaga seotud. Kostja väide, et tema ei ole kirjutanud kommentaare, ei ole tõendamist leidnud. Seega lähtub kohus eeldusest, et kuni kostja ei ole tõendanud vastupidist, on vastavate kommentaaride avaldaja IP aadressi alusel kostja.
20.Puutuvalt kostja poolt xxx saadetud e-kirjadesse märgib kohus, et kuigi e-kirjade stiil võinuks olla vaoshoitum ja viisakam, ei ole iseenesest järelevalve pädevusega asutuse poole pöördumine kostjale etteheidetav ega kujuta endast õigusvastast tegevust. Nii on ka hageja 27.09.2023 kohtuistungil möönnud, et inimesel on õigus kaevata järelevalve pädevusega asutusele ja see ei ole avalik arutelu (dtl 906). Jaatades võimalust kaebuse või päringu vormis isiku au teotamisele ebaõigete faktiväidetega muutuks järelevalvemenetlus oma olemuselt sisutuks ning piiraks ebamõistlikult isiku õigust pöörduda pädeva asutuse või haldusorgani poole. Kohus tuvastab seetõttu, et hageja õiguste rikkumist xxx saadetud e-kirjadega ei ole toimunud.
21.Vastuseks hageja käsitlusele, mille kohaselt oli hagejale emotsionaalselt laastav vajadus anda e-kirjade saatmise järgselt mitmel korral aru ja et see on hagejale kahju toonud, märgib kohus järgmist. Isikul, kes töötab või on teenistuses juhtival ametikohal, tuleb paratamatult arvestada võimalusega, et tema tegevuse suhtes võib olla kõrgendatud huvi ja see huvi võib väljenduda pöördumistes järelevalvepädevusega asutuse poole. Vastavad pöördumised ei pruugi osutuda lõppkokkuvõttes põhjendatuks, kuid nende osas võib esineda vajadus anda aru. Samuti tuleb juhtival ametikohal töötaval isikul arvestada, et järelevalvemenetlus kui protsess ei pruugi olla meeldiv. Seetõttu ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust ka asjaolu, et mitmed kaebuste tõttu alustatud kontrollid lõppesid tulemusteta.
22.Kommentaarides esitatud 4 väidet on hinnatavad faktiväidetena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.
23.Väite 1 puhul, milline on avaldatud 10.02.2021 kommentaaris, tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja on xxx saanud endale lubada kalli sõiduki põhjusel, et hageja korraldas riigihanke ja kasutas riigihanke korraldamisel saadud vahendeid ebasihipäraselt ja enda isiklikes huvides. Väide on halvustav.
24.Väite 2 puhul, milline on avaldatud 10.02.2021 kommentaaris, tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja on oma positsiooni ära kasutades suunanud xxx tehnika ja mööbli temaga seotud isiku hallatavasse xxx ehk kasutanud xxx vara ja oma positsiooni oma isiklikes huvides. Väide on halvustav. 4 (9)
2-22-16553
25.Väite 3 puhul, milline on avaldatud 10.02.2021 kommentaaris, tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja on xxx positsioonilt survestanud lasteaia töötajad lahkuma töölt. Väide on halvustav.
26.Kohus arvestab ka väidete avaldamise konteksti. Nimelt on kommentaar avaldatud artikli „xxx“ kommenteerimisalal, millest saab teha järelduse, et vähemalt kaudselt on kommentaar suunatud kuvandi loomisele, et ka hageja võib olla toime pannud samaväärseid tegusid.
27.Väite 4 puhul, milline on avaldatud 13.03.2021 kommentaaris, tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja kui xxx on varastanud. Väide on halvustav.
28.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud väidete tegelikkusele vastavust.
29.Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist ebaõigete faktiväidete avaldamise tõttu, kontrollib kohus järgnevalt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd.
30.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.
31.Kostja ei ole väitnud, veel vähem tõendanud faktiväidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus VÕS § 1047 lg 2 järgi.
32.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.
33.Kostja ei ole näidanud, milles seisnes tema õigustatud huvi vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.
34.Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja ei ole selgitanud, miks oli vaja avaldada hageja au teotavaid andmeid ja millist eesmärki soovis ta sellega saavutada.
35.Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1046 lg 1 alusel. Andmete avaldamisega on kostja realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele. Sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja õigus avaldada oma arvamust kaalus üle hageja õiguse maine kaitsele.
36.Asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja on xxx ehk juhtival ametikohal töötav ametnik, kelle suhtes võib analoogia korras kohaldada avaliku elu tegelase käsitlust. Kuigi VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane või juhtival kohal töötav ametnik ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem, ei pea ka juhtival kohal töötav ametnik taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, veel enam olukorras, kus kommentaarid on avaldatud artiklite all, millised hageja tegevusega ega hageja juhitud lasteaiaga ei seondu. Kostja selgitustega, et hageja peab xxx ja avaliku raha kasutamise eest vastutava isikuna tegelema etteheidetega ja neid taluma, kohus ei nõustu. Isik ei pea tegelema etteheidetega ja neid taluma avalikus ruumis ehk artiklite kommentaariumis. Seetõttu ei õigusta hageja ametikoht kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamist veebiväljaannete artiklite kommentaariumis.
5 (9)
2-22-16553
37.Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu kommentaaride avaldamisel ning kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolusid saanuksid ka objektiivselt esineda.
38.Kohus asub seisukohale, et kostja tegevus vaidlusaluste kommentaaride avaldamisel on olnud õigusvastane. Kõiki 4 käsitletud faktiväidet on viidatud kommentaarides kaudselt avaldatud.
39.Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei tekitanud kostja hagejale kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kohtu hinnangul ei tegutsenud kostja kahju tekitamisel ka kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et VÕS § 1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.
40.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
41.Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited kommentaarides, mis on kirjutatud artiklite alla, millised hageja tegevust ei käsitle. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.
42.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
43.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
44.Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14).
45.Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus 6 (9)
2-22-16553 tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
46.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi asjaolusid: − kostja on tekitanud hagejale kahju nelja faktiväite avaldamisega kahe artikli kommentaariumis vastavalt 10.02.2021 ja 13.03.2021, ehk kostja tegevus on olnud korduv. Sealjuures ei piirdunud kostja kommenteerimisega ühe artikli all, vaid tegi seda ligi 1 kuu pikkuse perioodi jooksul ja kahe erineva artikli juures; − artiklid ei olnud otseselt seotud hagejaga ega hageja juhitava xxx, vaid kostja avaldas ühe kommentaari artikli „xxx“ ja teise venekeelse artikli alla, milles tsiteeritakse xxx, mille kohaselt alaealisel peab olema õigus pöörduda abi saamiseks psühhiaatri poole; − kostja avaldas andmeid üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaande xxx veebiväljaande kommentaariumis. Seega jõudis avaldatu piiramatu isikute hulgani; − kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad; − kostja on pannud toime hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest; − kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust. Kostja jätkas nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluse ajal oma tegevuse õigustamist, leides, et hageja xxx pidigi vastavaid kommentaare taluma. Kostja ei ole vabandanud;
47.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2 000 eurot.
48.Kohus põhjendab kahju hüvitise summat muuhulgas sellega, et hageja on ise hinnanud, et kahju hüvitise suurus võiks olla 5 000 eurot, kuid on sealjuures selgelt avaldanud, et hageja hinnangul on temale suuremat kahju ja üleelamisi põhjustanud xxx saadetud e-kirjad ja e-kirjadele järgnenud järelevalvemenetlused, mitte niivõrd kommentaarides avaldatu. Kohus on ülal tuvastanud, et järelevalvepädevusega organi poole pöördumine, isegi kui e-kirjade tonaalsus saanuks olla neutraalsem, ei ole etteheidetav ega õigusvastane. Samuti nõustub kohus kostjaga, et e-kirjadel ei saanud olla hageja mainele sellist negatiivset mõju, nagu hageja seda püüab näidata, ning e-kirjade saatmisega ei kaasnenud usalduse kaotust, kuivõrd hageja nimetati pärast vastavate e-kirjade saatmist xxx (dtl 122). Sellest tulenevalt ja võttes eelkõige arvesse hageja enda hinnangut temale tekitatud üleelamiste intensiivsusest, peab kohus kohaseks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2 000 eurot. Sealjuures on kohus kaalunud kostja käitumist menetluses läbivalt, sealhulgas kuni 27.09.2023 kohtuistungit põhjendamatut ja pahatahtlikku eitamist, et kostja on kommentaaride avaldamisega seotud ning ka 27.09.2023 kohtuistungil avaldatud paljasõnalisi vastuväiteid, mille kohaselt kostja ennast kommentaaride avaldajaks ei pea, kuid mida kostja ei tõenda. Kostja ei ole mõistnud, või vähemalt ei ole kohtule väljendanud, et ta oleks mõistnud oma teo kohatust ja lubamatust, seda isegi nende väidete osas, mille kohta kostja 27.09.2023 kohtuistungil on möönnud, et väited on negatiivsed.
49.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (03.11.2022) kuni põhinõude täitmiseni kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatuga.
7 (9)
2-22-16553 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
51.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
52.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
53.Hageja 29.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 58 tunni ja 35 minuti ulatuses tunnitasuga 160 eurot ilma käibemaksuta (s.o 11 248 eurot koos käibemaksuga). Samuti märgib hageja prognooskuludena 30 minutit protokolliga tutvumiseks, 1,5 tundi kostja menetluskulude vastuväite esitamiseks ja 50 minutit kohtuotsusega tutvumiseks, analüüsiks ja kliendile edastamiseks. Prognooskulude summaks märgib hageja 544 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 2 tunnile ja 50 minutile õigusteenusele. Hageja on füüsiline isik ega saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid esitanud.
54.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise tunnitasu on kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud.
55.Osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades mõnevõrra ülepaisutatud.
56.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse koostamisele on kokku kulunud 7 tundi ja 30 minutit, seejärel on hagiavalduse tervikteksti koostamisele kulunud veel 4 tundi. Kohus peab kokku hagiavalduse ja tervikteksti koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 8 tundi ja vähendab seega kulunud aega 3 tunni ja 30 minuti võrra.
57.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Hageja menetluskulude nimekiri on selle sisu arvestades koostatud automatiseeritult ja koosneb standardtekstist, millele on lisatud tööaruanne, eeldatavalt väljavõttena tööajaarvestuse programmist. Sellise menetlusdokumendi koostamisele ei saa kuluda üle 5 minuti, kohus vähendab õigusteenuse osutamisele kulunud põhjendatud aega 15 minuti võrra.
58.Põhjendamatuks peab kohus ka prognooskulu 1 tund ja 30 minutit seoses kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite koostamisega. Arvestades hageja 04.10.2023 menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu 30 minuti ulatuses, seega kohus vähendab ajakulu 1 tunni võrra.
59.Põhjendamatu on ka prognooskulu 50 minutit seoses kohtuotsusega tutvumisega ja analüüsiga. Vajadusel on tegemist apellatsiooniastme kuludega.
60.Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on põhjendatud ja vajalikud.
61.Seega on hageja põhjendatud kulu õigusabile 55 tundi ja 50 minutit (61 tundi ja 25 minutit miinus 5 tundi ja 35 minutit) tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 10 720 eurot.
62.Hageja on kokku kandnud menetluskulu summas 11 140 (10 720 + 420) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
63.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8 (9)
2-22-16553
64.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.